Kasutajakoolitus ja infopädevus (infokirjaoskus) on teatud määral omavahel seotud, kuid siiski erinevad käsitlused.

Esimesel juhul on tegemist raamatukogu töölõigu ja vastutusega oma kasutajate ees. Sealjuures on raamatukogu kasutajat käsitletud pigem objektina, keda õpetatakse, kellele pakutakse teadmisi ja kelle oskusi kinnistatakse.

Teine mõiste tähistab indiviidi kui subjekti pädevust, täpsemalt informatsiooni kasutamise, infoühiskonnas toimetuleku ja elukestva õppimisega seotud pädevuste kogumit.

Infopädevuse e. infokirjaoskuse (information literacy) mõiste on kasutusele võetud hiljem kui kasutajakoolituse mõiste, nimelt 1974. aastal (Virkus 2007). Sellel teemal ilmunud publikatsioonide hulk on märkimisväärne, selle edendamiseks on loodud rahvuslikke ja rahvusvahelisi ühendusi, realiseeritud projekte, peetud konverentse, töötatud välja ja kehtestatud infopädevuse rahvuslikke standardeid eri haridustasandite jaoks.

Infopädevuse mõiste avamisel loetletakse tavaliselt pädevusi, mille omamisel võib indiviidi pidada infopädevaks. Näiteks peaks indiviid:

- ära tundma infovajaduse situatsiooni ja suutma oma infovajaduse võimalikult täpselt sõnastada;
- tunnetama, et täpne ja täielik informatsioon loob aluse arukatele otsustustele;
- oskama valida relevantseid ja sobivaid infoallikaid ning neid efektiivselt kasutada;
- oskama valida sobivat infootsingu strateegiat;
- oskama efektiivselt infot otsida;
- oskama hinnata leitud informatsiooni erinevate usaldusväärsuse kriteeriumide alusel;
- oskama leitud informatsiooni otstarbekalt koguda ja korraldada;
- oskama leitud informatsiooni õigesti tõlgendada;
- oskama informatsiooni efektiivselt ja eetiliselt kasutada erinevate ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks

Infopädevuse koostisse kuuluvate oskuste seast on kasutajakoolituse raames traditsiooniliselt õpetatud infoallikate tundmist ja infootsingut.

Infopädevuse käsitlus ja infopädevuse programmid ja standardid on kahtlemata avaldanud mõju ka raamatukogude kasutajakoolitusele. Kasutajakoolitus on muutunud kasutajakeskseks. Õppekavadesse on sisse võetud uued teemad – nt infovajadus ja selle äratundmine, informatsiooni ja infoallikate hindamine, eetika küsimused. Seetõttu on kasutajakoolituse programme hakatud paljudes raamatukogudes nimetama ka infopädevuse koolitusprogrammideks.
Selle kõrval on aga valdavas osas raamatukogudes säilitatud selle traditsiooniline nimetus – kasutajakoolitus (user education), kuna ollakse seisukohal, et infopädevuse programme ei saa nt ülikooli raamatukogu realiseerida üksi, vaid tihedas koostöös erinevaid aineid õpetavate õppejõududega. Juhendavad õppejõud saavad erinevate infoallikate kasutamist eeldavate üliõpilastööde alusel otsustada, kas informatsiooni on õigesti valitud, tõlgendatud ja kui eetiliselt seda tehtud on.

Raamatukogu missioon kasutajakoolituse korraldamisel:

· õpetada kasutajaid oma infootsinguid sooritama efektiivsemalt, tõhusamalt ja iseseisvamalt
· arendama oma kasutajagruppide infovajadustele vastavaid kasutajakoolituse programme;
· täiendama ja siduma neid programme infokirjaoskuse ja elukestva õppe põhimõtetest ja eesmärkidest tulenevate nõudmistega.


Lähema ettekujutuse saamiseks infopädevusest ja selle käsitluse arendamisest täida allpool toodud ülesanded.