Page 62 - Tallinn University

baltisaksa ajalugu
antropotseenis
Tuleviku-uurijad on väitnud, et oskame ainult nii kaugele ette planeerida, kui suudame tagasi vaadata. Ettenägelik käitumine ja tuleviku planeerimine vajavad ajaloolist sügavust.
Ulrike Plath, baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor
Ajaloolastelt oodatakse ülevaadet, kuidas oleme sattu- nud olukorda, milles inimeste tekitatud problee- mid tunduvad lahendamatud. Mistarvis meile selles kontekstis veel baltisaksa ajalugu?
Oleme astunud antropotseeni, uude ajastusse, milles inimene on saanud maailma suurimaks mõjutajaks, mis ületab võimet ette planeerida ja tagajärgi peegel- dada. Antropotseen kutsub kõiki humanitaarteaduseid üles analüüsima, milline on inimese enda ja inimeste loodud kultuuri mõju maailmas ning kuidas meie akadeemilised teadusharud aitavad lahendada maailma suuri probleeme.
Aastal 1772 oli Torma pastoril Johann Georg Eisen von Schwarzenbergil (1717–1779) toidukultuuri revo- lutsioneeriv mõte: spetsiaalse kuivatusahjuga tahtis ta võidelda laialt levinud toiduprobleemidega Liivi- ja Eestimaa talupoegade, aga ka meremeeste ja Vene sõdurite hulgas. Neile kõikidele tahtis pastor õpetada, kuidas suvel säilitada vitamiine toiduainete poolest napimateks aegadeks.
ulrike plath
Erinevatest köögiviljadest ja ürtidest komponeeris ta kuivsuppe, millele tuli lisada vaid keevat vett. Nõnda sündis kiirsupp, seda sada aastat enne keemik Justus von Liebigi (1803–1873) kuivpuljongi tootmist Saksamaal.
Milleks on seda lugu vaja rääkida? Ühelt poolt selleks, et väärtustada baltisaksa kultuuri, mis on lahutamatu osa Eesti kultuuriruumist. Vaja on rääkida baltisakslastest mitte ainult eestlastele ja lätlastele, vaid ka sakslastele, kes on baltisaksa kultuuri mälu lasknud unarusse vajuda.
Eisen von Schwarzenbergis aga võime näha mitte ainult tüüpilist valgustajat, vaid ka ajastust ja kohast sõltuma- tut inimtüüpi, kes oli mures, kuidas aidata, parandada ja toita ühiskonda, kasutades rohkem taimset toitu. Selles mõttes on ta meile lähedasem kui võib arvata.
Tervislik toitumine on praeguse aja probleem. Ajaloost aga võime leida lugusid, kuidas sel teemal võideldi ka enne meid, ning saada õppust, milliste lahendusteni jõuti. Tuleviku-uuringud on väitnud, et oskame ainult nii kaugele ette planeerida, kui suudame tagasi vaadata.