Riho Pätsi Koolimuusika Fond

2024. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Kadri Keskküla
Puhkpilliõpetaja, orkestridirigent – Jaan Randvere
Helilooja – Mari Amor

2023. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Eda Heinaste
Instrumendiõpetaja – Karmen Kääramees
Koolimuusika edendaja, vokaalpedagoog – Vilja Sliževski

2022. aasta laureaadid

Instrumendiõpetaja – Tuule Kann
Koolimuusika edendaja – Margot Suur
Helilooja – Sirje Kaasik

2021. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Heli Roos
Muusikaõpetaja – Signe Rõõmus
Viiulipedagoog – Ivi Tivik
Helilooja – Riho Esko Maimets

2020. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Tiiu Loite
Koolimuusika edendaja – Urve Uusbeg
Instrumendiõpetaja – Marrit Gerretz-Traksmann
Helilooja – Anne Ermast

2019. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Meeli Nõmme
Instrumendiõpetaja – Kaido Välja
Koolimuusika edendaja – Ursel Oja
Helilooja – Rasmus Puur

2018. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Kaie Mägimets
Instrumendiõpetaja – Aigar Kostabi
Helilooja – Kadri Hunt
Koolimuusika edendaja – Hirvo Surva

2017. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Silja Otsar, Parksepa Keskkool/Võru Gümnaasium
Instrumendiõpetaja – Kristel Laas, Tallinna Muusikakool
Helilooja – Märt Hunt
Koolimuusika edendaja – Maia Muldma (PhD), Tallinna Ülikool

2016. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja, koorijuht, laulu- ja pilliõpetaja, kooli muusika ainesektsiooni juhataja – Laine Lehto, Kuressaare gümnaasium
Instrumendiõpetaja – Meeme Saareväli, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool
Helilooja – Andres Lemba, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool
Telekonkurss – Klassikatähed

2015. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja, dirigent ja kunstide õppetooli juhataja – Kadi Härma, Keila Kool
Instrumendiõpetaja – Liina Jarovaja, Narva Muusikakool
Muusikapedagoogika uurija – Anu Sepp
Helilooja – Juhan Trump

2014. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Ljudmila Sjomina, Tallinna Õismäe Vene Lütseum
Instrumendiõpetaja – Ülle Sisa, Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool
Muusikapedagoogika uurija – Inge Raudsepp, SA Innove
Helilooja – Riine Pajusaar
Koolimuusika edendaja – Celia Roose, Lüllemäe Põhikool/TÜ Viljandi  Kultuuriakadeemia

2013. aasta laureaadid

Muusikaõpetajaja – Niina Esko, Kuusalu Keskkooli õpetaja, dirigent
Instrumendiõpetaja – Tiiu Peäske, Tallinna Muusikakeskkooli viiulipedagoog
Helilooja – Priit Pajusaar
Koolimuusika edendaja – Kristo Käo, kitarripedagoog

2012. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Kersti Aan, Tartu Tamme Gümnaasiumi muusikaõpetaja, dirigent
Instrumendiõpetaja – Olavi Kasemaa, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia saksofonipedagoog, dirigent
Instrumendiõpetaja – Priit Sonn, Heino Elleri nimelise Muusikakooli puhkpilliõpetaja, dirigent

2011. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Anne Kruuse, Kose Gümnaasium 
Muusikapedagoogika uurija – PhD Kristi Kiilu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Koolimuusika osakonna juhataja
Koolimuusika edendaja – Aive Skuin, Audentese Erakooli ja Spordigümnaasiumi muusikaõpetaja

2010. aasta laureaadid

Helilooja – Veljo Tormis
Instrumendiõpetaja – Niina Murdvee, Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia viiulipedagoog
Koolimuusika edendaja – Tuuli Jukk, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Orffi pedagoogika, rütmika- ja alushariduse muusikadidaktika õppejõud; Põltsamaa muusikakooli ja lasteaia „Mari“ muusika ning rütmikaõpetaja

