Page 43 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK HUMANITAARTEADUSED
Pärast sakslaste lahkumist Eestist 1918. aasta novembris algas Hiiumaa majanduse taastumine. Sõja-aas- tail seisma jäänud tööstus- ja kaubandusettevõtted alustasid uuesti tööd ja juurde asutati ka hulgali- selt uusi. Hiiumaa tähtsamateks tööstusharudeks kujunesid 1920. aastatel ehitusmaterjali-, toiduaine- ja tekstiilitööstus. Need olid Hiiumaa traditsioonilised tööstusharud, kuid 1920. aastail tegid nad läbi mo- derniseerumise.
Ehitusmaterjalide tööstused, mida esindasid tellisetehased ja saeveskid, kasutasid tootmiseks kohalik- ku toorainet – savi ja puitu. Paljudel juhtudel alustasid tegevust täiesti uued saeveskid, mis rahuldasid maareformist tingitud nõudlust tarbepuidu järele. Kümnendi jooksul teenuste valik laienes – saeveskites oli võimalik lisaks metsamaterjali töötlemisele puitu hööveldada, lõigata katuse sindleid ja teha muid tavalisemaid puutöid. Kümnendi lõpul alustasid tegevust esimesed liikuvad saeveskid. Varem mõisatele telliseid tootnud tellisevabrikud liikusid samuti erakätesse. Suuremad neist – Kleemus ja Hellamaal − jät- kasid tegevust, väiksemad aga hääbusid, kuna telliskive Hiiumaalt välja ei veetud ning seetõttu oli kon- kurents Hiiumaa siseturul küllaltki suur. Tellisevabrikute toodangut mõjutas ka see, et sageli taaskasutati vanu telliseid.
Toiduainetööstuses, kus domineerivaks haruks oli piimatööstus, arenes kiiresti ettevõtlus ühistu vor- mis. Meiereide põhitooteks oli kvaliteetne eksportvõi, mida müüdi saarelt välja. Esimene ühistegevuslik meierei alustas tegevust 1924. aastal, 1928. aastaks oli piimaühistuid aga juba kuus, mis jäi ka nende arvukuse laeks. Hiiumaa mastaabis oli piimatootmine suur, kuid tema osakaal kogu Eesti toodangus oli suhteliselt väike, moodustades 1920. aastate lõpul vaid 1% kogu Eesti toodangust. Teine suurem toiduai- netööstuse tootmisharu oli jahutootmine. Tihti rajati maaelanike paremaks teenindamiseks ja majandus- liku jätkusuutlikkuse tagamiseks jahuveskeid tegutsevate saeveskite juurde ja kasutati saeveskiga ühist jõuallikat. Tuuleveskite asemele hakati rajama modernsemaid mootorjahuveskeid, mis võimaldasid too- ta kvaliteetsemat ja laiema sortimendiga toodangut. Tekstiilitööstuse suurim esindaja väikeste villavab- rikute kõrval oli endiselt Kärdla kalevivabrik. 1920. aastad olid Kärdla kalevivabrikule üsna keerulised, sest sarnaselt Eesti teiste tekstiilitööstustega oli probleeme turu, eelkõige välisturu leidmisega. Seetõttu kujunes vabriku majanduslik seisukord stabiilsuse asemel küllaltki heitlikuks – kahjumid vaheldusid ka- sumitega. Kärdla kalevivabriku keskmiseks toodanguks kujunes 73 000 meetrit villast riiet aastas, mis moodustas Eesti villase riide toodangust üsna suure osa − 21%.
1920. aastad tõid endaga kaasa elavnemise Hiiumaa kaubandusmaastikul. Avati nii uusi erapoode kui ka tarbijateühistute kauplusi. Kui 1922. aastal oli Eesti tööstuse ja kaubanduse aadressraamatus nimeta- tud ainult neli Hiiumaa kauplust, siis 1927. aastaks oli kaupluste arv kasvanud 38ni, enamik neist olid erakauplused. uueks ilminguks oli kaupluste spetsialiseerumine, eelkõige Kärdlas ühele kindlale kau- bagrupi müügile. Kaupluste läbimüügid aasta-aastalt kasvasid, mis näitas omakorda tarbimise suurene- mist ja saare elanike ostujõu kasvu.
1920. aastail pandi Hiiumaal alus teenindus- ja turismisektorile. Tegevust alustasid esimesed külalis- te öömajad ja einelauad. Eriti leidis kasutamist P. Nittimi sissesõiduhoov Suuremõisas, mis pakkus nii öömaja kui einet. Väga olulise tähtsusega oli saare endi elanike liikumisvõimaluste avardamiseks kui ka turismisektori arendamiseks bussiliikluse avamine Hiiumaal 1924. aastal. Martin Leufeldt´i avatud kaks bussiliini ühendasid peamist reisisadamat Heltermaad tähtsamate asulatega – Kärdla, Emmaste ja Kõr- gessaarega.
1929. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi mõju jõudis Hiiumaale 1930. aasta teisel poolel. Krii- siaastail vähenes tööstustoodang ja toimus tagasiminek ka kaubanduses. Mitmed ettevõtted olid sunni- tud oma uksed sulgema. Kriis andis ettevõtlusele üsna tugeva hoobi, mille tagajärgi oli veel 1930. aastate teisel poolelgi Hiiumaal tunda.
Hiiumaa piimatööstus, erakaubandus ja teenindussektor ei toibunudki täielikult kriisist, vaid jäid 1930. aastate teisel poolel kiratsema. Piima madal kokkuostuhind tingis selle, et piimaühistute asemel müüsid tootjad piima kaubandusühistutele, kes turustasid selle Eesti Tarvitajate Keskühisuse kaudu. Enne ma- janduskriisi tegutsenud kuuest piimaühistust oli 1930. aastate lõpuks tegutsema jäänud vaid kaks ning nende kogutoodang moodustas Eesti piimatoodangust vaid 0,2%. Erakaubanduse kiratsemise põhjuseks oli kõrgem hinnatase ja väiksem kaubavalik võrreldes ühiskaubandusega. Erapoode oli Hiiumaal 1930. aastal Eesti aadressraamatu andmeil 41, kaks aastat hiljem oli neid järele jäänud vaid kümme. Teenin-
43