Page 49 - Tallinn University

RoMI MANKIN: füüsika aeg võib veel tulla!
„Minu ajal oli füüsika väga popp, praegu pisut vähem,” hindab teenekas emeriitprofessor. „Aga see ei
tähenda, et populaarsus ei
võiks tulevikus uue lainena tagasi tulla.”
7. novembril 1947
Paistu vallas talunike
peres sündinud
Romi Mankini elu
määras Harri Õiglase
raamat „Vestlusi
relatiivsusteooriast”,
mis ilmus aastal
1958. „Selle lugemisest
alates andsin oma näpu
jäädavalt füüsikale,” nendib
ta. „Minu huvi käivitasid
uudishimu ja kriitiline suhtumine autoriteetide varasematesse väidetesse.”
Muidugi innustasid ja kannustasid Rakvere I keskkooli õpilast olümpiaadid, aga ka Noorte Hääle korraldatud keskkooliõpilaste viktoriinid. Matemaatikas oli ta Eestis esikümne seas, füüsikas saavutas esikoha
ja oli seal kuni viimase aineni, milleks oli eesti keele kirjand. Lõpetas aga kokkuvõttes kolmandana. „Oluline oli keskkond ja tahtmine kaugemale pürgida,“ tõdeb ta nüüd.
Keskkool läbi, asus Romi Tartu Ülikoolis füüsikat õppima. Doktorikraadi kaitses aastal
1974 tööga „Huygensi printsiibi rikkumisest nõrgas gravitatsiooniväljas”, juhenda-
jaks Ivar Piir. Teadlasena ongi tema fookuses olnud teoree- tiline füüsika, väljateooria ja üldrelatiivsusteooria,
statistiline füüsika, stohhastilised ehk
juhuslikud prot- sessid ning füüsika didaktika kõrg- koolis.
1986. aastast on Mankini töökoht
Tallinna Ülikool, esimeseks ametiks
Tallinna Pedagoogilise Instituuti füüsikakateedri
juhataja. 1993. aastal valiti ta professoriks, 22. mail 2017
andis ülikooli senat Romi Mankinile emeriitprofessori nimetuse. Praegu juhendab ta koos Astrid Rekkeriga doktorant Sander Paekivi tööd „Värvilise müra mõju neuronite dünaamikale”.
„Tallinna Ülikooli eelised on kompaktsus ja interdistsiplinaarsus,” hindab ta. „On näha, et eri valdkonnad on koos, suhtlevad tihedalt. Teoreetilise füüsika ideid on võimalik rakendada nii füüsikas kui ka ökoloogias.”
Romi Mankin pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin on Eesti füüsikateoreetik, kellel õnnestus leida elektromagnetiliste, skalaarsete ja gravitatsioonilainete lahend välises aksiaalses kvadrupoolstruktuuriga gravitatsiooniväljas.
Mankin on olnud Eesti Füüsika Seltsi aseesimees, Eesti Kõrghariduse Hindamise Nõukogu, Eesti Teadusfondi reaalteaduste ja tehnika eksperdikomisjoni ning Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste kolleegiumi liige. Ta on üle saja teadustrükise ja kõrgkooliõpiku autor.
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 11 / kevad 2018 47