Mitme aine õpetaja

Õppevormi kirjeldus

Iga üliõpilasega koostatakse tema õpingute esimesel semestril individuaalne õpinguplaan, mis lähtub üliõpilase varasemast õpi- ja töökogemusest. Üliõpilased õpivad osakoormusega õppes ja nende õpingute kestus võib olla kuni 3 aastat (lõpetada on võimalik ka varem). Õppetöö toimub:

• üldkasvatusteaduslikes ja psühholoogiaainetes valdavalt reedeti ja laupäeviti, aeg-ajalt vastavalt tunniplaanile ka neljapäeviti. 
• õpetajakoolituse praktika I toimub sügissemestril üle nädala neljapäeviti. Ülejäänud praktikate sooritamine sõltub sellest, kas üliõpilane on töötav õpetaja või mitte. 
• Tasandusmoodulit vajavad tudengid peavad arvestama, et üldjuhul läbitakse mooduli õppeained päevaõppe üliõpilastega töönädala sees. 

Õppekava ülesehitus

Õppekaval on võimalik valida järgmiste peaerialade vahel:

• mitme aine õpetaja kahe kõrvaleriala ning lisapädevusega;
• mitme aine õpetaja kolme kõrvalerialaga;
• mitme aine õpetaja kahe kõrvalerialaga;
• mitme aine õpetaja ühe kõrvaleriala ning valikkursusega on paindlik tee magistrikraadi omandamiseks Noored Kooli programmi vilistlastele.

Õppekava moodulid on järgnevad:

Üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiaainete moodul toetab teaduspõhise lähenemise kujunemist õpetajatöösse. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks ained "Arengu ja õppimise toetamine", "Õppe diferentseerimine", "Õppimise emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid", aga ka näiteks "Õpiraskustega õpilase toetamine", "Jätkusuutlikku mõtlemise toetamine" ning "Haridustehnoloogia koolis".

Ainedidaktika moodul toetab õppeprotsessi planeerimise ja juhtimisega seotud oskusi, õpetab kujundama õpikeskkonda, juhendama õppijate õppimist ja toetama nende õpimotivatsiooni.

Praktika on iga õppekava lahutamatu osa, mis loob võimaluse pedagoogiliste ja erialaste teadmiste sidumiseks tegelikkusega.

Uurimispädevuse alusmooduli ained aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

Kahe kõrvaleriala ja lisapädevusega õpetaja suunale spetsialiseerunud valivad lisapädevuse(d) järgnevast loetelust:

• hariduslike erivajadustega õppija toetamine (õpetaja, tase 7 valitav kompetents);
• digipedagoogika rakendamine (õpetaja, tase 7 valitav kompetents);
• ettevõtluspedagoogika.

Kahe ja kolme kõrvaleriala õpetaja suunale spetsialiseerunud valivad täiendavaid erialaõpinguid vastavalt valitud kõrvalerialadele (üldhariduskoolis õpetatavatele ainetele) lähtuvalt erialainstituudi valikutest.

Ühe kõrvaleriala ning valikkursusega suund on loodud Noored Kooli programmi vilistlastele eesmärgiga luua paindlik tee Noored Kooli programmis õpitu paindlikuks arvestamiseks ning õpetaja kvalifikatsiooni omandamiseks. 

Vabaained loovad võimaluse haridusvaldkonnas oluliste teadmiste ja oskuste omandamiseks üliõpilase isiklikest arenguvajadustest lähtuvalt, täiendada end erialateadmistega või tõsta keeleoskust. 

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. 

Tutvu õppekavaga

Kadi Georg töötab haridusteaduste instituudis koolipedagoogika nooremlektorina ning on üks õppejõududest õpetajakoolituse baasmoodulis.  

Enne täiskohaga ülikoolis õppejõutööga alustamist töötas Kadi aastaid erinevates koolides ja vanuseastmetes inglise keele ja kirjanduse õpetajana ning Noored Kooli vilistlasena ka inglise keele ainedidaktika koolitajana.

2019. aastal pälvis Kadi ka Tallinna Ülikooli aasta hinnatuima õppejõu tiitli "Mina muudan õppimist" visiooni kandja kategoorias.

Kadi Georg Eesti Teadusinfosüsteemis

Katrin Poom-Valickis on Tallinna Ülikooli õpetajahariduse professor. Oma doktorikraadi kaitses ta 2008. aastal, teemaks "Algajate õpetajate professionaalne areng kutseaastal". 

Ta on arvukate organisatsioonide liige ning aktiivne teaduspublikatsioonide autor. Näiteks kuulub Katrin ajakirja Journal of Teacher Education for Sustainability toimetuskolleegiumisse, Kutseaasta ekspertgruppi, Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi jne. 

Katrin Poom-Valickis Eesti Teadusinfosüsteemis

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon, mis sisaldab üldhariduskoolis õpetatavate ainete koolitust kõrgkooli tasemel vähemalt 48 EAP mahus iga kõrvaleriala kohta. Kui nimetatud nõue on täitmata kuni 48 EAP mahus, tuleb õpingute jooksul läbida tasandusmoodul ehk õppida bakalaureusetasemel erialaaineid 48 EAP mahus. Tasandusmooduli raames toimub õpe üldjuhul päevaõppe õppijatega koos nädala sees.

