Informaatikaõpetaja
Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid valikkursuseid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus, küberturvalisus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.
Digipädevused on tulevikus üha olulisemad igal töökohal – igaüks peab olema oskuslik digitehnoloogia rakendaja, nutikas tellija, digiuuendustega kaasamineja. Need digioskused ja toimetulek pidevalt muutuval tehnoloogiamaastikul tuleb kõigile õpilastele juba koolist kaasa anda. Seetõttu on käimas olulised muutused kooliinformaatika sisus ja vormis, mis toob kaasa vajaduse suure hulga uute, innovaatiliste ja hea ettevalmistusega informaatikaõpetajate järele.
Vilistlane Geithy Plakk selgitab oma kogemuse põhjal, miks võiks kaaluda õppimist informaatikaõpetaja erialal.
Õppekava ja -ained
Uuenenud informaatikaõpetajate õppekava on nii sisu kui vormi osas väga paindlik, võimaldades õppimist ka Tallinnast eemal töötavatel õpetajatel. Samuti pakub õppekava võimalusi interdistiplinaarseteks ja elulisteks õpiprojektideks koos teiste erialade (eelkõige haridustehnoloogia, õpimängude, inimese ja arvuti interaktsiooni, meedia, terviseteaduste) tudengitega.
Informaatikaõpetaja kutsele lisaks saavad õppekaval õppivad magistrandid läbida ühe järgmistest 24 EAP mahus valikmoodulitest, mis toetavad tööle asumist kooli haridustehnoloogina või teise aine õpetajana:
-
haridustehnoloogia;
-
põhikooli matemaatika erialaained ja ainedidaktika.
- Töö- ja tehnoloogiaõpetuse erialaained ja ainedidaktika
Põhikooli matemaatika erialaainete ja ainedidaktika valikmooduli valimise eelduseks on vähemalt 24 EAP mahus läbitud TLÜ matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüsi bakalaureuse õppekavale vastavaid või sellega võrreldavaid kõrgema matemaatika aineid. Vajadusel tuleb sooritada täiendavad ained kõrgema matemaatika tasandusmoodulist.
Õppetöö on korraldatud sessioonõppena. Kontaktõppe sessioonid toimuvad üldjuhul iga nädala lõpus alates neljapäevast või reedest. Erandiks on matemaatika valikmoodul, kus õpe võib toimuda päevaõppega koos.
Keda ootame õppima?
Mitte ainult informaatikutele!
Lisaks informaatikutele ja tehnoloogia-huviringide juhendajatele ootame õppima ka teiste tehnoloogiliste, inseneri- või reaalteaduslike erialade bakalaureuseõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise ning koolitamise vastu.
2020. aasta kevadel toimus magistriõppekava infotund. Videos annab vastuseid informaatikaõpetaja õppekava kuraator Mart Laanpere.
Vastused infotunnis esitatud küsimustele:
24. minut – Milline peab olema eelnev ettevalmistus, kui on soov matemaatikaõpetaja eriala kõrvalerialaks valida?
25. minut – Kui palju peab olema eelnevalt õpitud informaatikat?
25. minut – Milline peab olema eelnev ettevalmistus, kui soovin haridustehnoloogia kõrvalerialaks valida?
26. minut – Mida kujutab endast vastuvõtueksami akadeemilise testi osa?
27. minut – Millist nõu te sisseastumiseks annate?
Õppekeskkond
2019. aastal valmis digitehnoloogiate instituudis HITSA IT Akadeemia programmi toel informaatika didaktika labor nimega Digipaja, millest on kujunenud informaatikaõpetajaks õppivate magistrantide “kodubaas”. Labor on varustatud kaasaegsete digiseadmetega: ChromeBook ja PiTop sülearvutid, tahvelarvutid, Arduino ja Raspberry Pi komplektid, värkvõrgu andurid, droonid, 3D-printerid, haridusrobotid ja rühmatöö jaoks kohandatud mööbel.
Digitehnoloogia kasutamine õppetöös põhineb 1:1 arvutikasutusel ja VOSK (võta oma seade kaasa) lahendustel. Digitehnoloogiate instituudi laborites katsetatakse õppetöö käigus uusimaid lahendusi virtuaalse ja liitreaalsuse, 3D-modelleerimise, interaktsioonidisaini, robootika ja värkvõrgu valdkondades.
Võta ette virtuaaltuur meie ülikoolilinnakus!
