Sukad
Vikkelkirjalised naistesukad on olnud enamasti valged. Nende kõrval esines ka siniseid ja mitmevärvilisi viirulisi sukki. Meestesukad on olnud naturaalse lambavilla- (valge, must, hall, pruun) ja sinistes toonides. Valged sukad olid toreduse näitajad ja neid kanti eriti pidulikel puhkudel.
|
Naistesukkade külgedel esines viklikiri üksikute ridadena. Vahel oli kogu sääreosa kaetud rombilise, siksakilise või kalasaba mustriga. Suka säärele kootud viklid ulatusid enamasti sääre keskelt kuni kannani. Vikkelkirjalised sokid erinesid sukkadest selle poolest, et mustriga on kaetud tavaliselt kogu soki sääreosa. Kihnu sokkidel paiknesid aga lisaks sääre kirimustrile viklimustrid soki mõlemal küljel. |
Kolga-Jaani ja Suure-Jaani sukad Konsin, K. 1972 Silmkoeesemed. Tallinn: Kunst, joonis 142, foto J. Prooso |
Kihnu sukk |
Kihnu sokk |
Ühe paikkonna kinnastel ja sukkadel võib leida ühesuguseid kirju. Seal kus kanti viklitega kindaid, leidus vikleid ka sukkadel.
ERM kogudes on viklitega kaunistatud sukki 19.saj. II poolest ja 20.saj.algusest. Praktilisel eesmärgil valmistati viklitega sukki juba 18.sajandil.
| Roositud sukkade levikualal kooti sukki, millel roositud mustrit meenutav vikkelpind paiknes suka külgedel. Lihtsad püstviklid lõppesid sääre taga kaldruudu kujuliselt. |  |
Ann Ojaste, 2011