Lisaks baasilistele täidesaatvatele funktsioonidele on meeskonnatöö olukorras edukaks toimetulekuks tarvis suunata teadlikult ka enda motivatsiooni ja emotsioone. Samuti mõjutavad meeskonnatööd erinevad uskumused. Uskumused nii enda suutlikkusest meeskonnatööd teha, kui ka sellest, kuivõrd meeskonnatöö on üldse midagi sellist, millest on õppimise toetamisel kasu (vt nt emotsioonidega seotud uskumuste olulisusest siit Ford & Gross, 2019). 

Enda motivatsiooni ja emotsioonide iseseisev teadlik juhtimine on kindlasti keerukas algklasside õpilastele, kuid pakub eraldi väljakutset just põhikooliõpilastele. Blakemore (2018) on kokkuvõtlikult kirjeldanud, et teismeiga mõjutavad nii aju küpsemisega seotud protsessid kui ka hormonaalsed muutused. Kõik see toob kaasa ka psühholoogilised muutused, mis mõjutavad nii noorukite enesetunnetust  kui suhteid teistega. Noorukid on seetõttu sotsiaalsemad, suudavad luua ja hoida püsivamaid sõprussuhteid, kuid samas on enesekriitilisemad ja  tundlikumad kaaslastepoolsele heakskiidu või äratõukamise suhtes. Selliste keerukate olukordadega toimetulek eeldab enda emotsioonide ja grupitöös osalemisega seotud motivatsiooni teadlikku ja tõhusat juhtimist, mis tõenäoliselt vajab eraldi tuge, et mitte lõppeda olukorraga, kus meeskonnas tehtava õpiülesande teema võib küll tunduda huvitav ja soov sellega tegeleda on olemas, kuid meeskonnas suhete juhtimine tundub liiga suurt pingutust nõudev, mistõttu ülesandest loobutakse. Samas võib suhete esiplaanile asetamine kanda endas ka meeskonnatööd soodustavat elementi. Nii näiteks võib noorukieas meeskonnas õppimine olla üks hea viis, kuidas õpiülesannetega paremini toime tulla, sest kaaslaste meelestatus aitab ka iga üksikliikme motivatsiooni hoida.

Enda emotsioonide juhtimine meeskonnatöö olukorras väljendub selles, kuivõrd suudetakse juhtida nii enda positiivseid kui ka negatiivseid tugevaid tundeid, mida teistega koos töötamine esile kutsub (nt pettumus, rõõm, ärevus, rahulolu, viha, igavus jms). Emotsioonide juhtimine toimub tegelikult mingil tasandil pidevalt, kuid oluline erinevus on selles, kuivõrd teadlikult suudetakse pidurdada esmaseid automaatseid reaktsioone ning milliseid strateegiaid kasutatakse emotsioonidega toimetulekuks (Yih jt., 2019). Kas valitud strateegiad pigem soodustavad tugevate emotsioonide püsimajäämist, või siis hoopis aitavad kaasa nende muutumisele koostööd ja õppetööd soodustavaks. Just efektiivsemaid strateegiaid peame me sageli eraldi õppima ja harjutama (Garnefski & Kraaij., 2018; McRae & Gross, 2020). Nii näiteks võime meeskonnatööd tehes tunda sageli pettumust. See võib juhtuda, sest keegi pole enda lubadusi täitnud, samuti võime näha, et saame ise mingi olukorraga halvemini hakkama, kui seda plaaninud oleme. Toimetulekut takistavad näiteks pettumust esile kutsunud olukorra mõttes kordamine, parema enesetunde saamiseks teise meeskonnaliikme peale hääle tõstmine ja korrale kutsumine. Tõhusamaks toimetulekuks võime esmalt püüda olukorda aktsepteerida või vajadusel sellest eemalduda (sh füüsiliselt) ning hakata seda analüüsima leides võimalusi edasi tegutsemiseks või siis olukorrast õppimiseks nt mis on see, mis meeskonda edasi aitab? Sotsiaalse infotöötlusega seotud uurimused (nt Nelson & Crick, 1999) on näidanud, et õpilased, kes seavad endale suhtlemisel rohkem endast lähtuvaid eesmärke (“Minul on vaja, et see ülesanne saaks lõpuni tehtud!”) valivad nende saavutamiseks ka rohkem agressiivsusele kalduvaid lahendusi (nt verbaalne jõuline survestamine meeskonda panustamiseks), mis omakorda viib kaaslastepoolse tõrjumiseni ja noorukieas heaolu languseni. Vastupidiselt koostöisuse säilitamisele seatud eesmärgid (“Soovin, et me saaks ikka koos selle ülesande tehtud!”) aitavad valida ka pettumusega toimetulekuks sobivaid vahendeid (nt kaaslastega arutamine lahenduse leidmiseks). Täpsemalt saab ka emotsioonide juhtimise strateegiate kohta lugeda Edu ja Tegu raamdokumendist siit: Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine Eestis by Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu - Issuu

