Informaatikaõpetaja
Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid valikkursuseid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus, küberturvalisus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.
Digioskused ei tähenda enam üksnes suutlikkust kasutada olemasolevaid töövahendeid, vaid valmisolekut töötada andmete, automatiseerimise, tehisintellekti ja kiiresti muutuvate digikeskkondadega.
OSKA värskeimad analüüsid näitavad, et uued tehnoloogiad, andmete ulatuslikum kasutamine ja kasvanud küberturbenõuded muudavad töö sisu ning tõstavad nõudeid digioskustele peaaegu kõikides valdkondades. See tähendab, et kool peab võimaldama õppijatel omandada mitte ainult tehnilisi baasoskuseid, vaid ka võime uute lahendustega kiiresti kohaneda, neid kriitiliselt hinnata ja sihipäraselt rakendada.
Seepärast muutub informaatikaõpetajate roll üha kesksemaks ning kasvab vajadus õpetajate järele, kes suudavad kujundada tänapäevast ja tulevikku vaatavat digipädevust.
Vilistlane Geithy Plakk selgitab oma kogemuse põhjal, miks võiks kaaluda õppimist informaatikaõpetaja erialal.
Õppekava ja -ained
Informaatikaõpetaja õppekava eesmärk on luua tugev alus tervikliku akadeemilise hariduse omandamiseks kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas, sidudes õpetajakutseks vajalikud pedagoogilised teadmised informaatika ainealase pädevusega.
Õppekava on üles ehitatud paindlikult, et õppija saaks mõtestatult ühendada õpingud oma varasema õpi- ja töökogemuse ning juba käimasoleva õpetamispraktikaga. See loob võimaluse kujundada isikupärane õpitee, mis toetab nii professionaalset arengut koolis töötava õpetajana kui ka valmisolekut jätkata õpinguid doktoriõppes.
Informaatikaõpetaja kutsele lisaks saavad õppekaval õppivad magistrandid läbida ühe järgmistest 24 EAP mahus valikmoodulitest, mis toetavad tööle asumist kooli haridustehnoloogina või põhikooli matemaatikaõpetajana:
- haridustehnoloogia;
- põhikooli matemaatika erialaained ja ainedidaktika.
Põhikooli matemaatika erialaainete ja ainedidaktika valikmooduli valimise eelduseks on vähemalt 24 EAP mahus läbitud TLÜ matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüsi bakalaureuse õppekavale vastavaid erialaaineid või nende ainete õpiväljundeid katvaid aineid. Kui sellises mahus aineid ei ole varasemalt läbitud, tuleb sooritada järgnevad täiendavad ained kõrgema matemaatika tasandusmoodulist, mis koosneb järgmistest ainetest:
- matemaatiline analüüs;
- analüütilise geomeetria elemendid;
- diskreetse matemaatika ja arvuteooria algkursus;
- algebra algkursus.
Õppetöö on korraldatud sessioonõppena. Kontaktõppe sessioonid toimuvad üldjuhul iga nädala lõpus alates neljapäevast või reedest. Erandiks on matemaatika valikmoodul, kus õpe võib toimuda päevaõppega koos.
Keda ootame õppima?
Mitte ainult informaatikutele!
Õppima on oodatud bakalaureusekraadi omandanud huvilised, kellel on tugev side digitehnoloogiate, inseneeria, reaalteaduste või mõne muu lähedase valdkonnaga ning soov panustada nende teemade õpetamisse ja õppimise toetamisse.
Varasem õpetajaharidus ei ole eelduseks. Oluline on huvi digitehnoloogiate, selle õpetamise ja koolitamise vastu ning valmisolek siduda oma senised teadmised õpetajatööga.
Õppekeskkond
Õppetöös kasutatakse digitehnoloogiate instituudi mitmekesist laborikeskkonda, kus saab siduda teoreetilised teadmised praktilise katsetamise ja arendustööga. Informaatikaõpetaja õppekava oluline õpikeskkond on asjade interneti ja robootika labor Digipaja, mis toimib muu hulgas ka tehnoloogialabori ning makerspace’ina. Seal saavad magistrandid kavandada õppetegevusi, proovida läbi eri lahendusi ning kasutada robootika-, elektroonika- ja prototüüpimisvahendeid.
Õppimist toetavad ka instituudi teised laborid. Tarkvaralabor keskendub prototüüpide ning tarkvaralahenduste arendamisele, Game Lab mängude ja virtuaalreaalsuse võimalustele ning interaktsioonidisaini labor kasutajakogemuse, digilahenduste disaini ja hindamisega seotud teadmistele ja arendustööle. Selline õppekeskkond annab võimaluse õppida katsetades, luues ja eri valdkondi sidudes.
Võta ette virtuaaltuur meie ülikoolilinnakus!
Vastuvõtt
- Informaatikaõpetaja magistriõppesse kandideerimise eelduseks on bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
- Vastuvõtulävend on 70 punkti.
Vastuvõtueksam koosneb motivatsioonikirjast ja vestlusest.
