Page 87 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK SOTSIAALTEADUSED
Valim ja meetod
Nagu teoreetiline käsitlus eeldab, võib arusaam kodanikuks olemisest olla tugevas sõltuvuses kontekstist, mis põhjendab kvalitatiivse uurimismeetodi valiku selle konteksti mõistmiseks. Et perekondade koge- muste uurimine on keeruline, tundlik ja selle kohta vajatakse detailset informatsiooni, siis kasutatakse andmekogumismeetodina poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuude analüüsimiseks kasutati andme- tepõhise kodeerimise tehnikat.
uuringu käigus viidi läbi 14 poolstruktureeritud intervjuud Eestis, Portugalis või “kolmandas” EL-i liikmesriigis elavate Eesti emade ning Portugali isadega. Eeldatakse, et Eesti ja Lõuna-Euroopa riikide kodanike vastastikused suhted ja ka perede loomine seostuvad just Euroopa Liidu laienemisprotsesside- ga ning seega võib arvata, et Eesti-Portugali pered esindavad nn uut põlvkonda segaperesid. Arvestades, et Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal, loetakse uueks põlvkonnaks pered, kelle lapsed on sündinud pärast 2004. aastat.
Tulemused
Selgus, et pereloome teisest kodakondsusest partneriga võib avada erinevaid kodakondsuse identitee- di dimensioone. Intervjuude analüüs tõi esile viis erinevat kodakondsuse identiteeti avavat kategooriat: emotsionaalne, praktiline, egalitaarne ja sümboolne kategooria kirjeldavad kodakondsuse identiteedi kuuluvuse komponenti, osalev kategooria kirjeldab kodakondsuse identiteedi osalusega seotud aspekte.
Kodakondsuse emotsionaalset kuuluvust väljendav dimensioon seostub nii lapsevanemate endi kui nende laste kuuluvuse määratluses eelkõige juurte ning sünnimaaga. Kodakondsuse identiteediga seotud kuuluvuse dimensioon võib saada õigusliku vormi lapse registreerimisel vastava riigi kodanikuks. See tagab lapsevanema jaoks läbi struktuuritasandi teatava turvalisuse tunde nn ontoloogilise turvalisuse kindlustamisega mina-identiteedi jätkuvuse tagamisel (Giddens 1991).
Kodakondsuse praktiline dimensioon rõhutab topeltkodakondsust kui instrumenti, mis sobitub las- te topeltkodakondsuse näol uurimuses osalenud perede hargmaise eluviisiga. Segaperede hargmaisuse praktikad hõlmasid regulaarseid visiite Portugali või Eestisse või neis riikides elatud perioode. Tihedad kontaktid olid säilitatud Eestis või Portugalis elavate sugulaste, tuttavate ja sõpradega ning nende kontak- tide tihenemine oli seotud ka lapse sünniga.
Egalitaarne arusaam kodakondsusest märgib lapsevanemate jaoks kodakondsuse edasiandmise võrd- õiguslikkust. Mõlema kodakondsuse andmist oma lastele nähti kui ema ja isa võrdset õigust, mis annab lapsele n-ö võrdse stardiplatvormi. Nagu varasemad uuringud Euroopa peredest on näidanud, siis katse leida pereelu korraldamises lahendusi, mis arvestavad mõlema vanema kultuurilist tausta ja eelistusi, on uue põlvkonna Euroopa paaridele fundamentaalselt iseloomulik tunnusjoon (Spanò jt 2012).
Kodakondsusele omistatud sümboolne tähtsus seostub riikide mainekusega. Portugali kodakondsuse sümboolne tähendus eestlaste jaoks võib väljenduda Portugali kodakondsusest tulenevate suuremate õi- gustega näiteks reisimiseks väljaspool Euroopat.
Järeldub, et kodakondsusel segaperede kontekstis võib olla nende perede ühtekuuluvuse kaudu ka reaalselt kodanikuosalust väljendav dimensioon, mida eristatakse osaleva kodakondsuse identiteedi komponendina. Antud kategooriat tutvustatakse magistritöös konkreetse kodanikualgatuse näitel.
Euroopa kodakondsus tuli intervjuudes esile eelkõige praktilises aspektis: rohkem kui emotsionaalses kategoorias eurooplaseks olemist, rõhutavad lapsevanemad Euroopa kodakondsuse praktilisi aspekte.
Kokkuvõte
uurimistulemused kinnitasid kodakondsuse dünaamilist iseloomu: kodakondsus moodustub protses- sist, mis ei hõlma vaid riigi praktikat ja tegevust, vaid ka n-ö tavalisi inimesi, sh neid, kes on loonud pere teisest rahvusest partneriga. Selgub, et teatavatel tingimustel võib segaperekonna kontekstis kodakond- suse identiteedist saada oluline mina-teadvuse komponent, millelt toimub tähendusloome ning otsuste tegemine. Pereloome teisest rahvusest partneriga ning laste sünd võib meie-nemad baasilt kaasa tuua koos rahvusküsimuste elavnemisega ka kodakondsuse identiteedi avaldumise.
87