Koosõppimise päev „Tehisintellekti kasutamise kogemused“

 
Piret Räni joonistus

Sissejuhatav ettekanne "Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses?" - Kairit Tammets

Haridustehnoloogia prof. Kairit Tammets andis oma sissejuhatavas ettekandes ülevaate AI rollist hariduses, toonitades, et selle rakendamine on palju enamat kui lihtsalt tööriistade kasutamine. Tehisintellekt on hariduses olnud kasutusel juba aastaid ja selle mõju õppimisele sõltub paljudest teguritest, nagu õpetamisviisid, organisatsioonilised struktuurid, tehnoloogilised vahendid ja mis eesmärgil nad on loodud ja õppijate individuaalsed vajadused. Tööriistad iseenesest ei ole kasulikud ega kahjulikud, kuid nende laiem kasutuselevõtt pakub võimaluse uuesti läbi mõelda meie õpetamismeetodid, hindamiskriteeriumid ja hindamise fookused - kas me keskendume lõpptulemustele või õppimisprotsessile endale. (VAATA SLAIDE SIIN)

Töötoad

Aigi Heero “Tehisintellekt õppejõu igapäevatöös” (VAATA SLAIDE SIIN)

Andres Jõesaare töötoas õpiti, kuidas luua erinevate tehisintellektide abil pilkupüüdvat graafika-, pildi- ja videomaterjale. Andres Jõesaare töötoas ei olnud esitlust. 

  
Piret Räni joonistus

Maailmakohviku laudkondades tutvustasid oma tehisintellekti kasutamise kogemusi erinevad TLÜ õppejõud, millele järgnes arutelu üles kerkinud teemadel.

1. Tõnis Saarts “Kuidas kasutasin TI-d (uurimismeetodite-alastes) seminaritöödes?

Tõnis Saarts andis õppeülesandes üliõpilastele vaba valiku, kas nad kasutavad uurimisprobleemi, -eesmärgi, uurimisküsimuse püstitusel tehisintellekti abi või mitte. 20% õppijatest kasutas ja need tööd olid suurepärased põhjusel, et nad ei olnud TI-ga nõus - nad argumenteerisid sellele vastu, mõistsid, kui TI pakub trafaretseid lahendusi, tegid täpsemaks, panid viited juurde. Need, kes ei kasutanud TI abi, ei saanud õppeülesandega nii hästi hakkama. Õppejõule võib TI kasutamine olla lisatöö, aga õppetöö kvaliteet tõuseb. Kirjalikule tööle on kindlasti juurde vaja suulist arutelu, eriti olukorras, kus õppejõud ei tea, kas töö on üliõpilase või TI tehtud. Õppejõu roll on õpetada üliõpilasi küsima õigeid küsimusi. TI-d kasutavad üliõpilased on teadlikumad oma metakognitiivsetest protsessidest. Ohukohaks on tasulistele versioonidele ligipääsu erinevus, mis tekitab ebavõrdsust üliõpilaste vahel. TI treenib kriitilist mõtlemist, kontseptsioonidest arusaamist, argumenteerimist, juhul kui üliõpilane teab, et TI ei saa alati küsimustele vastamisega suurepäraselt hakkama. 

2. Triin Lauri “Kuidas kasutasin TI-d õppeülesannete koostamisel?”

Laudkonnas oli erinevaid arvamusi - toodi välja, et peaks olema oluliselt kriitilisemad TI kasutamise suhtes. Triin Lauri kogemuses ei olnud TI kasutamine vabatahtlik, kuna siis hakkavad seda ära kasutama vaid kogenenumad üliõpilased ja see võib suurendada ebavõrdsust. Teisalt kui teha TI kasutamine kohustuslikuks, siis on üliõpilasel valikuvabadus piiratud ja õppejõud peab teda võimestama ja aitama, kui tal sellega kogemusi ei ole. Õppejõul võib siis tekkida küsimus, mida ma õpetan - kas TI-d või oma ainekursuse sisu. Õppejõud peavad arenema mitmekesisemate hindamismeetodite suunas ja mõtestama, kas nad hindavad protsessi või produkti. Tekkis küsimus, kuidas TI-d õppetöös kasutada, et see arendaks üliõpilast, aga et seda oleks võimalik ka hinnata. Positiivse ideena tuli esile mõte anda üliõpilastele ülesanne küsida TI-lt tagasisidet oma tööle. 