Motivatsioonikirja pikkus on 2000–3000 tähemärki ning see tuleb lisada SAISis avaldusele. Motivatsioonikirjas tuleb anda ülevaade oma senisest informaatika ja/või õpetamisega seotud tegevusest ning võimalusel viidata enda loodud töödele, materjalidele või muudele näidetele, mis tõendavad kandidaadi pikemaajalist motivatsiooni ja valmisolekut informaatika õpetamisega tegeleda. Kirjas tuleb esile tuua erialavaliku motivatsioon, otsus valikmooduli osas ja enesearengu eesmärk magistriõpinguteks. Samuti tuleb kirjeldada huvipakkuvat magistritöö teemat ja põhjendada selle teema eelistamist.
Avalduse esitamisel saab iga kandidaat SAISis individuaalse vestluse aja. Vestluseks arvestatakse igale kandidaadile 15 minutit.
Vastuvõtueksami hindamisel moodustab motivatsioonikiri 30% ja vestlus 70% tulemusest.
Motivatsioonikirjas hinnatakse vastuseid eespool nimetatud punktidele. Vestluses hinnatakse peamiselt esinemis- ja argumenteerimisoskust ning varasemat töökogemust IT ja õpetamise või koolitamise valdkonnas. Vestlusel käsitletakse eelkõige kandidaadi motivatsiooni ja konkreetseid plaane töötada informaatikaõpetajana ning näidetega tõendatud varasemaid kogemusi informaatika ja/või õpetamise valdkonnas. Iga vastuvõtueksami komisjoni liige hindab kõiki hindamiskriteeriume individuaalselt ning lõpptulemus arvutatakse ümber 100 punkti skaalale.
SAISi lisatavad dokumendid
SAISi tuleb lisada motivatsioonikiri, mis sisaldab ka infot valikmooduli eelistuse kohta.
Lisatingimused põhikooli matemaatika erialaainete ja ainedidaktika valikmooduli valijale
Kui kandidaat soovib valida põhikooli matemaatika erialaainete ja ainedidaktika valikmooduli, tuleb see motivatsioonikirjas selgelt välja tuua. Sellisel juhul tuleb motivatsioonikirja juurde lisada ka dokumentide koopiad, mis tõendavad 24 EAP mahus nõuetele vastavate kõrgema matemaatika ainete läbimist.
Selle valikmooduli valimise eelduseks on ka üldtehniliste teadmiste testi sooritamine positiivsele tulemusele, st vähemalt 51%.
Meie vilistlased
Õppekava valmistab ette informaatikaõpetajaid. Häid IT-koolitajaid vajavad ka ettevõtete personaliosakonnad, IT-ettevõtted, riigiametid, mittetulundussektor jne.
Kiitusega lõpetanud vilistlane Jelena Stepanova tõdeb, et informaatikaõpetaja töö on praegusel ajal üks kõige rohkem väljakutseid pakkuv ametikoht haridusmaastikul. Ta tunneb muret noorte digipädevuse pärast, mis tema hinnangul võib olla palju kesisem, kui väljaspoole paistab.
Loe, mida arvab digitehnoloogiate instituudis õppimisest ning informaatikaõpetaja erialast meie vilistlane Mikk Oad. Informaatikaõpetaja magistriõpe oli tal Tallinna Ülikoolis juba kolmas eriala. „Olen saanud palju näpunäiteid, kuidas tõsta õpilaste motivatsiooni ja kuidas ainetundi läbi viia,“ rääkis vilistlane. Praegu on Mikk TLÜ doktorant ja tema doktoritöö teema on "Tehisintellekti teema sissetoomine põhikoooli informaatika ainekavasse".
Ülle ja Martti Raavel otsustasid koos teha kannapöörde ja õppida meie juures informaatikaõpetajaks. 2021. aastast on nad informaatikaõpetaja eriala vilistlased. Martti on ühtlasi TLÜ doktorant ning tema doktoritöö teema on "Versioonihaldussüsteemide lõiming informaatika õpekavasse".
Internetis suhtlemine on lastel hästi selge, kuid see on ainult üks osa digipädevusest. Ülejäänud digipädevuste omandamise eest on nõus muret tundma Raavelid ja nende ametikaaslased.
Nad peavad suureks müüdiks uskumust, et tänapäeva noored ei vaja arvutialast õpet – nad ju vaat et elavadki päevade kaupa arvutis. "Lapsed ei ela mitte arvutis, vaid telefonis," parandab Martti Raavel. "Ja digipädevust ei mõõdeta telefoni näppides mõõdetud minutitega."
Sarnased erialad
Matemaatikaõpetaja
Digitehnoloogiate instituut
Matemaatikaõpetaja magistrikava Tallinna Ülikoolis annab teadmised ja oskused, et õpetada matemaatikat põhikoolis ja gümnaasiumis. Matemaatikaõpetaja eriala lõpetajad rakendavad oma korrastatud analüütilist mõtlemist ning omandatud juhioskuseid haridusmaastikul erinevates rollides.