Mis on mis?

Kiusamine on süstemaatiline, korduv ja pikaajaline vaenulik ning ebaeetiline käitumine töötaja või üliõpilase / õppija suhtes. Kiusamine võib esineda töö- ja õpikeskkonnas ning ka töö või õppimisega seotud tegevustes väljaspool töö- või õppekohta.

Kiusamine algab sageli konfliktist inimeste vahel ning enamasti ilmneb see verbaalsete väljenduste kaudu suhtluses, ühistegevustes või psühholoogiliste manipulatsioonidena. Harvem võib kiusamine olla ka füüsiline. 

Kiusamine võib toimuda nii samal ametipositsioonil olevate kolleegide kui erinevatel võimupositsioonidel olevate isikute vahel, sealhulgas ka alluvast kõrgemale suunaga. Kiusamine asetab ohvri ebavõrdsesse ja abitusse olukorda, kus tal on raske ennast kaitsta.

Üksikud ebameeldivad või negatiivsed käitumised ei ole veel kiusamine, oluline on, et negatiivne käitumine ei oleks korduv ja süstemaatiline.

Siit leiad rohkem informatsiooni:

Õiguskantsler kiusamisest,

Tööinspektsioon kiusamisest.

Otsene diskrimineerimine on olukord, kui üht inimest koheldakse tema soo, rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu halvemini kui teist samalaadses olukorras inimest. Lisaks võib olla otseseks diskrimineerimiseks inimese ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamise, lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustustega, sh hooldust vajavate isikute hooldamise tõttu. 

 Üks otsese diskrimineerimise vorm on ahistamine. Ahistamine on käitumine, mis on inimesele soovimatu või ebameeldiv, loob alandava, ründava, solvava või vaenuliku keskkonna ja põhineb näiteks kellegi sool, vanusel, rahvusel, nahavärvusel, usundil, veendumustel, puudel, seksuaalsel sättumusel, lapsevanemaks olemisel, perekondlikel kohustustel või ametiühingusse kuulumisel. 

Ahistamine võib olla sõnaline, mittesõnaline või füüsiline, ühe või mitme inimese vastu suunatud või üldist töö- ja õpiõhkkonda mõjutav tegu. Ahistav käitumine on üldjuhul korduv, kuid raskematel juhtudel piisab ahistamise tuvastamiseks ka üksikjuhtumist.

Siit leiad rohkem informatsiooni:

Võrdsete võimaluste volinik diskrimineerimisest ja ahistamisest,

Inimõiguste giid otsesest diskrimineerimisest.

Kaudne diskrimineerimine toimub siis, kui näiliselt neutraalne tava, poliitika või reegel, mis kehtib kõigile, seab osad inimesed mingi tunnuse alusel teistest ebavõrdsemasse olukorda või tekitab neile negatiivsemaid tagajärgi.

Negatiivse mõju või tagajärjega kohtlemine võib mõnikord olla ka õigustatud. Õigustatud on selline käitumine juhul, kui konkreetsel taval, poliitikal või reeglil on olemas seaduslik eesmärk ja seda eesmärki ei saa saavutada vähem diskrimineerivate meetoditega. Seega ei pruugi alati tegu olla diskrimineerimisega isegi juhtudel, kui ühetaolisel kohtlemisel on mõnele osapoolele negatiivne mõju või tagajärjed. Hea tava kohaselt peaks sellistel puhkudel taustaks olevad eesmärgid ja asjaolud olema osapooltele selged ja mõistetavad.    

Siit leiad rohkem informatsiooni:

Inimõiguste giid kaudsest diskrimineerimisest.

Korraldus diskrimineerida (ka diskrimineeriv käsk või korraldus) ilmneb olukordades, kus üks inimene annab teisele korralduse diskrimineerida kolmandat inimest. Diskrimineerija on sellisel juhul vastava korralduse või käsu andja.

Siit leiad rohkem informatsiooni:

Inimõiguste giid korraldusest diskrimineerida.

Ohvristamine on tagakiusamine või muu tegevus, millega inimest koheldakse teistest halvemini või saavad talle osaks mingid negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või on toetanud mõnda teist inimest, kes on esitanud diskrimineerimiskaebuse. 

Siit leiad rohkem informatsiooni:

Inimõiguste giid ohvristamisest.