3. Lianne Teder “Kuidas kasutasin TI-d noorte ettevõtlikkuse toetamiseks?

Leiti, et õpiväljundid muutuvad - mitte niivõrd nende sisu vaid kuidas õppejõud tegelikult õpetavad mõtlemist. Tehisaru kui subjekt - kui palju tuleb talle viidata? Tavapäraselt kui kasutatakse otsingumootori abi või arutatakse sõbraga, siis ei kajastata seda viidetes. On oluline selgeks mõelda, kes TI on. Leiti, et üks võtmesõna on vastutus - see, kes esitab teksti ka vastutab selle eest. 

4. Alar Pink “TI kui üliõpilaste kaaslane kodutöödes”

TI positiivne mõju on kriitilise mõtlemise, küsimuste esitamise arenemine. Õppejõu seisukohalt nõuab see kindlasti rohkem aega ja tagasisidestamist, miks mingid asjad ei ole nii nagu TI ütleb. Teine asi, mida arutati, oli see, et õppejõud peaksid olema autoriteedid, aga praegu on olukord, kus TIga seoses nad enam kõike ei tea. Leiti, et toimub paradigma muutus - õppejõud peab üliõpilastega koos õppima. 

5. Halliki Põlda ja Andrea Annus “Kuidas kasutasime TI-d õpiruumi loomisel?”

Leiti, et tehisintellekt on võimalus mõtestada oma õpetamist. Lisaks õpiväljunditele peavad muutuma ka õppemeetodid. Kui õppijate kogemuses uus teadmine võib sündida arutelus TI-ga, siis kuidas seda arutelu asjakohasel viisil toetada. Olulise punktina mõtestati ka seda, kuidas toetada TI kirjaoskuse omandamist ja kuidas selleks leida aeda. Uuringud näitavad vajadust, et õppejõud toetaksid TI kirjaoskuse arengut aga küsimus jääb, kuidas leitakse selleks aega õppe sisu kõrvalt. Tekstiloomes kolitakse tihti oma aru juurde tagasi, sest TI loodud tekst ei ole enda loodud tekst, ta ei leia artiklist neid mõtteid, mis inimest ennast kõnetavad. Küsimus, mis laudkonnas õhku jäi - kas saab praeguselt hetkel enam olla kõrvale jäätud tehisintellekti kasutamisest?

Piret Räni joonistus

Paneeldiskussioonis vahetasid mõtteid eksperdid mitmest valdkondast, peegeldades töötubade ja maailmakohvikute kogemusi. Arutelu keskmes oli generatiivse AI mõju õppejõudude ja üliõpilaste suhetele, eriti seoses AI kasutamisega iseseisvates töödes ja sellega kaasneva usalduse probleemiga. Nii õppejõud kui ka üliõpilaste esindaja julgustasid õppejõude muretsema vähem ning keskenduma rohkem lõputööde protsessile - pigem mõtestada läbi lõputöö protsess, kuidas üliõpilastega nende tööde tähenduslikkusest rääkida -  ja üliõpilaste juhendamisele AI rolli osas nende töödes. Paneelis rõhutati vajadust kursuste õpiväljundite, hindamismeetodite ja -kriteeriumite ümbermõtestamiseks, et kõik üliõpilased oskaksid generatiivset AI-d tõhusalt kasutada ja ei tekiks lõhet paremini ja halvemini toime tulevate õppijate vahel. 

2. aprillil toimus Tallinna Ülikoolis esimene koosõppimise päev, mille fookusteema on „Tehisintellekti kasutamise kogemused“.

Koosõppimise päeval:

• saame teada, millised on TI nõukoja sõnumid TI arengutest haridusvaldkonnas;
• kuuleme, millised on kolleegide kogemused TI kasutamisel õppes;
• mõtestame üheskoos, millised on TI õppes kasutamise võimalused ja väljakutsed ning kuidas mõjutab see näiteks üliõpilastööde hindamist.

