Vikkelkoelised esemed kooti peamiselt valgest lambavillasest lõngast, tänu millele tulevad reljeefsed viklijooned hästi esile. Aga kasutati ka teisi naturaalse lambavilla toonides lõngu. Suvel kandmiseks tehti ka linaseid ja puuvillaseid kindaid. Vikkelkirjalisi kindaid kooti nii meestele kui naistele. Meestekindad olid lihtsamate ornamentidega.

Enamik vikkelkirjalisi kindaid on pärit Muhust, Saaremaalt, Kihnust, Sangastest, Setumaalt, Viljandist, Kolga-Jaanist, Paistust.

Paistu Mulgi kindad. 1998. Pärnu: OÜ Heili Kirjastus	Kihnu TLÜ metoodilise fondi foto	Muhu TLÜ metoodilise fondi foto	Muhu TLÜ metoodilise fondi foto

Ühevärvilistel sõrmkinnastel esineb vikkelkiri sageli ainult väikesel sõrmel, pöidlal või kindaseljal. Tihti jätkub kindalabal olev kiri sõrmedel, moodustades erinevatel sõrmedel eriilmelise või korduva kirja.

Kirjakordi eraldavad üksteisest pahempidiste silmuste või parempidiste keerdsilmuste read, seepärast domineerivad kirjades pikitriibud. Vikkel kulgeb tavaliselt parempidisel koepinnal, kuid efektsema esiletuleku saavutamiseks, kooti viklid ka pahempidisele pinnale.

Kinnaste randmeosad on kirjatud mitmevärviliste ornamentidega. Näiteks Paistu kindal (fotol) on ka randmeosas vikkelkude.