2009. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Koidu Ilmjärv, Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium
Instrumendiõpetaja – Mart Laas, Tallinna Muusikakeskkool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Muusikapedagoogika uurija – Tiina Selke, Tallinna Ülikool
Helilooja – Mart Siimer, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Koolimuusika edendaja – Jüri-Ruut Kangur, Üle-Eestilise Noorte Sümfooniaorkestri ja Nõmme Muusikakooli Kammerorkestri dirigent

2008. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Rutt Ridbeck, Jüri Gümnaasium
Instrumendiõpetaja – Laine Leichter, Tallinna Muusikakeskkool 
Helilooja – Tõnu Raadik
Koolimuusika edendaja – Aarne Saluveer, G. Otsa Muusikakooli direktor

2007. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Syrle Eesik, Karksi-Nuia Gümnaasium
Helilooja – Tauno Aints
Koolimuusika edendaja – Eve Viilup; ETV Lasteekraani Kooristuudio
Koolimuusika edendaja – Thea Paluoja, Rapla Laulustuudio, dirigent

2006. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Eve Eljand, Otepää Gümnaasium
Helilooja – Rein Rannap
Muusikapedagoogika uurija – Maie Vikat, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor
Klaveri eriala õpetaja – Maigi Pakri, Tallinna Muusikakeskkool
Koolimuusika edendaja – Ave Kumpas, MTÜ Ave Kumpase Laululapsed juhataja
Koolimuusika edendaja – Ülle Raud, Kehra Kunstidekooli ja Kehra Keskkooli muusikaõpetaja

2005. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Tiiu Schüts, Türi Gümnaasium
Helilooja – Piret Rips, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud
Muusikapedagoogika uurija – Maia Muldma, Tallinna Ülikooli dotsent, PhD
Koolimuusika edendaja – Maret Oja, Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja
Koolimuusika edendaja – Külli Puhkim, Tallinna Saksa Gümnaasiumi muusikaõpetaja

2004. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Heli Sepp, Kose Gümnaasium
Instrumendiõpetaja – Aavo Ots, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Helilooja – Rene Eespere
Muusikapedagoogika uurija – Imbi Kull, Tallinna Ülikool
Koolimuusika edendaja – Ene Kangron, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

2003. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Maimu Muttik, Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi õpetaja-metoodik
Muusikapedagoogika uurija – Monika Pullerits, Laste Loomingu Stuudio muusikaõpetaja, 2. klassi muusikaõpiku komplekti looja, magister
Muusikapedagoogika uurija – Liivi Urbel, Tallinna Inglise Kolledži muusikaõpetaja, magister
Koolimuusika edendaja – Ene Üleoja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Koolimuusika Instituudi juhataja, professor
Koolimuusika edendaja – Inge Raudsepp, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse muusikaõpetuse peaekspert, magister

2002. aasta laureaadid

Muusikaõpetaja – Lydia Rahula, Tallinna 21. Kooli muusikaõpetaja, Tallinna Poistekoori peadirigent, Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimehe asetäitja
Instrumendiõpetaja – Leelo Kõlar, klaveriõpetaja, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu aseesimees
Helilooja – Olav Ehala, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent, Eesti Heliloojate Liidu esimees
Muusikapedagoogika uurija – Heino Rannap, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor
Koolimuusika edendajad – Taavi Esko, Kuusalu Keskkooli muusikaõpetaja, Eesti Koolinoorte Segakoori kunstiline juht ja peadirigent
Koolimuusika edendaja – Külli Tüli, Eesti Raadio helirežissöör

