Psühholoogid käsitlevad hoiakutena arvamusi, mis sisaldavad teatud motivatsioonilisi komponente ja võivad esile kutsuda teatud emotsioone ning ka vastupidi, st emotsioonid võivad omakorda esile kutsuda arvamusi (Gleitman et al., 2014). Seega arvamused, mis mingi hoiaku kujundavad on üldiselt seotud tunnetega ja kalduvusega käituda vastavalt neile arvamustele ning tunnetele (samas).

Hoiakute kujunemist mõjutavad mitmed tegurid. Mõned hoiakud tekivad faktide alusel ja nende üle arutledes, st kaalutakse hoolikalt poolt- ja vastuargumente, millele järgneb otsustamine ning ka järelduste tegemine (Gleitman et al., 2014). Mõnikord kujundame hoiaku teatud õppimise kontekstis, näiteks tajume kahe asja vahel seost, millega kaasneb positiivne hoiak.

Hoiak võib kujuneda ka protsessi tulemusel. Näiteks kui premeeritakse soovitavat käitumist, mille tulemusena kujuneb teatud positiivne hoiak teatud tööharjumuste suhtes. Hoiakud võivad kujuneda ka sotsiaalse õppimise tulemusel. Näiteks kui õpilastele eeskujuks olev õpetaja peab mõnda hoiakut tähtsaks, siis võivad ka õpilased seda hoiakut toetama hakata. (Gleitman et al., 2014)

Seega võib inimesel olla kindel hoiak või tugev uskumus, ent see on siiski vaid miski inimese mõtlemises. Oma mõtlemist saab aga iga inimene ise muuta.

Üks võimalus hoiaku muutumist esile kutsuda on veenmine. Näiteks võivad hästi koostatud telereklaamid panna meid ostma teist toodet, kui oleme seda harjunud tegema. Veenda võib ka erinevatest allikatest pakutud informatsiooni analüüsimise teel. Ka iseenda veenmine võib inimese hoiakut muuta. Kuigi on nii, et hoiak kujundab käitumise, siis mõnikord võib juhtuda nii, et meie enda käitumine sunnib meil oma arusaama maailmast muutma. Näiteks kui tuleb kogeda midagi lühiajaliselt ebameeldivat või negatiivset, et saada mingi olulise grupi liikmeks. Need negatiivsed sooritused aitavad justkui uutel grupi liikmetel oma liikmelisust kõrgemalt hinnata, samas nad selliseid asju muidu ei teeks (näiteks „rebaste ristimine“ koolis või üliõpilaste korporatsioonis). Hoiakuid saab muuta ka kogemuse, eriti positiivse kogemuse kaudu. (Gleitman et al., 2014) Samas ei ole hoiakute muutmine lihtne, sest inimestel on kalduvus oma varasematele hoiakutele truuks jääda, eriti siis, kui ta teeb harva muudatusi oma sotsiaalses ja majanduslikus keskkonnas (Gleitman et al., 2014).