Page 84 - Tallinn University

Tallinna Ülikool võttis ette väga julge sammu.
1. septembril 2015 alustas senise 23 instituudi alusel tege- vust kuus ülikooli fookusvaldkondadele tuginevat insti- tuuti. Nii sooviti vähendada dubleeri-
mist ülikooli sees, koondada ressursse
ning arendada interdistsiplinaarseid, tulevikku suunatud erialasid, käia kaasas kiiresti muutuva maailmaga.
Väga suur muutus puudutas ülikooli
üksuste ja tegevuste rahastamist.
Tegevustoetus hakkas koosnema
põhi-, suunavast ja tulemusrahas-
tusest. Põhirahastus tagab õppekor-
ralduse jätkuvuse, suunava rahas-
tuse abil edendatakse strateegiliselt
tähtsaid suundi, tulemusrahastus
lisandub aga juhul, kui võetud eesmärgid on täidetud.
Ülikooli jaoks tähtsate eesmärkide – näiteks rahvusva- helistumine –, täitmise osas lepiti kokku näitajad, mida arvestatakse tulemusrahastuse määramisel.
Kadus riigi tegevustoetuse jaotamine vastavalt tingaine- punktidele, vähenes eelkõige õppe mahu arvestamine, mis varem tekitas üksustes soovi luua nn oma aineid.
Kui enne muutusi jaotati riigilt laekunud tegevustoe- tus akadeemilistele üksustele ning siis võeti sealt teatud protsent keskkassasse, siis nüüd võetakse ülikooli kui terviku juhtimiseks, majandamiseks ja arendamiseks vajalik summa otse tegevustoetusest.
Samas, kui varem võeti teatav protsent keskkassasse ka teadus-, arendus- ja loomevaldkonna tuludelt, riigi- eelarvevälistelt vahenditelt ning muudelt tuludelt, siis
praegu jäävad need tulud tervikuna instituutidele. Ainulaadne olukord, kus meil pole lõivumajandust, andis akadeemilistele üksustele täiendava huvi tulusid suurendada. Aga võimalik on see vaid siis, kui teadus-, arendus- ja loome-tulude osakaal on tegevustoetuse mahust oluliselt väiksem.
Üksustega lepiti kokku, milliste tege- vuste puhul on vaja keskset arenda- mist ning eraldati nendeks kindel protsent rahast.
Kehtestati uus majanduseeskiri, millega ülikool taotles kõigi majanduskulude läbipaistvuse suurendamist ning üksuste juhtide suuremat kaasamist kulude suuruse ning otstarbekuse üle otsustamisel.
Tulemused on head: olulisel määral vähenes dubleeri- mine, aga ka tööaja kulu ning sellega seotud töötajate arv, paranes eelarvedistsipliin. Mis aga puutub struk- tuurireformi tervikuna, siis otsustas ülikool põhjali- kumalt vaadata, kuidas reform mõjus eri valdkondale ning ülikoolile tervikuna ning mida oleks vaja korri- geerida või muuta. Aga ainult nii mõeldes, muutes, aina edasi liikudes, saabki tänapäeva muutuvas maailmas alles jääda.
reform
tõi plussid
Ülikooli kõrgeim otsustus- kogu on 25-liikmeline senat, kuhu kuuluvad rekto- raadi liikmed, üliõpilaste esindajad, instituutide nõukogude ning akadeemi- liste töötajate poolt valitud liikmed.
Ülikoolile annab nõu 13-liikmeline kuratoorium.
tallinna ülikool