Kandidaatidel, kes on sisseastumise tingimused täitnud väljaspool Tallinna Ülikooli, palume esitada SAIS-is diplomi ja akadeemilise õiendi koopiad koos vastuvõtuavaldusega. Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt A2 tasemel. Võõrkeeleõpetajaks õppijal peab olema inglise keele õpetaja erialal vähemalt B2 tase ning saksa ja prantsuse keele õpetaja erilala B1 tase. Sisseastumiseksami käigus tuleb kandidaadil demonstreerida võõrkeelealaseid teadmisi.

Vastuvõtueksam (100%, vastuvõtulävend on 70 palli) koosneb alljärgnevatest osadest:

• Allikatel põhinev arutlev essee (30%) - essee (vt juhend) esitatakse koos avaldusega SAISis. Essees arutleb kandidaat kirjalikult ühe aktuaalse probleemi osas üldhariduses. Probleemi valib kandidaat ise ning arutluse käigus avab kandidaat probleemi olemust, ulatust ning lisab mõtteid probleemi lahendamiseks, tuginedes etteantud allikatele (ja neile viidates). Hinnatakse kandidaadi arutlusoskust – võimet märgata seoseid, eristada olulist ebaolulisest, ehitada argumente üles erinevatele infokildudele ja allikatele toetudes ning oma mõtteid loogiliselt, sisukalt ja eesmärgipäraselt väljendada. Essee maksimumtulemus on 30 punkti. Täpsemad hindamiskriteeriumid on ära toodud essee juhendis.
• Kutsesobivusvestluse (70%) käigus hinnatakse kandidaadi esinemis- ja eneseväljendusoskust, arusaama õppimisest ja õpetamisest, motivatsiooni õpetajakoolituse läbimiseks ning õpetajatööks. Kutsesobivusvestluse aluseks on õppekava ja õpingute planeerimise küsimustik, millega kandidaat tõendab, et tal on läbitud kõrvaleriala vähemalt 48 EAP mahus. Õpingute planeerimise küsimustik esitatakse koos avaldusega SAISis. Kutsesobivusvestluse maksimumtulemus on 50 punkti. Hinnatakse motivatsiooni õppimisel pingutada ja õppimisele (teadmiste laiendamisele) pühenduda, et õppija ja õpetajana areneda, mõtete väljendusselgust ja argumenteeritust, arusaama sellest, mida tähendab õppimise toetamine, hoiakuid õpetajana ning orienteerumist haridusmaastikul, teadlikkust enda tugevustest ja nõrkustest, oma professionaalse arengu mõtestamist ja eneseanalüüsi väärtustamist, teadlikkust õppekavast ja ajaplaneerimisoskust.
• NB! Noored Kooli programmi vilistlased, kes soovivad õppima asuda Mitme aine õpetaja õppekava ühe kõrvaleriala ning valikkursusega suunal, esitavad SAISis Õppekava ja õpingute planeerimise küsimustiku ning Noored Kooli programmi läbimise tõendi ja väljavõtte sooritustest. 

Vastuvõtueksamiks valmistumisel soovitame:
- lugeda haridustemaatilist teaduskirjandust, erinevaid haridustemaalisi raporteid ja uuringuid;
- tutvuda mitme aine õpetaja kodulehega;
- lugeda läbi: 100 põhjust, miks õppida (mitme aine) õpetajaks;
- mõtestada enda jaoks selgelt, millised on õpetaja kutsestandardist lähtuvalt oma tugevused ja nõrkused õpetajana, mida tähendab kandidaadi jaoks õppimise toetamine, mis on suurimad haridusprobleemid Eestis ja mis võiksid olla võimalused nende lahendamiseks; kuidas on reaalne ühildada töö- ja pereelu ülikoolis õppimisega ja mida selleks tehakse.
Mõned vestluse näidisküsimused: Milliseks õpetajaks tahate kujuneda õpingute käigus? Miks on vaja ülikoolis õpetajaks õppida? Mida peate oma suurimateks tugevusteks tulevase õpetajana? Millised on teie suurimad arengukohad? Mida tähendab teie jaoks professionaalne õpetaja? Mis on õpetaja kõige olulisem roll klassis/koolis? Mida peab õpetaja selleks tegema, et õpilaste õppimist toetada? Milline peaks eesti kool välja nägema? Lähtudes õppekava kirjeldusest, mille poolest olete teie sobiv kandidaat mitme aine õpetaja õppekavale? Kas ülikooli ülesanne on õpetada või tudengi ülesanne õppida?

Kõik kandidaadid sooritavad arutleva essee ning täidavad õpingute planeerimise küsimustiku. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kelle arutlusülesande tulemus ei võimalda kandidaadil ületada lävendit (70 punkti) ka juhul, kui ta saaks vestlusel maksimumtulemuse.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Inglise keele oskus

Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi B1-tasemel.

Mitme aine õpetaja eriala annab mitmekesised võimalused, et tööturul edukalt konkureerida. Õppekava lõpetanutel on vastavalt läbitud kõrvalainetele võimalus töötada kahe või kolme aine õpetajana üldhariduskoolis. Samuti on võimalus omandada üks järgmistest lisapädevustest: hariduslike erivajadustega õppija toetamine (õpetaja, tase 7 valitav kompetents), digipedagoogika rakendamine (õpetaja, tase 7 valitav kompetents), ettevõtluspedagoogika.

Riik maksab lähtetoetust õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanutele, kes lõpetamise aastal asuvad tööle maa- või väikelinna koolis. Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid doktoritasemel.

Kes on meie vilistlased?

Nimekate vilistlaste hulka kuuluvad näiteks Getryn Kalam, Järvi Kimst, Anu Pekkermann, Mariann Pukka, Anne Rätsep jpt.

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!