Page 82 - TLÜ Arengukava

LISA3. ÜLEVAADE TEGEVUSKESKKONNAST
Tallinna Ülikooli positsioon Eesti kõrghariduses ja arenguülesanded tulenevad ülikooli olemusest ja eripäradest. Tallinna Ülikooli võib õigustatult nimetada Eesti kõrghariduse suurimaks liitumispro- jektiks. Liitumisprotsessi läbiviimine ja ühtse organisatsiooni kujundamine on olnud ja jääb ülikooli üheks prioriteediks ka järgmisel arenguperioodil.
Konkurents kõrgharidus-, teadus- ja arendusasutuste vahel tiheneb pidevalt. Arvestades Eestis kõrg- haridust võimaldavate õppeasutuste praegust arvu, dubleerivate õppekavade arvukust, õppijate arvu vähenemist ning õppijate vanuselise struktuuri muutusi, võib lähitulevikus oodata õppeasutuste uusi liitumisi. Ka ettevõtted on muutumas järjest enam konkurendiks nii üliõpilaskandidaatide ja aka- deemiliste töötajate värbamisel kui alternatiivsete rahastamisallikatele konkureerimisel.
Rahastamissüsteemid muutuvad kõikjal, sealhulgas Eestis konkureerimispõhiseks, kõrgkoolilt oodatakse selget profiili ja tulemuslikkust. Riiklik baasrahastus on Tallinna Ülikoolis suurenenud. Muutunud teadusrahastuse süsteemis on konkurents suurem ja senisest enam sõltub rahastus teadustöötajate senise teadustegevuse mõjukusest ning koostööst nii ülikooli sees kui ka väljaspool seda
Rahvusvahelised kõrghariduse ja teaduse suundumused näevad ülikoolide koostöös ettevõtlusega uudset rolli, mis seisneb ühises strateegia kavandamises, praktika korraldamises, uuringutes jms. Üheks olulisemaks teguriks, mis takistab Eestis teadmistepõhise ühiskonna kujundamist, peetakse vähest koostööd ettevõtetega. TLÜ peamised partnerid on pigem avalikust või mittetulundussektorist, st meie koostöö ettevõtlusega on võrreldes teiste ülikoolidega vähene.
2020. aastaks jõuab Eestis kätte olukord, kus demograafiline kriis vanusegrupis 15−24 eluaastat on haripunktis, seega võib tekkida puudus kõrgkooli sisseastujatest. Samas on stabiilselt kasvanud 25aas- taste ja vanemate üliõpilaste osakaal üliõpilaste hulgas. Mittetraditsiooniliste üliõpilaste värbamine vajab teistsugust teavitustööd. Samuti on vajalik leida paindlikke õppetöövorme ja siduda õppetöö praktikaga.
Kõrgkoolidele on ette heidetud vähest lõpetajate arvu, probleemiks on olnud ka nominaalajaga lõpetanute vähesus ja õpingute katkestamine. Oluline on, et noored saaksid keskenduda hariduse omandamisele, kuid pikaajaline tõrjutus tööturult võib viia konkurentsivõime halvenemiseni.
78 TALLINNA ÜLIKOOLI ARENGUKAVA 2015−2020