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi statuut

1. Riho Pätsi Koolimuusika Fondi (edaspidi fondi) eesmärgiks on silmapaistvate koolimuusika-alaste saavutuste eest stipendiumide määramise kaudu jäädvustada muusikapedagoogi, koorijuhi, teadlase, helilooja, Ed.Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi (praegu Tallinna Ülikool) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) professor  Riho Pätsi mälestust.
2. Fond annab igal aastal välja  stipendiume lastele, noortele ning õpetajatele suunatud muusikalise tegevuse eest eriliselt silma paistnud muusikaõpetajale, instrumendiõpetajale, heliloojale, muusikapedagoogika uurijale, koolimuusika edendajale.
3. Fondi tööd korraldab fondi juhatus, kuhu kuuluvad Haridus-ja Teadusministeeriumi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna  Ülikooli, Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Koolibri Kirjastuse esindajad. Juhatusse võivad kuuluda ka teiste institutsioonide (loomeliidud, seltsid, ühendused jmt) esindajad ning üksikisikud.
4. Juhatuse tööd juhib tema poolt oma liikmete hulgast valitud esimees.
5. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas: jooksva aasta mais (kinnitatakse fondi stipendiaadid) ning novembris (tehakse kokkuvõte jooksva aasta tegevusest ning kavandatakse plaanid uueks aastaks).
6. Stipendiumi määramisel muusikaõpetajale lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) stipendiaat on silmapaistev ja tunnustatud õpetaja koolis/ linnas/ maakonnas ning on tegevusega kaasa aidanud muusikaõpetuse edendamisele; 2) stipendiaat osaleb koolikooridega või -orkestriga regulaarselt laulupidudel ja/või konkurss-festivalidel; 3) vähemalt ühele stipendiaadi poolt juhendatavale koorile või orkestrile on omistatud I kategooria. Stipendiumikandidaadid esitatakse Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja linnade/maakondade muusikaõpetajate ainesektsioonide poolt.
7. Stipendiumi määramisel instrumendiõpetajale lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) stipendiaat on   tunnustatud interpreet ning tema kontserttegevus on suunatud ka õpilastele või stipendiaat on tunnustatud muusikakollektiivi juht vabariigis/maakonnas; 2) stipendiaadi õpilased on osalenud edukalt konkurssidel ja/või festivalidel. Stipendiumikandidaate võivad esitada muusikakoolid, kõrgkoolid,  instrumentaalmuusika kutseliidud, loomeliidud.
8. Stipendium määratakse heliloojale, kes on loonud lastele ja/või noortele soololaule või koorilaule(u) koolikooriliigile/liikidele või instrumentaalmuusikat või muusikalise lavateose lastele/noortele. Stipendiumikandidaate võivad esitada Eesti Heliloojate Liit jt loomeliidud,  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Eesti Kooriühing.
9. Stipendiumi määramisel muusikapedagoogika uurijale selgitatakse välja muusikaõpetuse või muusikapedagoogika arendamist toetav artikkel või innovaatiline üldhariduskooli õppematerjal (õpik, käsiraamat õpetajale jms) või silmapaistev magistri- või doktoritöö või üldine panus muusikapedagoogika arendustegevuses. Stipendiumikandidaate võivad esitada Tallinna  Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikool.
10. Stipendium määratakse koolimuusika edendajale, kes on aidanud oma tegevusega oluliselt kaasa muusikaõpetuse arendamisele või algatanud noortele suunatud üleriigilisi muusikaüritusi või aidanud oluliselt kaasa muusikaõpetajate ettevalmistamisele või läbi viinud olulise koolimuusika-alase projekti (koolisisene, üleriigiline või rahvusvaheline). Stipendiumikandidaate võivad esitada haridusasutused, kutse- ja loomeliidud, ühingud ja seltsid.
11. Taotlused stipendiumide määramiseks esitatakse elektrooniliselt jooksva aasta 1. juuniks.
12. Stipendiumi määramiseks esitatav taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotluse esitaja andmed (nimi ja kontaktandmed), 2) stipendiumikandidaadi CV, 3) käesoleva eeskirja punktis 2 toodud kategooria, millise all stipendiumi taotletakse, 4) taotluse põhjendus (kuni 3 lk).
13. Juhatus võib ühes kategoorias korraga välja anda mitu stipendiumi või jätta mõnes kategoorias stipendiumi välja andmata.
14. Kahel järjestikusel aastal ühele ja samale isikule ühes ja samas kategoorias stipendiumi ei määrata.
15. Fondi stipendiumid antakse üle iga aasta  septembris. Stipendiumiga kaasneb fondi tunnistus, mille allkirjastavad halduskogu liikmed ning fondi hõbemärk.
16. Fondi tegevust kajastab veebileht www.tlu.ee/pats, millel kajastatakse stipendiaatide nimed ja nende saavutused, aga samuti fondi annetanud institutsioonide ja üksikisikute nimed.

