Page 140 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED metOOdiKa
Välitöid teostati 2015. aasta sügisest kuni 2016. aasta kevadeni peamiselt Tallinna linna piires Nõmme, Mustamäe, Haabersti, Kesklinna ja Pirita-Kose linnaosades. Täiendavad andmed maapiirkondadest on toodud Hiiumaalt (Lauka küla, Kõrgessaare vald, Kõpu) ja Võrumaalt (Toodsi küla, Rõuge vald). Iga uuritav katus jaotati mõtteliselt kuueks sektoriks, mis kataksid kõik võimalikud sammalde kas- vukohad katusematerjalil. Igast sektorist tehti üks 20x20 cm suurune analüüsiruut, milles määrati protsentuaalselt kindlaks sammalde katvus liikide kaupa ning ka okas- ja lehtpuu varise katvus. Lisaks märgiti ära proovivõtukoha kõrgus maapinnast, ilmakaar, katuse kaldenurk ja lainelisus (reljeefsuse kõrgus), puude katvus ruudu kohal. Välitööde käigus võeti proove 67 katuselt, millest 42 katusel tehti 6 ruutu, 25 katusel 1 ruut. Kokku tehti katustel 291 analüüsiruutu.
Indikaatorliigid leiti kõikide katuste sammalde ruuduandmete alusel, millesse on kaasatud kõikide uuritud alade kohta ülevaate andmiseks ka näited Hiiumaalt ja Võrumaalt. Võimalike samblakooslus- te väljaselgitamiseks Tallinna linna katustel rakendati klasteranalüüsi (Tryon, 1939), milles kasutati andmemaatriksina prooviruutude andmeid Tallinna linna katustelt. Katusetüüpide liigilist erinevust hinnati mitmese vastuse permutatsioonitesti (MRPP - Multi-Response Permutation Procedure) alusel (McCune, Grace, 2002). Vastastikuste suhete väljaselgitamiseks paljumõõtmelises tunnusruumis ra- kendati trendivaba korrespondentsanalüüsi (DCA - Detrended Correspondence Analysis) (Hill et al., 1980). Andmemaatriksina kasutati nii Tallinna katuste kui ka maapiirkondade andmeid. Analüüside läbiviimiseks kasutati andmetöötlusprogrammi PC-Ord 5.0 (McCune, Me ord, 2011).
Taimekoosluste ja keskkonnategurite ühisordinatsiooniks ning liigilise koosseisu ja keskkonnapara- meetrite vahelise seose selgitamiseks rakendati kanoonilist vastavusanalüüsi (CCA - Canonical Cor- respondence Analysis). Analüüsis kasutati Tallinna linna andmeid nendelt katustelt, kust olid võetud ruudud kuuelt sektorilt. Et leida keskkonnaparameetrid, mis kõige paremini kirjeldavad sammalde liigilist varieeruvust katustel, kasutati astmelise selektsiooni meetodit (forward selection). Algselt anti sisendina programmile välja valida 10 parimat tunnust, kuid keskkonnaparameetrite omavahelise kollineaarsuse tõttu (in atsioonifaktor üle 20) jäi lõplikku analüüsi 8 parimat tunnust. Keskkonnapa- rameetrid, mille hulgast valiti välja parimad, olid järgmised: ilmakaar (põhi, lõuna, ida, lääs), sambla- katvus ruudus, varise katvus ruudus (kogu, leht- ja okaspuu), õhusaaste (puhas, keskmine, suur), puu- võrade katvus ruudu kohal, katuse kaldenurk, proovivõtu koha kõrgus maapinnast, katuse lainelisus, katusetüüp (eterniit-, ruberoid-, kivi-, roo-, plekk-katus), raskmetallide taluvus, lämmastikuvajadus, niiskus, valgus, reaktsioon. Viimase viie keskkonnaparameetri puhul kasutati kalibreerimist ökoloogi- liste väärtarvude põhjal – selleks rakendati kaalutud keskmistamise algoritmi ja sammaltaimede indi- kaatorväärtusi (Ellenberg et al., 1992; Hill et al., 2007). CCA analüüs viidi läbi programmi CANOCO 4.5 abil (Ter Braak, Šmilauer, 2002).
tulemuSed ja arutelu
liigiriKKuS, iSelOOmuliKud liigid
Uurimistöö tulemusena leiti katustelt kokku 40 samblaliiki, neist Tallinna katustel 37 liiki. Eterniitka- tustel eristus 15 liiki, ruberoidkatustel 19 liiki, kivikatustel 18 liiki, plekk-katustel 15 liiki ning rooka- tustel 17 liiki. Indikaatorliikide analüüsi tulemusena selgitati välja igale katusetüübile omased sambla- liigid ning järgnevalt on toodud statistiliselt olulised (p < 0,05) indikaatorliigid:
140