Page 113 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK TERVISETEADUSED
ja hüpped kurvilindiga. Sarnasemad olid just staatilised harjutused, hüpete puhul läksid lihasaktiivsused tunduvalt kõrgemaks.
Hüppeharjutused sobivad hästi jalgade plahvatusliku jõu arendamiseks ning uisutamise tõukefaasi treenimiseks. Kui staatilised harjutused ei anna eriti koormust rectusfemoris’ele, siis hüppeharjutustel on selle aktiivsus suur. Hüppeharjutuste puhul näeme sarnast gluteusmaximus’e ja rectusfemoris’e koordinat- siooni nagu uisutamisegi puhul, kus esmalt aktiveerub gluteusmaximus ja seejärel rectusfemoris.
Sirge libisemisfaasi täiustamiseks sobib kõige paremini raskuse üleviimine jalalt jalale. Antud harjutu- ses on olulisel kohal keharaskuse üleviimine ja tasakaalu leidmine ühel jalal. Harjutus imiteerib hästi just sirge libisemise faasi, kui hoitakse keha staatilises asendis. Lihaste aktiivsus ja koordinatsioon on sarnane libisemisfaasiga.
Harjutused kurvilindiga võimaldasid imiteerida kurvisõidu libisemisfaasi. Tänu kurvilindile oli või- malik teha harjutusi kallutatud asendis nagu kurvisõidu puhulgi. Kõige paremini imiteerisid kurvisõidu vasaku jala libisemisfaasi vasaku jala kükk kurvilindiga ja kurvilindiga hüpetel, kui EMG oli vasakul jalal. Vasaku jala libisemisfaasi sai antud harjutustega hästi jäljendada, kuna keharaskust oli võimalik viia väljapoole vasakut jalga.
Kiiruisutamisel toimub tõuge suurel kiirusel ja kallutatud asendis, mis võimaldab kasutada rohkem oma keharaskust ja puusaliigese sirutajaid. Paigal ei ole võimalik puusa pikemaajalist tööd imiteerida. Seepärast sobivad gluteusmaximus’e paremaks kaasamiseks harjutused kurvilindiga, kus tõuge soorita- takse kõrvalise pingega. See võimaldab kehal olla kaldus asendis ja imiteerida uisutamise tõuget täpse- malt.
Suure koormuse osaliseks uisutades ja hüppeharjutuste juures saab erectorspinae. Lihasaktiivsuse ana- lüüsides oli näha, et seljale tekib hüpete käigus väga suur koormus. Erectorspinae suurim aktiivsus tekib vahetult enne äratõuke lõppu. Samuti tekivad ka suured lihaspinged kurvisõidul paremal kehapoolel. Kuna kurvis ollakse kallutatud asendis ja õlgu proovitakse hoida maaga tasapinnas, siis parem erectors- pinae on lühenenud ning pinges. Selle tõttu tekib ka uisutajate erectorspinae’de vahel düsbalanss, mida aitaks ära hoida teistpidi ringi sõitmine. Seljaprobleemide käes vaevlevad uisutajad peaks vähendama oma treeningus just hüppe ja vabade raskustega jõusaali harjutusi.
Järeldused
»» Lihaskoordinatsiooni poolest sarnaneb sirge uisutamisega kõige rohkem astumine küljelt küljele ja hüpped küljelt küljele. Kurvi uisutamisega sarnanes lihaskoordinatsioonilt kõige rohkem kurvilindiga üle jala astumine.
»» Lihasaktiivsuse amplituudi poolest sarnaneb sirge uisutamisega kõige rohkem astumine küljelt küljele ja staatilised harjutused kurvilindiga. Kurvi uisutamisega sarnanevad kõige rohkem kurvilindiga üle jala astumine ning hüpped kurvilindiga.
»» Sirge libisemisfaasi täiustamiseks sobib kõige paremini raskuse üleviimine. Kurvi libisemisfaasi täius- tamiseks sobivad kõige paremini kükid kurvilindiga ja hüpped kurvilindiga.
»» Tõukefaasi arendamiseks sobivad hüppeharjutused, kus on uisutamisega sarnane gluteusmaximus’e ja rectusfemoris’e omavaheline koordinatsioon. Samuti on rectusfemoris’e lihasaktiivsus sarnane uisuta- mise äratõukefaasiga.
»» Et rakendada imitatsiooniharjutuste puhul rohkem gluteusmaximus’t nagu uisutamise puhul, peaksi- me sooritama imitatsiooniharjutusi välise pingega (kurvilindiga), kus meil oleks võimalik imiteerida õiget tõukeasendit ja töö iseloomu.
»» Erectorspinae saab nii uisutamise kui erinevate hüppeharjutuste juures palju koormust. Võrreldes oma maksimaalse tahtelise kontraktsiooniga on lihaspinge hüpetel väga suur, millest võivad tekkida uisu- tajate seljaprobleemid. Samuti saab suure koormuse kurvisõidu ja harjutuste puhul parem erectorspi- nae, mis on lühenenud ja pinges.
»» Kurvis teeb suuremat tööd vasaku jala gluteusmaximus ja ajaliselt on vasaku jala töö pikem, mille tulemusena on enamikul uisutajatel vasak jalg tugevam.
113