Page 10 - Tallinn University

tudeng Õhinas
ja ettevõtja rahul
Heli Kaldas
kuidas jõuda Ülikooli ja eTTevõTTe koosTööni nii, eT eTTevõTja oleks rahul ja Üliõpilane õpikogemusesT nii õhinas, eT juba ooTab uuT projekTi?
Kujutage ette, et olete asunud õppima käsi- töötehnoloogiate ja disaini erialale ning juba esimeses praktikaaines saate teada, et teil tuleb leida lahendus päris probleemile ja teha seda koostöös ettevõttega. Milline võimalus ja vastutus!
Jah, muidugi tuleb projekti õnnestumi-
seks panustada palju enam kui tsükliõppes kontakttunde, suhelda palju aktiivsemalt nii ettevõtte kui ka juhendajatega, osata end ise juhtida ja aega planeerida. Sest igapäevatöö vajab tegemist, kodus on pere, muidugi leidub hobisid, millest loobuda ei tahaks. Õppimine ülikoolis ei ole lihtne, kuid mis kõige tähtsam, see ei ole igav.
Ettevõtjate ja ülikoolide koostööst räägitakse väga sageli ja nii tundub, et seda on palju. Kuid tegelikkus on kahjuks teine. Koostöö ettevõtjatega on üsna keeruline mitmest aspektist. Üldjuhul soovib ettevõtja saada kiiret tulemust ja olla kindel, et asi õnnestub. Ülikoolil on aga oma rütm koos sinna juurde kuuluvate protsessidega, nagu juhendamine, hindamine jm. Lisaks võivad kaasneda mate- riaalsed küsimused, millesse ettevõtjad veel väga panustada ei taha. Ka tudengite oskused on erineval tasemel.
Vaatamata sellele, et Haapsalu kolledžil on ettevõtete seas hulk koostööpartnereid, on neid ühe laua taha saada suhteliselt keeruline. See on aga ülimalt vajalik, et kuulda üksteise kogemustest, mõista ülikooli kompetentsuse taset ja saada aru õppeprotsessi ajakavast. On ju tõsi, et mida paremini üksteise toimimist
tuntakse, seda selgemini püstitatud probleemi ja eesmärgiga oskab ettevõtja pöörduda, mis omakorda tagab hea tulemuse.
Kuidas siis jõuda koostööni nii, et ettevõtja oleks rahul ja üliõpilane õpikogemusest nõnda vaimustatud, et ootab juba uut projekti? Kõige alus on suhtlemine, sest nii nagu õppija on sageli õppima asunud eriala nime järgi, loeb ka ettevõtja enamasti kodulehelt eriala nime ja teeb kiire otsuse, et see pole ikka see. Aga suured asjad peituvad tavaliselt pisiasjades ja päris teadmine sünnib aruteludes, üksteise kuulamises ja võimaluste avastamises.
Kuigi ettevõte arvab, et ülikool on tema vaja- duseks liiga aeglane, on kaks osapoolt siiski avastanud, et teineteist vajatakse. Sellele
on kaasa aidanud ettevõtluse arendamiseks loodud programmid, mis võimaldavad raken- dada innovatsiooniosakuid, ja võib olla ka ülikoolide rahastusmudel, mis pisut isegi sunnib üha aktiivsemalt otsima akadeemilise ja praktilise huvi kokkupuudet.
Kolledži tugevuseks on ka õppekavade nõukogud, kuhu oleme kaasanud erialadega seonduvate ettevõtete esindajaid. Nõukogu aruteludest kasvab välja ideid lõputöödeks ja praktikasüsteemi parendamiseks.
Meil on tublisid vilistlasi, kellel oli juba õppi- mise ajal oma ettevõtmine ja kes on pärast lõpetamist tulnud tagasi kooli, et leida lisand- väärtust mõne ühisprojekti kaudu. Maantee- ametiga on meil lausa mitmeaastane leping, kus on sätestatud koostöö semestrite kaupa.
8
Tallinna ülikooli ajakiri / nr 11 / kevad 2018