Tallinnas, 26. juunil 2002 

EV Haridusministeerium, minister Mailis Randi isikus, kes tegutseb põhimääruse alusel,
Eesti Muusikaakadeemia, reg nr 01026987, rektor Peep Lassmanni isikus, kes tegutseb põhikirja alusel,
Eesti Muusikaõpetajate Liit, reg nr 01051838, esimees Elin Otsa isikus, kes tegutseb põhikirja alusel,
Eesti Raadio, reg nr 01054050, juhatuse esimees Ain Saarna isikus, kes tegutseb põhikirja alusel,
Kirjastus "Koolibri", reg nr 10360739, direktor Ants Langi isikus, kes tegutseb põhikirja alusel,
Tallinna Pedagoogikaülikool (edaspidi ülikool), reg nr 01025700, rektor Mati Heidmetsa isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, (edaspidi osapooled),

sõlmivad lepingu alljärgnevas:

1. Osapooled kiidavad heaks Riho Pätsi Koolimuusika Fondi (edaspidi fond) loomise, jäädvustamaks silmapaistvate koolimuusika-alaste saavutuste eest stipendiumide määramise kaudu muusikapedagoogi, koorijuhi, teadlase ja helilooja professor Riho Pätsi mälestust.
2. Riho Pätsi Koolimuusika Fondi haldab ülikool ning see töötab vastavalt fondi halduskogu poolt koostatud ja ülikooli nõukogu poolt kinnitatud statuudile (projekt lisatud).
3. Osapooled nimetavad oma esindaja fondi halduskogusse.
4. Osapooled kannavad vastavalt fondi statuudile iga-aastaselt fondi arvele vahendid endale sobivas ulatuses.
5. Iga osapool võib ühepoolselt loobuda käesoleva lepinguga võetud kohustustest, teatades sellest fondi statuudi punktis 11 nimetatud aadressil.
6. Käesolev leping on sõlmitud kuues võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris ühel lehel, millest iga osapool saab ühe.

Poolte aadressid ja allkirjad:
 

Fondi tegevust ajavahemikus 2002–2015:

• Välja on antud  61  stipendiumi  silmapaistvale muusikaõpetajale, heliloojale, muusikapedagoogika uurijale, instrumendiõpetajale  ja koolimuusika edendajale kogusummas 45877 eurot.
• Fond on aidanud sisustada Tallinna Ülikooli uue õppehoone  Riho Pätsi auditooriumi (auditooriumi pidulik avamine toimus 6. märtsil 2006.a rahvusvahelise seminariga). Auditooriumi on muretsetud Tallinna Klaverivabriku tiibklaver (16900 eurot) ning Orffi pillide komplekt (2300 eurot).
• Valminud on duubel-CD Riho Pätsi heliloomingust (2008), kogumik „Riho Pätsi koorilaule“(2010) ning  R. Pätsi monograafia „Muusikakasvatus üldhariduskoolis“ III trükk (2010). 2015. aastal anti välja  Riho Pätsi viiuliduettide kogumik, mille said kingiks kõik Eesti muusikakoolid.
• 2010. aasta muutis fondi tegevuses eriliseks Riho Pätsi bareljeefi avamine Tallinna Ülikoolis.
• 2013. aastal avati Riho Pätsi mälestustahvel Tallinna 21. Kooli välisfassaadil. Selles koolis töötas R. Päts aastatel 1923–1937.

Fondi suurimaks ettevõtmiseks on uute laureaatide austamine, mis toimub käesoleva aasta septembris.

Eesti koolimuusika rajaja, silmapaistev pedagoog, helilooja, koorijuht ning uurija professor Riho Päts sündis 26. juunil 1899. aastal. Riho Päts õppis Tallinna Konservatooriumis Artur Lemba klaveri- ja Artur Kapi kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1926. aastal.

