Nõusolek uurimuses osalemiseks jagatakse teadlikuks (ingl informed consent) ja loomulikuks (ingl implied consent) nõusolekuks (vt Berg 2009: 87-93).

Teadliku nõusoleku eesmärgiks on püüd vältida või vähemalt määratleda ja selgesti väljendada potentsiaalsed riskid (füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) uurimuses osalejale. Teadlik nõusolek tähendab inimeste teadlikku ja vabatahtlikku nõustumist uurimuses osaleda, ilma mingi pettuse, sunduse või mõne muu ebaausa ajendi või manipuleerimise mõjul. Enamasti kindlustatakse selline nõusolek kirjalikus vormis, mis sisaldab lühiinformatsiooni uurimuse teostajast, laadist, potentsiaalsetest riskidest ja kasudest, konfidentsiaalsuse tagamise ja osaleja anonüümsuse kaitsmise kohta, uurija ja uurimuses osaleja nime ja allkirja ning kuupäeva.

Allkirjastatud teadliku nõusoleku küsimiseks on kaks peamist põhjendust. Esiteks, see kindlustab süstemaatiliselt, et potentsiaalsed inimesed osalevad uurimuses teadlikult ja oma vabal valikul. Teiseks, see annab vahendi, mille abil kontrollida ja veenduda, et kõik uurimuses osalejad teevad seda vabatahtlikult. Tüüpiliselt säilitatakse allkirjastatud nõusoleku lehti uurija poolt kindlas kohas kolm aastat, misjärel need hävitatakse.

Allkirjastatud nõusoleku leht toob endaga kaasa kerge eetilise dilemma. Kirjalik uurimuses osalejate nimede talletamine tähendab seda, et eksisteerib osalejate ametlik kirje. Seega selleks et hoida privaatsust, peab neid lehti hoidma väga range uurimuse eest põhivastutaja järelvalve all ning näitama uurimuse hindajatele üksnes juhul, kui tõusetub küsimus antud uurimuse eetilise praktika kohta.

Loomulikku nõusolekut kasutatakse mõnikord laiaulatuslikes küsitlusuuringutes, kus osalejatel palutakse täita pikki ja aeganõudvaid küsimustikke. Sel juhul on uurimuse eesmärk, potentsiaalsed riskid ja uurimuses osalemisega nõustumine toodud küsimustiku alguses. Seega, kui inimene alustab küsimustiku täitmist ja selle uurijale tagastab, on see tõendiks temapoolsest nõustumisest uurimuses osaleda.

Samalaadne loomulik nõusoleku vorm asendab allkirjastatud nõusolekut siis, kui uurija viib läbi salvestatud intervjuud. Sel juhul selgitab uurija põhjalikult uurimisprojekti iseloomu, potentsiaalseid riske ja kasusid iga intervjuu alguses. Seejärel küsib uurija subjektilt, kas ta mõistab seda informatsiooni ja on nõus osalema intervjuus. Jaatav vastus ja teostatud intervjuu täidavad loomuliku nõusoleku eesmärki. Seda laadi nõusoleku vormi pluss on selles, et siin ei talletata mingisugust informatsiooni uurimuses osalejast. See on eriti kasulik juhul, kui intervjueeritakse inimesi, kes muidu ei soovi uurimuses osaleda. Siin tuleb aga lisaks arvestada konfidentsiaalsuse ja anonüümsusega!

Konfidentsiaalsus ja anonüümsus, kuigi neid kasutatakse mõnikord ekslikult sünonüümidena, omavad erinevaid tähendusi. Konfidentsiaalsus on aktiivne püüe eemaldada uurimusest mistahes elemendid, mis võiksid osutada osalejate identiteedile. Anonüümsus tähendab aga, et uurimuses osalejad säilivad nimetuna. Anonüümsust on võimalik mõningatel juhtudel tagada isetäidetavate küsimustike puhul. Kuigi uurija teab, millise grupi seas uurimus läbi viidi, ei saa üksikuid ankeete kellegagi konkreetselt siduda, kuna osalejatel ei tule küsimustikku märkida identifitseeritavaid andmeid. Sel juhul jäävad osalejad anonüümseks. Enamikes kvalitatiivsetes anonüümsust tagada ei õnnestu, kuna subjektid on uurijale teada. Seega tuleb uurimuses osalejatele tagada konfidentsiaalsus. See tähendab, et uurija peab hoolikalt jälgima, et ta muudaks kõik isikute identifitseerimist võimaldavad nimed, märkmed ja vihjed uurimistulemuste avaldamisel.