Ettevõttearhitektuuri (enterprise architecture) käsitlust hakati rakendama organisatsioonide toimimise efektiivsuse tõstmise vahendina alates 1980-ndatest aastatest.

Põhjused peitusid ühelt poolt mitmete uute juhtimisideoloogiate rakendamises, mis sundisid organisatsioone suuremat tähelepanu pöörama oma toimimise tulemuslikkusele, teiselt poolt üha laialdasemalt rakendatud infosüsteemide ebapiisavale efektiivsusele ettevõtete eesmärkide saavutamisel, samuti selleks, et näidata organisatsiooni juhtidele IKT laialdasema rakendamise vajalikkust.

Infosüsteemi- ja tehnoloogilisest arhitektuurist koosnevasse mudelisse lisati ka äriarhitektuuri (organisatsiooni toimimisarhitektuuri) osa.

Seega kujunes ettevõttearhitektuuri mõiste ja käsitlus välja varem kasutuselevõetud infosüsteemi arhitektuuri käsitlusest ning selle väljakujunemist seostatakse tavaliselt John Zachmani nimega.

Ettevõttearhitektuuri põhiolemus seisneb ettevõtte eesmärkide realiseerimises, tuginedes adekvaatsele IT-infrastruktuurile ja otstarbekatele infosüsteemidele.

Ettevõttearhitektuuri mõiste avamisel inglisekeelses kirjanduses selgitatakse tavaliselt, et enterprise architecture kasutatakse nii äri-, kui ka avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonide puhul.

Kasutatavad terminid võivad aga mõjutada teatud mõiste sisu tõlgendamist. Sõna ettevõte võib anda kuvandi, et ettevõttearhitektuuri saab rakendada üksnes ärisektori organisatsioonides. Ilmselt seetõttu tõlgitakse mõistet enterprise architecture näiteks soome keelde nii ettevõtte arhitektuurina (yritysarkkitehtuuri) kui ka üldarhitektuurina (kokonaisarkkitehtuuri). Viimast mõistet rakendatakse valdavalt avaliku sektori organisatsioonides.

Kuna ettevõttearhitektuuri rakendamises näevad paljud eksperdid põhilist instrumenti, mida organisatsioonid saavad rakendada oma toimimise tõhususe tõstmisel (protsesside ümberkorraldamisel, muudatuste läbiviimisel, teadmusjuhtimises) suureneb loodetavasti selle strateegilise lähenemise rakendamine ka eesti organisatsioonides.

Seetõttu oleks ehk otstarbekas kasutada ettevõttearhitektuuri termini kõrval laiemat mõistet organisatsiooniarhitektuur ja seda just avaliku ning kolmanda sektori organisatsioone silmas pidades.

Kaasajal eksisteerib hulk ettevõttearhitektuuri kirjeldamise metoodikaid. Kõik nad jaotavad selle erinevaks hulgaks mudeliteks ja määratlusteks, nagu äritegevus (toimimine), informatsioon, infosüsteemid, tehnoloogiline infrastruktuur.

Seega võiks kõige lihtsam ettevõttearhitektuuri määratlus olla: ettevõttearhitektuur kirjeldab, kuidas organisatsioon toimib, kasutades selliseid ressursse nagu Inimesed, Äriprotsessid, Informatsioon (andmed) ja Tehnoloogiad.

Infotehnoloogiapõhisest arhitektuurist protsessipõhise arhitektuurini – selline on olnud ettevõttearhitektuuri kujunemisprotsess. Ettevõttearhitektuuri väljatöötamise ja rakendamisega luuakse paindlik ja efektiivne juhtimise vahend nii äritegevuse kui IKT arendamiseks ja organisatsiooni muutuste juhtimiseks.

Ettevõttearhitektuur aitab lahendada selliseid probleeme nagu :

• toimimine (äritegevus) ja strateegia ei suuna IKT ala planeerimist ja sellealaseid otsuseid;
• infosüsteemid ei suuda tagada informatsiooni ajakohasust ja terviklikkust;
• taktikaliselt kasutuselevõetav, uus tehnoloogia takistab infotehnoloogilise keskkonna kui terviku toimimist;
• organisatsioon ei suuda tagada informatsiooni kaitset/turvalisust;
• IKT keskkond ei võimalda koostoimet ja seega ka toetust äritegevusele (toimimisele);
• IKT tulususe juhtimine on puudulik;
• tehnoloogiavisioon on üksikisikute käes, kui isik lahkub järgnevad suured muutused;
• infosüsteemide juhtimine väljub kontrolli alt ja muutub kohati võimatuks;
• tehnoloogia hanked on projektipõhised;
• taktikalised IKT- otsused ei vasta muutusvajaduste tempole

Juhtivate konsultatsioonifirmade prognooside kohaselt kujuneb ettevõtte arhitektuur organisatsioonimuutuste läbiviimise üheks põhivahendiks, mis pakub:

• abi organisatsiooni juhtidele potentsiaalsete muutuste analüüsimisel ja läbiviimisel;
• aluse äritegevuse juhtide ja IT-juhtide koostööks eesmärkide saavutamisel, äriprotsesside korraldamisel ja ettevõtte kui terviku ülesehitamisel;
• ühise hoidla loomise võimaluse ettevõtte kogu informatsiooni tarbeks;
• otsuste vastuvõtmise tugisüsteemi juhtkonnale, kes saab võimaluse jälgida suhteid, esitada küsimusi, identifitseerida probleeme, modelleerida jne.

Seega on ettevõtte arhitektuuri loomine esimeseks sammuks, mis võimaldab reageerida muutustele reaalajas.