Page 56 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK LOODUSTEADUSED
erinevaid ja sageli konkureerivaid poliitilisi, sotsiaalseid, ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte (Turner et al. 2000).
Eesti tingimustes peetakse jääksoode korrastamise võimalikeks viisideks järgmisi alternatiive: soo taas- tamine, marjakasvatuse, energianiidu, veekogu rajamine ja metsastamine (Paal et al. 2011). Siiski ei sobi igale korrastamist vajavale jääksoole eeldatavalt ühtmoodi kõik alternatiivsed viisid. Selleks et kindlaks teha, millised korrastamisviisid konkreetsele jääksoole sobivad, tuleb esmalt välja töötada piiravad kri- teeriumid. Need on kriteeriumid, mis teatud väärtuste korral näitavad, et konkreetse jääksoo omadused takistavad mõne alternatiivse korrastamise viisi rakendatavust alal. Piiravate kriteeriumide alusel alter- natiivide eelsorteerimiseks luuakse otsustuspuu, milles on vastavalt ala omadustele välja toodud sellele eeldatavalt korrastamiseks sobivad viisid.
Otsustuspuu (Decisiontree) on meetod, milles kujutatakse graafiliselt tehtavaid otsuseid või sündmusi, mis võivad esineda, ja tulemusi, mis on seotud sündmuste ja otsuste kombinatsioonidega (Olivas 2007). Otsustuspuu kasutamiseks luuakse MS Exceli keskkonnas mudel. Juhul kui otsustuspuu näitab, et jääk- soo korrastamiseks sobib eeldatavalt vaid üks korrastamisviis, siis võib otsustamine lõppeda. Samas võib mitmete ala omaduste korral eeldatavalt jääksoole sobida ka kaks või enam erinevat korrastamise viisi. Seega on vaja alternatiive võrrelda ja hinnata. Selleks töötatakse välja kriteeriumid, mille alusel eristada, võrrelda ja paremusjärjestada ala jaoks eeldatavalt sobivad korrastamise alternatiivsed viisid. Need süste- matiseeritakse väärtusepuuna (Valuetree), mis on hierarhiline süsteem, mida kasutatakse selleks, et jao- tada eesmärk nii väikesteks alaosadeks kui projekti puhul on võimalik ja asjakohane ning mis võimaldab näha alternatiivide ja kriteeriumide vahelist selget seost (Saarikoski et al. 2012).
Kriteeriumide nimekirja koostamise järel esitatakse need täiendamiseks ja olulisuste hindamiseks huvigruppidele. Huvigrupid on PreviouslyDefinedCriteria (varem sõnastatud kriteeriumid) metoodika järgi otsusetegijad, kodanike rühmad, organisatsioonid ja institutsioonid ning lõpptarbija, kes on kas positiivselt või negatiivselt projektist mõjutatud (Baker et al. 2001). Kaalud on vajalikud selleks, et otsuse tegemisel oleks võimalik arvesse võtta otsustaja ja erinevate huvigruppide arvamusi ja eelistusi. Jääksoo jaoks sobivate alternatiivide võrdlemiseks ja paremusjärjestamiseks väljatöötatud kriteeriumide alusel luuakse MS Exceli keskkonnas kaalutud summa meetodil ja multikriteeriumanalüüsi ELECTRE meeto- dil põhinevad võrdlusmudelid.
Tulemused ja arutelu
Jääksoo korrastamise viisi valiku tegemiseks on vaja esmalt lähtuvalt konkreetsest jääksoost, tema asu- kohast ja omadustest välja selgitada, millised alternatiivsed korrastamise viisid eeldatavalt vastavale alale sobivad. Kirjanduse ja eksperthinnangu alusel töötati välja alaspetsiifilised piiravad kriteeriumid, mis näitavad konkreetse ala omadusi, mis takistavad mõne korrastamisviisi rakendamist ehk aitavad tuvasta- da vastava jääksoo jaoks sobivad alternatiivid. Piiravate kriteeriumide alusel korrastamisviiside tuvasta- miseks loodi otsustuspuu (Lisa 1).
Juhul kui otsustuspuu kasutamisel selgub, et jääksoo jaoks sobib eeldatavalt mitu korrastamise viisi, on vajalik neid võrrelda ja leida sobivaim. Selleks töötati välja olulised kriteeriumid ja nende kaalud. Kriteeriumidele kaalude omistamisel tugineti huvigruppide hinnangule. Kaalude väljatöötamisel arves- tati ka huvigruppide seisukohti, kui olulised on erinevate huvigruppide arvamused jääksoo korrasta- mise viisi valiku tegemisel. Huvigrupid ja nende arvamuste olulisused olid järgmised: kohalikud elani- kud (14,15%), teadusasutused (sh telmatoloogid) (13,20%), Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet (12,96%), keskkonnaorganisatsioonid (12,33%), keskkonnakorraldusega tegelevad ettevõtted (10,43%), Riigimetsa Majandamise Keskus (9,78%), soomarjade kasvatamisega tegelevad ettevõtted (Marjasoo talu) (9,41%), biokütuse tootmisega tegelevad ettevõtted (Biokütuste Ühing) (8,87%), turbakaevandami- sega tegelevad ettevõtted (Turbaliit) (8,87%).
Võrdluskriteeriumid on süsteemselt esitatud hierarhilise väärtusepuuna, milles kriteeriumide rühmad – alaspetsiifilised, ökosüsteemiteenused, sotsiaalsed ja majanduslikud – jagunevad detailsemateks kritee- riumideks (Lisa 2). Kriteeriumide kaalud on joonisel 1.
Juhul kui otsustuspuu näitab, et ala jaoks sobivad ainult kaks korrastamise viisi, võrreldakse neid kri- teeriumide alusel kaalutud summa meetodi abil, s.t summeeritakse kaalutud kriteeriumide väärtused
56