Page 38 - Tallinna Ülikool

38
A
100 80 60
40
20 AT AT
B
20 15 10
SE 5 SE
0>15 15-29 EES 30-49 50-64 BG
65-84 85+ BG EE ES AT SE
0>15
15-29
BG EE ES AT SE
EES BG
85+
30-49
50-64
65-84
Joonis 2a. Valitud riikide rahvastiku osakaal tuumperekonnas vanuseti 2010 loendusringis Joonis 2b. Valitud riikide rahvastiku osakaal asutustleibkondades 2010 loendusringis Allikas: Eurostat 2019 [https://ec.europa.eu/eurostat, vv17.10.2019]
Barbosa ja ta kolleegid (2019) toovad oma artiklis välja, et üle 50-aastaste üksi elamine varieerub Euroopas suurel määral. Euroopa 17 riigi seas on üksi elavate osakaal üle 30% Rootsis, Eestis, Austrias, Hollandis ja Taanis. Alla 20% jääb see näitaja aga Portugalis, Poolas ja Hispaanias, samuti Iisraelis, kes osaleb ka SHARE uuringus. Autorid määratlesid, kuivõrd on üksi elamine tervisega seotud halvemuste taga ning kuivõrd seletab tervisega seonduvaid halvemusi üksildus. Ilmnes, et kui üksildust mitte arvesse võtta, on üksi elamine viiel maal (Austria, Saksamaa, Rootsi, Taani ja Belgia) seotud halvema füüsilise tervisega, kui aga üksildusega kohandada, kaotab seos üksi elamisega oma statistilise olulisuse. Kolmel maal oli üle 50-aastaste hulgas üksi elamine seotud parema tervisega (Hispaania, Slovakkia ja Eesti) ning üksildusega kohandades jäi see seos endiselt oluliseks Hispaanias ja Eestis. Kõrgema depressiivsusriskiga oli üksi elamine seotud 15 maal, üksildusega kohandades jäi seos oluliseks Austrias, Rootsis, Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal. Seega, Eesti vanemaealiste üksi elavate hulgas moodustavad enamiku tervemad inimesed. Kuid selgub ka, et peamine, mis on üksi elavate inimeste hulgas negatiivsete terviseseoste taga, on üksildus, mitte üksi elamine.
Üksi elamine on tihti üheks riskiteguriks vanemaealiste majanduslikus toimetulekus. Sumil- Laanemaa ja ta kolleegide artiklis (2020) vaadeldakse materiaalse ilmajäetuse peamisi sotsiaal-demograa lisi tegureid. Autorid näitavad, et naistel ja vanematel inimestel ei ole mitte igal pool suurem materiaalse ilmajäetuse risk. Nii ilmneb kohandatud mudelites,
et Lõuna- Euroopa naistel on hoopiski eeliseid materiaalse ilmajäetuse vältimiseks. Ida- Euroopas jääb aga kehtima naiste halvemus materiaalse ilmajäetuse osas. Vanusseose puhul täheldatakse Põhja- ja Lääne- Euroopa regionaalsetes klastrites vastupidist seost vanusega ehk 50–64-aastastel on suurem materiaalse ilmajäetuse risk kui üle 80-aastastel.