1. Enesejuhtimine
Enesejuhtimine hõlmab endas metatunnetust, emotsioonidega toimetulekut, autonoomset motivatsiooni ja arenguuskumust.
Joonis 3. Enesejuhtimine (Arro et al., 2018)
Metatunnetus (metacognition)
Metatunnetus on mõtlemine iseenda mõtlemisest. Võime olla teadlik endast, oma mõtlemisest ja tegevusest ning vajadusel neid muuta.
Metatunnetust võib käsitleda kui protsessi, mis võimaldab jälgida enda tegevust ja vajadusel strateegiaid muuta. See on oskus mõelda iseenda tunnetusprotsessidest (emotsioonid, mõtlemine, tähelepanu, strateegiad jm) ja käitumisest ning neid reguleerida. Metatunnetust võib jaotada oma mõtlemise jälgimiseks ning selle reguleerimiseks. Metatunnetuslikud oskused on õppimisel ja enda tegevuse suunamisel väga olulised, võimaldades näiteks analüüsida tehtud vigu või kohaneda muutunud olukorraga.
Arenguuskumused (growth mindset)
Uskumus, et võimekust ja loovust saab arendada, ning soov saada paremaks teadmiste-oskuste täiendamise ja rakendamise kaudu.
Arenguuskumus on uskumus, et kuigi igaühel on erisugune kaasasündinud potentsiaal, on intelligentsus ja võimekus muudetavad ehk uskumus võimete arendatavusse. See on seotud paremate tulemusteni viivate käitumistega, näiteks pingutamine ja keskendumine, vajadusel strateegiate vahetamine, abi küsimine, hirmu puudumine eksimise ees ning uudishimu iseenda vigade põhjuste suhtes. Arenguuskumus aitab õppimisel ja tegutsemisel tavapärasest keerulisemates olukordades väljakutsetega paremni toime tulla.
Autonoomne motivatsioon (autonomous motivation)
Motivatsioon, mille korral on tegevus tegutseja enda jaoks oluline ning mõtestatud.
Autonoomne motivatsioon on motivatsioonitüüp, mille puhul on tegevus tegutseja enda vaatevinklist mõtestatud ja väärtustatud ning vastab sellele, mida inimene peab enda jaoks oluliseks ja/või huvitavaks. See võib olla nii huvi, soovi kui uudishimuga seotud sisemine kui ka omaksvõetud valine motivatsioon. Autonoomselt motiveeritud inimesed liiguvad oma eesmärkide poole püsivamalt ning ei vaja tingimata väliseid motivaatoreid ega ka seda, et tegevus ise oleks igal hetkel nauditav. Autonoomne motivatsioon toetab õppimisel ja tegutsemisel erineva raskusastme ja huvitavusega tegevuste algatamist ning lõpuleviimist. Autonoomse motivatsiooni arengut saab toetada läbi autonoomiat toetavate õpitegevuste.
Emotsioonidega toimetulek (emotion regulation)
Oskus oma emotsioone ära tunda, juhtida ning kasutada vastavalt olukorrale. Lisaks oskus mõista teiste tundeid ja perspektiive ning väljendada empaatiat.
Emotsioonidega toimetulek ehk emotsioonide reguleerimine on oskus oma emotsioone märgata, ära tunda ja nimetada, olla teadlik emotsioonide reguleerimise eri viisidest ja suutlikkus neid viise olukorrale vastavalt kasutada. Tulemuslikumad emotsioonidega toimetuleku strateegiaid on näiteks olukorrast õppimisvõimaluste leidmine, perspektiivi muutmine või plaanide tegemine. Olulist rolli mängivad ka pidurdusprotsessid ehk suutlikkus mõelda enne tegutsemist, ning metatunnetus. Emotsioonidega toimetulek võimaldab edukalt toime tulla olukordades, mis esitavad väljakutse emotsionaalsele ja psühholoogilisele heaolule. Emotsioonidega toimetulekut saab toetada läbi ühistööd ja refleksiooni toetavate õpitegevuste.