Page 24 - Tallinn University

ÜHiskond
vajab ette nägemise võimet
Meid ümbritsev maailm muutub üha keerukamaks, üha raskem on üheselt ette näha, mis hakkab juhtuma.
Ühiskondade ette nägemise võimet on vaja tõsta. Seda nii selleks, et mitte teha olulisi vigu suurte investeerin- gute kavandamisel – need on alati seotud riskidega –, kui ka selleks, et poliitikud, ametnikud, tööstusjuhid ja ka kõik teised harjuks mõtlemises opereerima alter- natiivsete tulevike spektriga. Ei maksa ju olla jäigalt millegi poolt või vastu, vaid valmistada oma vaim ette saamaks aru, mis on toimumas, ja muuta kurssi sõltu- valt sellest, milliseid olulisi signaale toimuvate protses- side kohta saame.
Tuleviku-uurijad ei tiku tavaliselt ütlema, et majandus või poliitika võtab tulevikus just täpselt sellise kuju ja et seetõttu on õigem teha täpselt niisugune, mitte teistsugune investeering. Pigem püütakse aidata jõuda arusaamale, millised variandid võivad meid huvitava problemaatika puhul tekkida, millised väliskeskkonna muutused tõenäoliselt neid variante tekitavad ja milli- sed poliitikad või ärimudelid võivad ühes või teises alternatiivses tulevikus töötada, millised aga arvatavasti
erik terk
Erik Terk, tuleviku-uuringute professor
mitte. Seega on tuleviku-uuringute või tulevikuseire märksõnadeks alternatiivid ja stsenaariumid.
Nii mõnelegi võib tunduda, et mis seal siis on, kutsume otsustajad või nende mõjutajad kokku ja laseme neil sõnastada plussid-miinused-ohud-võimalused. Samas eeldab tuleviku kompimine nii laia silmaringi kui ka korralikku metodoloogilise mõtlemise kultuuri.
Jah, asjasse puutuvate tegelaste kaasatõmbamine on küll ülimalt vajalik, veel olulisem on aga probleemi kohta käiva teadusliku teadmise kogumine, süstemati- seerimine ja kasutamine. Ja kuigi esialgne ülesandepüs- titus tulevikuseireks tuleb tavaliselt poliitikutelt, amet- konnalt või ettevõtte juhtkonnalt, siis esimese rääkija õiguse peavad saama ikkagi eksperdid.
Tallinna Ülikooli tuleviku-uurijad on viimasel paaril aastakümnel tegelenud nii Eesti suhete võimaliku tule- vikuga Läänemere ruumis – eelkõige Soomega –, aga ka Eestiga EL-is, Eesti ida-läänesuunalise majandus-