Page 39 - Tallinna Ülikool

Ida- Euroopas olulist vanussõltuvust materiaalse ilmajäetuse suhtes ei ole. Artikkel toob esile haavatavamad rühmad, kellele tuleks suunata poliitikameetmetega täiendavat tuge, need on üksi elavad, aga eriti need üksi elavad, kes elavad koos inimestega, kes ei ole nende lähedased. Samuti nõuavad tähelepanu inimesed, kel on olnud palju lapsi, madala haridustasemega vanemad inimesed, tegevuspiirangutega vanemad inimesed ning välispäritolu taustaga vanemad inimesed.
Eesti üle 50-aasta vanuses inimestel on võrreldes Euroopa 27 teise riigi ja Iisraeliga olnud pikem hariduskäik ning töökarjäär, perega kodus olemise aeg on aga olnud üks lühemaid (Pettinicchi ja Börsch-Supan 2019). Töölugu mõjutab sissetulekuid vanas
eas. On teada, et pikad vaheajad töötamises vähendavad sissetulekuid vanemas eas, mistõttu on tihti naistel väiksemad pensionid, sest nad on osa tööeast olnud lastega kodus. Väga pikka aega ei arvestatud naistele laste kasvatamise eest pensionilisa. Aktiivse tegevuse keskmine periood Euroopa meestel on olnud 38 aastat ja naistel vaid 28 aastat. Põlvkonniti aga näeme, et meeste nooremates põlvkondades, neis, kes on sündinud alates 1960, on tekkinud eelmistega võrreldes rohkem mitteaktiivsuse perioode. Samal ajal naiste põlvkondades alates 1950ndatel sündinutest on aktiivsusperioodid kasvanud. Viimati mainitud trend ennustab muutusi tulevikupensionäride sissetulekute soolises võrdluses võrdsuse suunas.
39