Page 42 - Parimad teadustööd 2013/2014

42
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK HUMANITAARTEADUSED
HIIUMAA ETTEVÕTLUS 1918−1940
ENTREPRENEURSHIP OF ISLAND HIIUMAA 1918−1940
Kauri Kiivramees
uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas arenes Eesti suuruselt teise saare Hiiumaa ettevõtlus kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Sellele teemale on seni väga vähe tähelepanu pööratud. uurimis- töö tugineb mitmetele allikatele, neist tähtsamad on Riigiarhiivis säilitatud dokumendid. Hinnatavat li- samaterjali pakuvad nimetatud perioodi aadressraamatud, mille põhjal on võimalik jälgida ettevõtete arvu dünaamikat, aga ka seda, millised olid Hiiumaa ettevõtluse peamised tegevusvaldkonnad ning kui- das need ajas muutusid.
20. sajandi algul domineeris Hiiumaa majanduses põllumajandus. Valdav osa Hiiumaa elanikest tege- les põlluharimise ja kalapüügiga. Tööstusettevõtteid oli vähe ja nende omanikeks olid enamasti Hiiumaa mõisnikud. Tegemist oli väikeettevõtetega: meiereide, piiritusevabrikute ja jahuveskitega, mis töötlesid ümber kohalikku põllumajanduslikku toorainet ning turustasid oma toodangut nii Hiiumaal kui ka väl- jaspool saart. Hiiumaa suurimaks ettevõtteks oli 1829. aastal parunite Konstantin ja Eduard ungern-Ster- nbergi Kärdlasse rajatud kalevivabrik, millega pandi ühtlasi alus Eesti kalevitööstusele. Kui esialgu töötas vabrik vaid kohalikul toorainel, mis saadi meriino lambakasvatusest saarel, siis üsna varsti jäi sellest väheks ning toorainet hakati sisse vedama välismaalt. Ettevõtte areng sai hoo sisse pärast moderniseeri- mist ja kujundamist osaühinguks 1874. aastal. Tänu kalevivabrikule, mis oli Hiiumaa suurim tööandja, kujunes Kärdlast kiiresti linna tüüpi asula väikeste töölismajade, kasarmute, kaupluste, kooli, kiriku ja sadamaga.
Kalevivabriku tootmise laienemise ja tööliste arvu suurenemise tulemusena hoogustus Hiiumaa kau- bandusvõrgu väljakujunemine. Kärdlas oli see suuresti seotud vabrikutööliste ostujõu ning nõudlusega. Võrreldes Kärdlaga, Hiiumaa suurima tööstuskeskusega, oli maapiirkondades tarbijate nõudlus ja kauba- valik väiksem, sest peamiselt osteti neid kaupu, mida kodus polnud võimalik valmistada või oli keeruline valmistada, seda eriti põllutööriistade osas. 1890. aastatel tekkis Eesti kaubanduses uus ettevõtlusvorm ühistu kujul. Hiiumaal sai ühistegutsemine kaubanduses alguse 1907. aastal, kui asutati Kärdla Kauba- tarvitajate Ühing, mille liikmeskonda kuulusid ka kalevivabriku töölised. Ühistuline ettevõtlusvorm levis kiirelt ka maapiirkondadesse.
Hiiumaa ettevõtlusele andis tagasilöögi Esimene maailmasõda. Mobilisatsioon tsaariarmeesse tekitas saarel töökäte nappuse. Mereühenduse katkemine välismaaga seoses Läänemere blokeerimisega saks- laste poolt tekitas tööstusliku tooraine ja kaubapuuduse. Toiduainete ja kariloomade rekvireerimine nii tsaarivõimude kui ka saksa okupatsioonivõimude poolt põhjustas toiduainete nappuse. Eriti kannatasid toidupuuduse all sajad Kärdla kalevivabriku töölised, sest vabrik seisis logistiliste probleemide tõttu ja neil puudusid vahendid toidu hankimiseks. Samal ajal leidus saarel ka kaupmehi, kes püüdsid kujunenud olukorda oma huvides ära kasutada, küsides kauba eest mitmekordset hinda ning võltsides käibearuan- deid, et vähendada oma maksukoormat.