1.2. HUBBLE´i SEADUSHubble´i seadus – kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast:
![]()
Vaatleme kolme galaktikat A, B ja C (vt joonis 1). Asugu esimene vaatleja galaktikas A (nt meie galaktikas). Ta täheldab, et galaktikate B ja C liikumine allub Hubble´i seadusele
Teine, galaktikas B asuv vaatleja fikseerib galaktika C liikumise kiiruseks
Valemitest (1.2) ja (1.3) saame nüüd ![]()
Vaadelduna galaktikast B, on vektor Joonis 1. Kosmoloogiline printsiip ja Hubble´i seadus. Hubble´i seadusest järeldub, et kõigi punktide (galaktikaparvede) vaheline kaugus suureneb – Universum paisub. Kahe galaktika vaheline kaugus tulevikus Olgu ![]() Siit leiame galaktikate A ja B vahelise kauguse sõltuvuse ajast ![]() - on praegune ajamoment. Aine tihedus paisuvas Universumis Vaatleme Universumis mingit sfäärilist piirkonda,
mille äärt markeerivad kindlad galaktikad (vt joonis 2).
Kui selle piirkonna raadius on R, siis ruumala on ![]() Kuna galaktikate vaheline kaugus pidevalt
suureneb, siis ilmselt massi tihedus väheneb. Diferentseerides ![]() Arvestades, et Hubble´i seaduse tõttu
on teada, võime tiheduse
![]() kus Joonis 2. Aine tihedus ja Universumi paisumine. Galaktikad A-F markeerivad sfäärilise piirkonna äärt. Joonisel on punktidena kujutatud arvukad galaktikad koos nende kiirustega (märgitud nooltega - mida suurem kiirus, seda pikem nool). Kosmoloogilisel paisumisel galaktikate arv sfääris ei muutu ja seega sfääris olev kogumass jääb konstantseks. |