Page 141 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
– eterniitkatustel harilik keerik (Tortula ruralis) ja tüvetutik (Orthotrichum speciosum);
– ruberoidkatustel hõbe-pungsammal (Bryum argenteum);
– kivikatustel kivitutik (Orthotrichum anomalum), harilik lõhistanukas (Schistidium apocarpum) ja teravtipp (Calliergonella cuspidata);
– rookatustel harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium), sügis-kõrvsammal (Jamesoniella autumnalis), harilik palusammal (Pleurozium schreberi), lainjas kaksikhammas (Dicranum polysetum), harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis) ja kaunis narmik (Ptilidium pulcherrimum);
– plekk-katustel harilik lühikupar (Brachythecium rutabulum), loodehmik ( uidium abietium), niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) ja läik-ulmik (Hypnum cupressiforme).
Indikaatorliikidena eristunud sammalde seas on nii suure kuivustaluvusega (T. ruralis, O. anoma- lum) kui ka niiskust armastavaid liike (D. scoparium, J. autumnalis). Katustelt leitud liikide loo- duslikeks kasvupinnasteks on suures osas kivid (C. purpureus, O. anomalum) ja kivimaterjalidest rajatised (B. argenteum, S. apocarpum). On esindatud ka maapinnaliigid (P. cuspidatum, H. splen- dens) ja tüvedel ning tüvealustel (O. speciosum, P. cuspidatum) kasvavad samblad. Rookatuste olu- lised indikaatorliigid on tavalised kas maapinnal (D. scoparium, P. crista-castrensis) või kõdupuidul (J. autumnalis) ning eelistavad happelist keskkonda (H. splendens, P. schreberi). (Ingerpuu, Vellak, 1998; Putna, Mežaka, 2014)
KlaSteranalüüS
Klasteranalüüsi tulemuste põhjal võib eristada viit klastrit. Erinevaid koosseise ei saa nimetada katu- setüübi poolest homogeenseteks, sest ei olnud võimalik eristada üht või teist rühma vaid ühe kindla katusetüübi põhjal. Kooslustele anti katvuste näitajate alusel nimetused kahe suurema keskmise kat- vusega liigi järgi, kuid valikus arvestati ka indikaatorliike:
Kooslus 1 Tortula ruralis – Orthotrichum speciosum
Kooslus 2 Ceratodon purpureus – Brachythecium rutabulum Kooslus 3 Brachythecium rutabulum – Hypnum cupressiforme Kooslus 4 Pleurozium schreberi – Ptilium crista-castrensis Kooslus 5 Tortula ruralis – Schistidium apocarpum
Kõige ühtlasema koosseisuga oli kooslus 1, mida leidus peamiselt eterniitkatustel. Koosluse 5 liigili- ses koosseisus esines suurel määral liik Tortula ruralis, mis oli sage samuti valdavalt eterniitkatustel. Kooslus 2 kasvas peamiselt rookatustel ning oli liigirikkaim, kuid selget dominanti ei olnud võimalik määrata, sest kõikide liikide katvused olid väga väikesed. Suurima keskmise katvusega olid kooslused 3 ja 4, mida kasvas nii plekk-, kivi-, ruberoid- kui ka rookatustel.
141