Page 132 - Tallinn University

Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik HARIDUSTEADUSED
Joonis 1. Eesti rannikupro il Natura 2000 elupaikadega (1210 – üheaastase taimestuga esmased rannavallid; 1640 – püsitai- mestuga liivarannad; 2110 – eelluited; 2120 – valged luited; 2130 – hallid luited; 2140 – leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga; 2180 – metsastunud luited (Ratas jt, 2011).
Eelnevast lähtuvalt olid bakalaureusetöö eesmärgid järgnevad:
– kasutada antud projekti käigus väljatöötatud rannikuelupaikade soodsa seisundi kriteeriume ja analüüsida nende abil välitöödel seiratud elupaikade seisundit;
– analüüsida elupaikade hindamisel ja määramisel esinevaid probleeme;
– koostada eestit hõlmav natura rannikuelupaikade avalik informatiivne staatiline veebirakendus (ka
nutiseadmetele).
teOOria
Olemasoleva kirjanduse abil de neeriti Loodusdirektiivi I lisas (92/43/EMÜ) määratud Natura 2000 rannikuelupaiga mõiste ning seda mõjutavad tegurid. Spetsii lisemalt de neeris autor liivasel pinna- sel asuvad rannikuelupaigad ning nende vasted Eestis (Paal, 2000, 2004; Orviku, 1961; Ratas jt, 2012). Nendeks on üheaastase taimestuga esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120) ja hallid luited (2130) (joonis 1).
Kirjanduse põhjal saadi ülevaade ka seni kasutatud metoodikatest, mida antud elupaikade puhul seni rakendatud on (Ratas jt, 2010). Metoodikad, mida on kasutatud nii Eestis kui ka mujal maailmas, hõlmasid nii kohapealse seire (maastiku komplekspro il, taimkatte ja maastikulise mitmekesisuse uu- ringud ja koormustaluvuse hindamine) kui ka kaugseire meetodeid (kartograa line analüüs) (Hurt jt, 2009; Ratas, Rivis, 2007; Ratas jt, 2011).
Elupaikade seire jaoks ühtse metoodika ja tulemuste saavutamiseks on välja töötatud „soodsa seisundi kriteerium“, mille de nitsioon ütleb, et elupaiga seisund on soodne juhul, kui selle elupaiga loodus- lik ulatus ja alad, mida elupaik katab selle ulatuses, on stabiilsed või kasvava trendiga (Jones, 2002). Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) I lisas on Natura 2000 elupaikade soodsa seisundi kriteeriumi saavu- tamine üks peamisi eesmärke (Stavros, 2009). Eesti jaoks on soodsa seisundi kriteeriumi metoodika välja töötatud selliselt, et see võimaldaks lihtsat vastust. Näiteks kas nähtus, liik või protsess eksisteerib või mitte. Iga taoline vastus annab punkte ning lõpuks need punktid summeeritakse. Juhul kui vajalik lävend on ületatud, indikeerib see elupaiga soodsat seisundit. (Ranniku maismaaliste..., 2016)
132