Vastuvõtt
- Motivatsioonikiri
- Vastuvõtueksam
Vastuvõtueksam koosneb motivatsioonikirjast ja vestlusest. Motivatsioonikirjas (2000-4000 tähemärki) tuleb anda ülevaade oma senisest informaatika ja/või õpetamisega seonduvast tegevusest ning viidata oma loodud töödele ja materjalidele või näidetele, mis tõendavad kandidaadi pikemaajalist motivatsiooni ja valmisolekut informaatika õpetamisega tegeleda. Motivatsioonikirjas tuuakse välja erialavaliku motivatsioon, otsus valikmooduli osas ning enesearengu eesmärk magistriõpinguteks. Kirjeldatakse huvipakkuvat magistritöö teemat koos teema eelistamise põhjendusega. Motivatsioonikiri tuleb lisada SAISis avaldusele. Iga kandidaat saab avaldust esitades SAISis individuaalse vestluse aja. Igale inimesele arvestatakse vestluseks 15 minutit.
Motivatsioonikiri 50%; vestlus 50%.
Motivatsioonikirjas hinnatakse kandidaadi motivatsiooni ja valmisolekut informaatika õpetamisega pikemaajaliselt tegeleda. Vestluses hinnatakse peamiselt esinemis- ja argumenteerimisoskust, varasemat töökogemust IT ja õpetamise/koolituse alal. Iga vastuvõtueksami komisjoni liige hindab kõiki hindamiskriteeriume individuaalselt. Lõpptulemus arvutatakse ümber 100-punkti skaalale.
Vestlusel käsitletakse järgmisi teemasid: motivatsioon ja konkreetsed plaanid töötada informaatikaõpetajana, näidetega tõendatud informaatika ja/või õpetamise alased varasemad kogemused.
Töö- ja tehnoloogiaõpetuse erialaainete ja ainedidaktika valikmooduli valimise eelduseks on üldtehniliste teadmiste testi sooritamine positiivsele tulemusele. Test toimub 5. juulil kell 9:00 ruumis A-406.
SAISi poolt genereeritud intervjuu kellaaega on võimalik vajadusel muuta, kirjutades teele.vill@tlu.ee hiljemalt 02.07.2024.
SAISi lisatavad dokumendid: Motivatsioonikiri.
Meie vilistlased
Õppekava valmistab ette informaatikaõpetajaid. Häid IT-koolitajaid vajavad ka ettevõtete personaliosakonnad, IT-ettevõtted, riigiametid, mittetulundussektor jne.
Kiitusega lõpetanud vilistlane Jelena Stepanova tõdeb, et informaatikaõpetaja töö on praegusel ajal üks kõige rohkem väljakutseid pakkuv ametikoht haridusmaastikul. Ta tunneb muret noorte digipädevuse pärast, mis tema hinnangul võib olla palju kesisem, kui väljaspoole paistab.
Loe, mida arvab digitehnoloogiate instituudis õppimisest ning informaatikaõpetaja erialast meie vilistlane Mikk Oad. Informaatikaõpetaja magistriõpe oli tal Tallinna Ülikoolis juba kolmas eriala. „Olen saanud palju näpunäiteid, kuidas tõsta õpilaste motivatsiooni ja kuidas ainetundi läbi viia,“ rääkis vilistlane.
Ülle ja Martti Raavel otsustasid koos teha kannapöörde ja õppida meie juures informaatikaõpetajaks. 2021. aastast on nad informaatikaõpetaja eriala vilistlased.
Internetis suhtlemine on lastel hästi selge, kuid see on ainult üks osa digipädevusest. Ülejäänud digipädevuste omandamise eest on nõus muret tundma Raavelid ja nende ametikaaslased.
Nad peavad suureks müüdiks uskumust, et tänapäeva noored ei vaja arvutialast õpet – nad ju vaat et elavadki päevade kaupa arvutis. "Lapsed ei ela mitte arvutis, vaid telefonis," parandab Martti Raavel. "Ja digipädevust ei mõõdeta telefoni näppides mõõdetud minutitega."
Võta meiega ühendust!
Teele Vill
Õppenõustaja ja -spetsialist
Sarnased erialad
Matemaatikaõpetaja
Digitehnoloogiate instituut
Matemaatikaõpetaja magistrikava Tallinna Ülikoolis annab teadmised ja oskused, et õpetada matemaatikat gümnaasiumis ja/või põhikoolis. Matemaatikaõpetaja eriala lõpetajad rakendavad oma korrastatud analüütilist mõtlemist ning omandatud juhioskuseid haridusmaastikul erinevates rollides.