Sündimuse perioodnäitajad on statistilised mõõdikud, mille abil iseloomustatakse sündimust teatud rahvastikus või rahvastikurühmas kindla perioodi vältel. Tavaliselt on selleks perioodiks üks aasta, aga sõltuvalt vajadusest / andmete kättesaadavusest võib periood olla ka erinev. Näiteks mõnedes andmebaasides kasutatakse viie- või kümneaastast perioodi.

Esmase info sündimuse kohta annab kõigi toimunud sündmuste summa ehk sündide absoluutarv. Võrdlusanalüüsides kasutatakse aga enamasti suhtarve. Ka selles õpiobjektis tutvustatud sündimuse üld- ja vanuskordajad on oma olemuselt suhtarvud, mis iseloomustavad sündmuse (antud juhul sünd) esinemise suhtelist sagedust rahvastikus teatud ajavahemiku jooksul.

Kordaja avaldatakse tavaliselt tuhande kohta ehk promillides. Tegu on mugavusvalikuga, sest kordaja sisu jääb samaks sõltumata sellest, kas seda väljendatakse ühe või tuhande inimese kohta.

Kordaja arvutamise üldine põhimõte:

Andmeallikad

Selles materjalis käsitletud näitajate arvutamiseks on vaja kahte tüüpi andmeid:

1. rahvaarv (rahvastikurühmade lõikes)
2. sündide arv (rahvastikurühmade lõikes)

Nende andmete pidevaks kogumiseks ja haldamiseks on loodud riiklik statistikasüsteem. Eestis vastutab riikliku andmekorralduse eest Eesti Statistikaamet [www.stat.ee].

Sündide osas on peamiseks andmeallikaks sündmusstatistika, mis hõlmab nii rahvastikusündmuste registreerimist, koondamist ühtsesse registrisse kui registrist perioodiliste väljavõtete tegemist.

Rahvaarvu ja koostise kohta saadakse kõige ülevaatlikum pilt loendusstatistikast. Loenduste vahepealsel perioodil toimub aga arvestus samuti sündmusstatistika alusel.