Üheks võimaluseks meeskonnatöös motivatsiooni juhtimist mõtestada on võtta aluseks ootuste-väärtuste-hinna teooria (expectancy-value-cost theory; Eccles & Wigfield, 2020). Selles teoorias rõhutatakse motivatsiooni tekkimisel ja püsimisel 

1. olukorra väärtustamist, st grupitöö olukorras näiteks tegevuse meeldivuse ja/või huvi aspekti ning ka selle kasulikkuse tajumist. Enda jaoks tegevuse väärtuslikkuse mõtestamine on seotud ka Edu ja Tegu ettevõtluspädevuse mudelis autonoomse motivatsiooni käsitlusega, mille kohta saab täpsemalt lugeda siit (Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine Eestis by Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu - Issuu)
2. nn edu ootust ehk tajutud võimekust olukorra osas nt kuivõrd õpilane usub, et saab meeskonnatööga hakkama. Tajutud võimekust võivad mõjutada erinevad kogemused, kuid kindlasti on see seotud nii kaaslastelt kui ka õpetajatelt saadud tagasisidega. Kui ei võeta aega kogemuste sisukaks analüüsiks võibki jääda tunne, et koostööd suudetakse teha vaid teatud tingimustes ning sageli ka ühes kindlas rollis (nt “Mina ei ole juhi tüüpi!”; “Mul pole kunagi ühtegi ideed” vms). 
3. tajutavat hinda ehk siis kuivõrd tegevusse pandud pingutus, ajakulu ning emotsionaalne kulu (nt ärevus, ebaõnnestumise taju) on sõltuvuses tegevuse mõttekuse ja kasulikkuse tajuga. Näiteks on uurimused (Gaspard et al., 2017) näidanud, et põhikooliõpilaste jaoks on matemaatika õppimine tajutav liigselt kulukana, mistõttu nad ka selles osas kipuvad vähem pingutama. Kuna meeskonnatöö on erinevatel põhjustel väga tugevat pingutust eeldav, siis on loogiline järeldus, et ka meeskonnatööga seotud pingutuse taju võib õpilastel sageli olla motivatsiooni mõjutavaks teguriks. Teisalt, võib mõnusana tunduvas meeskonnaülesandes väheneda keeruka ülesande muidu suure nö kulu taju ning needsamad matemaatikaülesanded võivad tunduda hoopis paremini tehtavad. 

Õppides enda mõtteid, tundeid, motivatsiooni ja suhteid grupitöö olukorras juhtima juba koolis ei garanteeri see kindlasti toimetulekut kõikides edaspidistes koostööolukordades (sh tööelus), kuid kindlasti annab see eelise ja nö tegutsemisvalmiduse suhtudes meeskonnatööse positiivsemalt ning omades rohkem ressursse tulemaks toime väga erinevate väljakutsetega. Just sellest lähtuvalt on meeskonnatöö õppimise juures oluline strateegiate õppimine eneseteadlikkuse suurendamiseks ning paindlike võimaluste leidmine väljakutset pakkuvas olukorras. 

---

ÜLESANNE 6. Meenuta ühte õnnestunud meeskonnatöö kogemust. Milliseid tundeid kogesid meeskonna töö ajal ja järel? Milline oli sinu motivatsioon selles meeskonnas pingutada ja mis seda ootuste-väärtuste-hinna teooria järgi toetas?

Kuidas see kogemus võiks aidata sul oma õpilaste meeskonnatööd paremini toetada?