Page 57 - Tallinna Ülikool
P. 57
eesti kesk- ja Vanemaealiste
DepReS- SIIvSUSe
muutus ajas
TLÜ Ühiskonnateaduste Instituudi Eesti demograa a keskuse teadur
Galina Opikova
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi rahvatervishoiu magistrant (2019)
Katrin Lang
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi vanemteadur ja dotsent
Vaimne ja kognitiivne tervis on inimese heaolu jaoks määrava tähtsusega. Rahvastikuvananemine seab meie ette küsimuse inimeste tervisemuutuste kohta seoses vanusega. Ehkki vaimse tervise häired, eriti depressioon, on levinumad vanuse kasvades, siis vanust ei saa vaimse tervise hädade põhjustajaks pidada. Elukaare jooksul on inimesel teatud sündmuste tõenäosus teatud vanustes tõenäosuslikum kui teistes vanustes, mille tõttu võib arvata, et elusündmused ja kaasnevad muudatused on depressiivsuse põhjustajateks kesk- ja vanemas eas. Kogurahvastiku perspektiivist vaadatuna aga tuleb arvestada ka võimalusega, et depressiivseid ja mittedepressiivseid inimesi iseloomustab demograa lise struktuuri erisus. Demograa lise struktuuri komponentidele kohandades peaksid vastavad erisused tasanduma, mille järel saab paremini järeldada depressiivsuse olemasolu kohta erinevates vanustes.
Nii nagu teised haigused, mõjutab ka vaimne tervis haiguskoormust ning tervena elatud aastate arvu. Kuna vanemaealise rahvastiku osakaal kasvab tulevikus, siis eeldatakse ka vaimse tervise haiguste osakaalu kasvu vanemaealiste seas. Depressiivsuse sümptomite esinemine on üks sagedasemaid puude tekitajaid Eestis (GBD 2017). Nii rahvastiku-
Liili Abuladze