Riho Pätsi isikus on õnnelikus sümbioosis helilooja ja pedagoog, mistõttu ka tema mitmekülgne looming on oluliselt adresseeritud lastele ja noortele. Vähe on Eestimaal inimesi, kes poleks kokku puutunud tema heliloomingu või pedagoogilise pärandiga, olgu selleks koolilaulikud, laste- ja koorilaulud, klaveriõpikud, klaveripalad, lasteooper või tema mahukad monograafiad. Rääkimata sadadest muusikaõpetajatest, kes temalt Tallinna Õpetajate Seminaris, Pedagoogiumis, Konservatooriumis või Pedagoogilises Instituudis õpetust saanud. Riho Pätsi osast meie muusikakultuuri arendamisel kõneleb ilmekalt tema personaalbibliograafia, mis sisaldab kaugelt üle tuhande kirje.

Oma pedagoogiteed alustas Riho Päts Haapsalus, Läänemaa Õpetajate Seminaris, kus tema tegevust mõjutasid sealsed kolleegid Cyrillus Kreek ja Ernst Enno. 1923. aastal kutsuti ta äsjavalminud Tallinna 21. Algkooli (praegune 21. Kool) muusikaõpetajaks. Riho Pätsi sealne tegevus ulatus oma ajast kaugele ette ja oli tihedalt seotud otsingute, eksperimentide ja õpetamise täiustamisega ning annab tunnistust tema sünnipärasest pedagoogitalendist.

Koolilaulikuid on Riho Päts koostanud alates 1932. aastast. Esimesed neist („Leelod“) koostöös J. Aaviku ja T. Vettikuga, seejärel seeria „Lemmiklaulikuid“, Lauluvara, JO-LE-MI ja rida teisi. laulikuid koostöös H. Kaljustega.

Vaieldamatult ainulaadne on Riho Pätsi 2-köiteline koguteos „Muusikaline kasvatus üldhariduslikus koolis", milles analüüsitakse muusikaalaseid psüühilisi protsesse, musikaalsuse ja häälekujundamise probleeme, lapse muusikalist arengut imikueast noorukieani ja jagatakse juhiseid terve rea eriküsimuste kohta. Riho Pätsi sulest on ilmunud ka kaks monograafiat meie heliloomingu suurkujudest – Artur Kapp (1938) ja Rudolf Tobias (1968).

Kui Riho Pätsi tegevuses oli toimunud tõeline pööre koolimuusika poole, suundus ka tema helilooming seda enesestmõistetavalt teenima. Teda võime õigustatult asetada nende väheste heliloojate hulka, nagu Z. Kodaly, C. Orff ja D. Kabalevski, kes olid ühtaegu heliloojana ka suured pedagoogid. 

Riho Pätsi helilooming on mitmekesine. Siin on rohkearvuliselt laste-, koori- ja soololaule, klaveri- ja viiulipalu, orkestriteoseid, muusikat näidenditele ning muinasjutuline lasteooper „Kaval Ants ja Vanapagan“. Eesti rahvaviisid on olnud Riho Pätsi loomingu ammendamatuks allikaks. 1930. aastatel ilmunud „Klaveripalad lastele eesti rahvaviisidel“ on esimene omalaadne tsükkel selles žanris. Laialdast tähelepanu oma värske repertuaari ja metoodilise suunitlusega äratas 4-osalise vihikutesarjana ilmunud „Klaverimängu õpetus“. Koos tütar Leelo Kõlariga koostas ta oma viimastel eluaastatel veel mahuka klaveriõpiku, mis oma uudsuses kohe laialdast tähelepanu äratas.

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi toetajad

• Haridus- ja Teadusministeerium
• Tallinna Ülikool
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
• Koolibri Kirjastus
• Eesti Autorite Ühing
• Eesti Kultuurkapital
• Aadu Luukase Sihtasutus
• Eesti Rahvuskultuuri Fond
• Estonia Klavervabrik AS
• Tallinna Linnavalitsus
• IS Music Team
• Hasartmängumaksu Nõukogu
• Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas
• Eesti Raadio