Page 139 - Tallinn University
P. 139
HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
SAMbLA- kooSLUSED
erinevaTel kaTusemaTerJaliDel Tallinna nÄiTel
BRYOPHYTE COMMUNITIES ON VARIOUS TYPES OF ROOFING MATERIAL IN TALLINN
II koht bakalaureusetööde kategoorias
HAnnA-LIISAkAPPEL
SiSSejuhatuS
Samblaid leidub kõigis kliima- ja kõrgusvööndeis, troopikast Arktikani, sügavatest järvedest kõrg- mägedeni. Kuigi enamik liike eelistab niiskeid ja varjulisi kasvukohti, on sammalde levik siiski väga laialdane mitmesuguste ja varieeruvate tingimustega piirkondades. (Ingerpuu, Vellak, 1998) Lisaks looduslikele elupaikadele asustavad samblad mitmeid linnakeskkonnas kasutusel olevaid mitteloo- duslikke materjale, sealhulgas üsna suurel määral ka katuseid.
Sammalde liigiline mitmekesisus katustel on seni jäänud olulise tähelepanuta ning vajab süstemaatilisemat käsitlust ja põhjalikumat uurimist. Samuti on vähe teavet Eesti linnades leiduvate sammalde kohta, mistõttu tundus mõistlik ühendada kaks väheuuritud valdkonda ja keskenduda katustel leiduvatele samblakooslustele just linnakeskkonnas. Töö käigus uuriti viiel erineval katusetüübil (eterniit-, ruberoid-, kivi-, roo- ja plekk-katustel) kasvavaid samblaliike, kasutades selleks mitmeid taimkatte analüüsimeetodeid (indikaatorliikide analüüs, ordinatsioonianalüüs ja klasteranalüüs).
Töö eesmärkideks seati:
1) selgitada välja erinevatele katusetüüpidele (eterniit-, ruberoid-, kivi-, roo-, plekk-katused) vastav sammalde liigiline koosseis Tallinna linnas;
2) tuua välja indikaatorliigid iga uuritud katusetüübi kohta ning kirjeldada nende looduslikke elutingimusi;
3) tuua välja/esitleda, millised samblakooslused uuritud katusetüüpidel esinevad;
4) selgitada välja, millistest keskkonnaparameetritest sõltuvad katustel kasvavad samblakooslused kõige enam.
139


































































































   137   138   139   140   141