Page 112 - Parimad teadustööd 2013/2014

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK TERVISETEADUSED
Töö eesmärk ja ülesanded
uurimistöö eesmärgiks on hinnata lihasaktiivsuse tunnuste põhjal kiiruisutajate treeningus kasutatavate imitatsiooniharjutuste vastavust kiiruisutamise erialasele liigutustegevusele.
Eesmärgi täitmiseks seati vastavad tööülesanded.
»» Selgitada kiiruisutamise sirge ja kurvisõidule ning erialastele imitatsiooniharjutustele iseloomulikud
lihasaktiivsuse tunnused.
»» Võrrelda kiiruisutamise ja erialaste imitatsiooniharjutuste lihaskoordinatsiooni tunnuseid.
»» Võrrelda kiiruisutamise ja erialaste imitatsiooniharjutuste lihasaktiivsuse amplituudi tunnuseid.
»» Selgitada läbi lihasaktiivsuse tunnuste imitatsiooniharjutuste sobivust üksikute kiiruisutamise faaside
täiustamisel.
»» Hinnata üksikute lihasrühmade ülekoormust imitatsiooniharjutuste sooritamisel.
Metoodika
Tegemist on juhtumiuuringuga, kus saadud andmeid analüüsiti peamiselt kvalitatiivselt. uurimuse me- toodikaks on lihasaktiivsuse test elektromüograafil (EMG) ning selle andmetega töötamine. Katsed soo- ritati Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi laboris ja Adavere uisuovaalil. Testid sooritati kiiruisutamise hooaja siseselt hooajal 2012−2013 ja 2013−2014. Imitatsiooniharjutuste lihasaktiivsuse andmeid võrreldi kiiruisutamisel saadud andmetega.
Testis mõõdeti erinevate lihaste aktiivsust: rectusfemoris (reie sirglihas), vastus medialis (reie sisemine pakslihas), vastus lateralis (reie välimine pakslihas), gluteusmaximus (suur tuharalihas), erectorspinae (selja sirglihas), semimembranosus (poolkilelihas) ja bicepsfemoris (reie kakspealihas).
Elektromüograafist saadud andmeid uuriti ja võrreldi enamasti kvalitatiivselt, kuid seoste leidmiseks kasutati ka korrelatsioonanalüüsi. Kvantitatiivselt võrreldi absoluutset lihasaktiivsust ja aktiivsust mak- simaalsest tahtelisest kontraktsioonist (MTK). Elektroodidest saadud andmed töödeldi ja muudeti ar- vulisteks väärtusteks arvutiprogrammis EMGanalyzer. Seejärel võrreldi andmeid ja graafikuid Excelis. Seosed leiti graafikute ja korrelatsioonanalüüsi abil. Tsüklite algus- ja lõpp-punktiks oli jala maksimaalne sirutamine, mõõdeti elektroonilise nurgamõõdikuga.
Arutelu
Varasematest uuringutest saadud tulemused sarnanevad magistritöös saadud tulemustega. Kasutatud kirjanduses olevad väited saavad kinnitust ka selles töös, mis omakorda tõstab katsete usaldusväärsust. Palju oli sarnasusi uisutamise lihasaktiivsuses ja lihaskoordinatsioonis.
Lihaskoordinatsioonilt sarnanevad sirge uisutamisega kõige rohkem astumine küljelt küljele ja küljele uisuhüpped, vahehüppega ja ilma. Neil on sarnased lihaste sisselülitamise momendid ja sarnane lõdves- tus- ning tööfaas.
Küljele hüpetel on lihaskoordinatsioon vastus medialis’e, vastus lateralis’e ja gluteusmaximus’e vahel sarnane nagu ka uisutamise puhul. Antud aspektist on hüpped küljelt küljele lihaskoordinatsiooni poole pealt kõige sarnasem harjutus sirge uisutamisele. Ka varasematest uuringutest selgus, et sirgesõidul on vastus medialis’e, vastus lateralis’e ja gluteusmaximus’e lihaskoordinatsioon väga sarnane. Koningu 1991. aasta uurimusest selgus, et uisutamisel teevad nad sarnast tööd ning nende omavaheline korrelatsioon on väga kõrge. Tabelis 15 leheküljel 63 on näha lihaste omavahelist korrelatsiooni uisutamises, kus vastus medialis’e, vastus lateralis’e ja gluteusmaximus’e vahel on kõrge korrelatsioon.
Hüppeharjutuste juures on uisutamisega väga sarnane gluteusmaximus’e ja rectusfemoris’e omavaheline koordinatsioon. Enne täielikku äratõuget saavutab gluteusmaximus oma maksimaalse aktiivsuse ja see- järel hakkab aktiivsus langema. Kui gluteusmaximus’e aktiivsus langeb, tõuseb omakorda rectusfemoris’e aktiivsus maksimumini. Rectusfemoris töötab tõuke lõpus. Sellest võib järeldada, et nii hüppe kui ka ui- sutamise algfaasis töötavad rohkem puusaliigese sirutajad ja tõuke lõpus põlveliigese sirutajad.
Lihaskoordinatsioonilt on kiiruisutamise kurviga kõige sarnasem harjutus üle jala astumine kurvilin- diga. Antud harjutuses saab imiteerida väga täpselt kurvisõidu asendit ja lihaste sisselülituspunktid on väga sarnased. Suurim erinevus on gluteusmaximus’e töös ja ajastuses.
Lihasaktiivsuselt on sirge uisutamisega kõige sarnasemad küljelt küljele astumine ja kurvilindiga pa- rema jala kükk. Kurvi uisutamisega on lihasaktiivsuselt kõige sarnasemad kurvilindiga üle jala astumine
112