Page 65 - Parimad teadustööd 2013/2014

65
TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2013/2014. ÕPPEAASTA PARIMAD TEADUSTÖÖD / ARTIKLITE KOgUMIK LOODUSTEADUSED
TAIMKATTE STRUKTUUR JA BIOMASS TAASTAIMESTATAVAL FREESTURBAVÄLJAL
EGETATION STRuCTuRE ANd BIOMASS ON REVEGETATEd ABANdONEd MILLEd PEATFIELd
Anna-Helena Purre
Sissejuhatus
Eestis on 1 009 101 ha turbaalasid (Orru 2010), kaevandatud ja kaevandatavad freesturbaväljad katavad ligikaudu 28 945 ha, millest jääksoode pindala on 9 371 ha (Ramst, Orru 2009). Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt on vajalik jääksoode korrastamine, mille üheks võimaluseks on jääksoode taas- taimestamine soodele iseloomulike taimedega (taassoostamine). Taassoostamise peamine eesmärk on tagada jääksoodes looduslikele rabadele iseloomulike protsesside toimumine, eeskätt turbasammalde biomassi ning turba lisandumine (Rochefort 2000).
Edukaks taassoostamiseks peavad alal olema sobivad hüdroloogilised tingimused ja turba omadused, samuti on vajalik taimediaspooride olemasolu. Enamasti on nende tingimuste loomiseks vajalik aktiivne taastamistegevus. Magistritöö eesmärk oli käsitleda turbamaade taastaimestamise edukust Ohtu ja Viru katsealadel. uurimuses käsitleti nii soontaimede kui ka sammalde biomassi ning katvuseid, lisaks mõõ- deti katsealadel turba tuhasus.
Uurimisalad
Ohtu (59o17’ pl; 24o23’ ip) ja Viru (59o28’ pl; 25o39’ ip) katsealad asuvad Harjumaal ja need on loonud Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi soodetöörühm. Ohtu katseala (540 m2) loodi 2006. aastal ning Viru katseala (535 m2) 2008. aastal. Mõlemal alal on kasutatud Põhja-Ameerika freesturbaväljade taas- soostamise tehnoloogiat (Rochefort et al. 2003). Ohtu katseala pindmise kihi moodustab peamiselt 1,2 m tüseturbakiht, mis koosneb Carex-Sphagnum turbast, veetase on 20−30 cm sügavusel ning pH on 4,0−5,3 (Ilomets et al. 2010). Freesturbaväljal, kus asub Viru katseala, lõpetati turba kaevandamine 1985. aastal (Keskkonnaamet 2010). Katsealal on veetase 20−40 cm sügavusel ja pH vahemikus 4,2−5,3 ning selle pindmise kihi moodustab Sphagnum turvas (Ilomets et al. 2010).
Metoodika
Välitöödel koguti sambla-, turba- ning soontaimeproovid ja pildistati püsiruudud taimede katvuse mää- ramiseks. Kogutud proovide arv ja proovivõtu ajad on toodud tabelis 1. Proovivõtuks kasutati destruk- tiivset metoodikat, sambla- ja turbaproovid lõigati välja 5 cm diameetrise PVC toru järgi ning soontai- meproovid koguti 50 cm küljepikkusega ruudukujuliselt alalt vastava raami abil.