Page 131 - Tallinn University

HARIDUSTEADUSED Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2015/2016. õppeaasta PARIMAD TEADUSTÖÖD / Artiklite kogumik
liivase pinnasega rannikuTel esinevaD
SiSSejuhatuS
nATURA 2000
ELUPAIgAD
Ja nenDe seisunD eesTis
NATURA 2000 SANDY COASTAL HABITATS AND THEIR STATUS IN ESTONIA
I koht bakalaureusetööde kategoorias
kARL MARkUS WåHLbERg
Eesti rannikule on iseloomulik märkimisväärne liigestatus, pinnamoe ja kasvukohatingimuste ula- tuslik muutlikkus ning sellest tulenevalt taimkatte küllaltki suur mitmekesisus. Meetmed ranniku- koosluste kaitseks sõltuvad konkreetse koosluse iseloomust. (Paal, 1999) Viimastel aastakümnetel on rannikul kiiresti kasvanud rekreatsiooniliste tegevuste ning turistide osakaal, samuti ehitustegevuse aktiivsus ning infrastruktuuri laienemine, millega kaasnevad tõsised keskkonnakaitselised problee- mid, sealhulgas looduslike taimekoosluste ja üldisemalt elupaikade hävimisoht (Paal, 1999). Lisaks inimmõjule on rannikuelupaikadele määravaks ka erinevad looduslikud protsessid, mis võivad konk- reetse elupaiga seisundile olla niisamuti ebasoodsaks teguriks nagu inimmõjust tulenev (Orviku, 1993; Ratas jt, 2011; Hang, Kalm, 2014).
Elupaikade ohustatuse tõttu on viimasel ajal hoogustunud Natura 2000 alade ümberhindamine, eriti just rannikualade puhul, mis on väga dünaamilised. Varasemalt läbiviidud seired on teostatud erisu- guste vahendite ja metoodikaga, mis erinevad nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt ning olenevalt mõõtmisi teostavatest seirajatest. Selleks aga, et saaks objektiivse ja ühese ülevaate Natura 2000 elupai- kade olukorrast ja seisundist, oleks iga liikmesriigi kohta vaja välja töötada ühtne programm sarnaste parameetritega kogu Euroopas. (Ranniku maismaaliste..., 2016)
Artikli aluseks olev bakalaureusetöö on seotud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) rahastatava pro- jektiga „Ranniku (maismaaliste) elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa: 1210, 1220, 1230, 1310, 1620, 1640, 2110, 2120, 2130, 2140, 2190 ja 2320) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöö- tamine“, mis kestis 2014. aasta maist 2016. aasta aprillini (Ranniku maismaaliste..., 2016). Mainitud projekti tulemusi kasutab autor bakalaureusetöös nii analüüsiosas kui ka teemakohase informatiivse veebirakenduse loomisel.
131