Page 80 - Tallinna Ülikool

80
AB
100 90 80 70 60 50 40 30 30 20 20 10 10 00
2011 2013 2015 2017 passiivne sotsiaalsed tegevused ainult töö sotsiaalsed tegevused ja töö
100 90 80 70 60 50 40
7
7
8
9
20
19
13
16
2011 2013 passiivne sotsiaalsed tegevused ainult
2015 2017
töö sotsiaalsed tegevused ja töö
Joonis 9a. SHARE riikide sünnipõlvkonna 1946–1960 sotsiaalse kaasatuse vormide osakaal SHARE lainetes 2011 –2017. Märkus: Sotsiaalsed tegevused on kursused, vabatahtlik tegevus, klubid ja/või osalemine poliitilises tegevuses
Joonis 9b. Eesti sünnipõlvkonna 1946–1960 sotsiaalse kaasatuse vormide osakaal SHARE lainetes 2011– 2017. Märkus: Sotsiaalsed tegevused on kursused, vabatahtlik tegevus, klubid ja/või osalemine poliitilises tegevuses.
Joonistelt 9a ja 9b on näha, et võrreldes SHARE teiste riikide keskmisega on Eestis vaadeldavas sünnikohordis vähem neid, kes on lahkunud tööturult, ning väga vähe on muutunud rühm, kes on tööturult väljas, kuid kogukondlikult aktiivsed. Eestile iseloomulik on tõsiasi, et nende osakaal, kes on tööl ja samas ka kogukondlikult aktiivsed, on kaheksa aasta jooksul suhteliselt muutumatu (32%). Inimesed, kellel töötades muu sotsiaalne aktiivsus puudus, muutuvad tööturult lahkudes pigem passiivseks. Sarnane muutus on toimunud ka teistes SHARE riikides keskmiselt, kuid lisaks on seal suur osakaal inimestest, kes on olnud nii tööalaselt kui kogukondlikult aktiivsed ning töölt lahkudes on neile alles jäänud kogukondlik aktiivsus.
SHARE 2017. aasta uuringulaines osalesid esimest korda ka Läti, Leedu ja Soome. Kui võrrelda Eesti 2017. aasta sotsiaalse kaasatuse näitajaid kolme lähiriigi näitajatega vanuserühmas 57-66 (joonis 10), näeb suhteliselt sarnast mustrit Lätis ja Leedus. Nendes kahes riigis on passiivsete osakaal Eesti näitajast 10 protsendipunkti kõrgem ning nende osakaal, kellel on nii töö kui kogukondlik tegevus 20 protsendipunkti madalam kui Eestis. Soome, vastupidi, paistab silma mittetöötavate kogukondlikult aktiivsete inimeste kõrge osakaaluga (näitaja 18 protsendipunkti kõrgem kui Eestis) ja ainult tööga hõivatute väikese osakaaluga: 11 protsendipunkti väiksem kui Eestis ning kaks korda väiksem kui Lätis ja Leedus.