Riiklike, põhimõtteliste poliitiliste otsuste elluviimisega praktikas kerkisid probleemid eelkõige avaliku sektori organisatsioonides seoses infojuhtimisega, inforessurssidele juurdepääsu võimaldamisega, metaandmete, tesauruste kasutamisega jms.

Riiklike infopoliitikate elluviimiseks kehtestati just valitsussektori organisatsioonides olulised põhimõtted informatsiooni juhtimisele: vajadus määratleda informatsiooni tüübid, mida poliitilised otsused puudutasid, tagada turvalisus, kindlaks määrata andmete ja teabe uuendamise protseduurid, autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse, kindlalt määratud vastutusalad. Määrati nõuded kohaliku omavalitsuse tasandi teabe kogumisele ja esitamisele.

Organisatsiooni infopoliitikad, mille alguseks loetakse 1980-d aastaid, on teaduslikult vähem uuritud valdkond.

Üheks juhtivaks autoriks on Elizabeth Orna, kes määratleb organisatsiooni infopoliitika järgmiselt
Organisatsiooni infopoliitika on poliitika, mis toetudes organisatsiooni üldistele eesmärkidele ja nende prioriteetidele määrab kõige üldisemal tasemel informatsiooni kasutamise eesmärgid, selle, mida konkreetses organisatsioonis informatsiooni all mõeldakse ja põhimõtted informatsiooni juhtimiseks, selleks inimressursside ja tehnoloogia kasutamise ning info väärtuse hindamise

Organisatsiooni infopoliitika on dünaamiline vahend, mida saab kasutada organisatsiooni infostrateegia väljatöötamiseks ja rakendamiseks.