Refereerimise eesmärgiks on teadustekstide sisust teada andmine sisukokkuvõtte e. referaadi vormis ja seeläbi vajaliku informatsiooni otsingu efektiivsuse tõstmine.

Referaadi paigutamine teadusartikli algusesse võimaldab kiiresti veenduda, kas artikli sisu vastab infovajadusele. Lugeja saab otsustada, kas artiklit peaks lugema või ei paku see huvi.
Järelikult peaksid kõik teadusajakirjades artikleid publitseerivad autorid valdama ka referaatide koostamise põhimõtteid ning refereerimisoskus peaks viitamisoskuse kõrval kuuluma infopädevuste hulka,.

Teaduspublikatsioonide täistekstandmebaasid võimaldavad reeglina tutvumist nt artiklite referaatidega ja nende põhjal otsustada, kas antud artikli sisu ja käsitlusaspekt pakub huvi. Infovajadusele relevantse materjali väljaselgitamisel on referaadid põhiliseks infoallikaks. Artikli tundmaõppimise alustamine referaadi läbilugemisest annab tunnistus infootsija infopädevusest.

Referaatväljaannetesse (nt referaatajakirjadesse) või bibliograafilistesse andmebaasidesse koondatud referaadid abistavad teadlasi ja/või spetsialiste ilmuvate teaduspublikatsioonide voo jälgimisel. Referaadid võimaldavad säästa aega ülevaate saamiseks mahukamate tekstide sisust kuna referaadid sisaldavad kontsentreeritud andmeid dokumentide infosisu kohta.

Reeglina ei ole referaatide ülesanne algdokumentide asendamine, vaid need on aluseks otsustamisel, kas algdokumendid pakuvad huvi, kas neid peaks lugema. 3000 sõnalise dokumendi asemel võib läbi lugeda 150 sõnalise referaadi ja selle põhjal otsustada, kas kasutada algdokumenti või unustada selle olemasolu. Referaat aitab ületada keelebarjääri. Refereerimiskeskustest on sageli võimalik tellida huvipakkuva võõrkeelse dokumendi tõlge.

Mõnel juhul aga asendab referaat algdokumenti. Algdokumenti saab reeglina asendada informatiivreferaat, milles tuuakse ära alusteksti olulisemad andmed. Referaat võib asendada algdokumenti esiteks juhtumil kui algdokument on avaldatud mõnes keeles, mida infokasutaja ei valda. Originaalartikkel ja referaat võivad olla kirjutatud erinevates keeltes. Sellisel juhul võib viidata uuringu olemasolule ka referaadi kaudu. Teiseks näiteks võib tuua olukorra kui lisaks vahetu uurimistemaatika publikatsioonidevoo seirele jälgib teadlane uute teaduspublikatsioonide ilmumist nn piirdealadel, tehes seda põhiliselt referaatajakirjade alusel

Referaatide koostamine infovahenduses on standardiseeritud. On kehtestatud Rahvusvahelise Standardimise Organisatsiooni ISO standard - “ISO 214. Documentation - Abstracts for publications and documentation”
Mitmetes riikides kehtivad rahvuslikud standardid. Näiteks olgu toodud Ameerika Ühendriikide rahvuslik standard “ANSI/NISO Z39.14 – Guidelines for Abstracts”, Soome standard “SFS, 3855. Tiivistelmien laatiminen ja käyttö Suomen standardisoimisliitto, Helsinki, 1978 ja Venemaa standard ГОСТ 7.0 –84 “Реферат и аннотация”. Eestis referaatide standard puudub.

Eestis ilmuvateks referaatväljaanneteks on Eesti Rahvusraamatukogus koostatavad veebiväljaanded “Summaria Socialia”, “Summaria Iuridica” ja “Summaria Europensia”