1. Mis on refereerimine
Refereerimine on referaatide koostamise protsess.
Sõnal referaat on mitmeid tähendusi. Referaat on levinud kirjaliku töö vorm õppeprotsessis. Selles tähenduses on referaat ülevaatlik, struktureeritud tekst mingil teemal, mis on koostatud avaldatud allika(te) põhjal (need tuuakse ära tekstile lisatud kasutatud kirjanduse loetelus).
Seda referaaditüüpi käsitleb nt õpiobjekt:
Leping, R. Referaadi koostamine ja vormistamine : õpiobjekt http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/index.html
Käesolevas õpiobjektis käsitletakse referaati teises tähenduses ja infovahenduslikus kontekstis.
Infovahenduses on referaat on lühitekst, milles antakse kokkuvõtlikult edasi aluseks oleva teksti (nt artikli) põhisisu s.t. tegemist on dokumendi sisu iseseisva, kokkuvõtliku esitusega.
Sõna referaat päritolust
Sõna referaat on tulnud ladinakeelsest sõnast "reffere" - teada andma, ette kandma. Termin on kasutusel saksa, soome, vene, eesti keeles (Referat, referaatti, реферат).
Inglise keeles kasutatakse samas tähenduses sõna abstract. Termin pärineb samuti ladina keelest "abstractus" - kokkuvõtet tegema. Refereerimisprotsess kannab inglise keeles nime abstracting.
Esimene teadaolev referaatajakiri hakkas ilmuma 1665.a. See oli maailma esimene teadusajakiri. "Le Journal des Scavans" (Õpetlaste ajakiri) , toimetaja Denis de Sallo. Ajakirja sisuks ei olnud artiklid, vaid ilmunud teadusraamatute kriitilised referaadid. Vaid mõned kuud hiljem alustas Inglismaal ilmumist analoogiline väljaanne "Philosophical Transactions of the Royal Society".
Niisiis on referaat teaduse “rüpes” tekkinud teadusteksti sisu kokkuvõttev infovahenduslik lühitekst. Refereeritakse valdavalt teaduspublikatsioone (nt. teadusajakirjade artikleid).
Referaat on kujunenud teadustekstide sisu avamise komponendiks infovahenduses.
Referaate kasutatakse:
- teadusajakirjades,
- referaatväljaannetes ja
- bibliograafilistes ning täistekst andmebaasides
Refereerimine kui sisu avamise protsess on seotud indekseerimisega. Mõlemad tuginevad dokumendi sisu analüüsil. Refereerimisel, erinevalt indekseerimisest, esitatakse sisu loomulikus keeles – lausetena. Kui dokumendi sisu on avatud referaadina saab nende alusel indekseerida. Sellisel juhul kulub indekseerimisele 2-4 korda vähem aega võrreldes indekseerimisega algdokumendi enese teksti alusel. Seetõttu võib refereerimist ja indekseerimist käsitleda dokumendi sisu avamise protsessi kahe seotud komponendina. Kuna refereerimine eelneb indekseerimisele on oluline et referaadi tekst sisaldaks kõiki neid võtmesõnu, mis moodustavad algdokumendi teksti tuumiku.