Koosõppimise päev on mõeldud nii TLÜ õppejõududele kui ka kõigile teistele ülikoolipere liikmetele. Osalemine ei eelda eelnevat kogemust tehisintellekti kasutamisel. 

Päevakava

Ruum: Aula T-324

• 12.30–13.00 Kogunemine ja lõuna
• 13.00–13.15 Avasõnad Kristi Klaasmägi
                       Häälestus, moderaator Kaire Povilaitis
• 13.15–13.35 Sissejuhatav ettekanne "Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses?" - Kairit Tammets
• 13.40–14.40 Maailmakohvik/töötoad*
• 14.40–15.00 Kohvipaus
• 15.00–15.30 Maailmakohviku ja töötubade refleksiooniring
• 15.30–16.15 Paneeldiskussioon "Tehisintellekt akadeemilises hindamises: Lõputööde tulevik?" 

Esimene koosõppimise päev saab huvitava lõppakordi paneeldiskussioonis, mida modereerib haridustehnoloogia professor ja TLU tehisintellekti nõukoja esimees, Kairit Tammets. Vestluses osalevad matemaatikadidaktika lektor Jüri Kurvits, andragoogika dotsent Katrin Karu, sotsiaalteaduste teenekas lektor Catlyn Kirna, kultuuriandmete analüüsi teadur Andres Karjus ning TÜHI maastiku, kultuuri keskuse vanemteadur Raili Nugin ja üliõpilaste esindaja Kati Kadarpik. Paneeldiskussioon võtab kokku päeva olulisemad sõnumid, keskendudes tehisintellekti rakendamisega kaasnevatele võimalustele ja vajadustele, eelkõige õpetamise ja hindamise valdkonnas. 

• 16.20–16.30 Lõpusõna

*Igal osalejal on võimalik valida, kas ta soovib osa võtta töötoast (vajalik enda sülearvuti olemasolu) või maailmakohvikust. Registreerimise tähtaeg on 26. märtsil. 

Maailmakohviku ja töötubade tutvustus

Maailmakohvik (ruum: aula)

Maailmakohvik on aruteluformaat, mis võimaldab algatada olulisi vestluseid, leida üles kollektiivne tarkus ja parimad lahendused. Lähtutakse teadmisest, et vajalikud kogemused ja teadmised on meil kõigil olemas, need on oluline nähtavale tuua. Seetõttu on selle meetodi suureks väärtuseks dialoogilisus. 

Maailmakohviku laudkondades tutvustavad oma tehisintellekti kasutamise kogemusi Tõnis Saarts (ÜTI), Triin Lauri (ÜTI), Lianne Teder (HTI), Alar Pink (BFM), Andrea Annus (HTI) ja Halliki Põlda (HTI) ning üheskoos on võimalik arutleda selle üle, kuidas TI mõjutab õppejõu tööd, üliõpilase õppimist, meie suhteid, kuidas TI-d kõige paremini õppes ära kasutada ja mida meil on teineteise kogemustest õppida. Laudkondades sõnastatud olulised mõtted ja järeldused tuuakse hiljem nähtavale ka suures ringis.

Töötuba : Tehisintellekt õppejõu igapäevatöös (ruum: T-415)

Orienteeruvad teemad: Tehisintellekti (TI) tööpõhimõte. Tasuta ja tasulised programmid. Erinevad õppetööks sobivad rakendused. Prompti kirjutamise viis sammu erinevate tekstitüüpide näitel. Tudengid ja TI (TI kui seminariteema, TI kui õppetöö abivahend tudengile, tudengite kirjatööde hindamine, nn "authentic assessment"). TI kui "thinking partner". Avatud mikrofon - küsimused, vastused, näited elust. Töötoas osalemiseks on vajalik sülearvuti ning palume enne töötuba luua endale konto keskkonnas OpenAI. Töötuba toimub eesti keeles, kuid osa materjale on ingliskeelsed. Töötuba viib läbi Aigi Heero humanitaarteaduste instituudist. Töötoas on piiratud osalejate arv.

Töötuba : Esimene tutvus tehisintellektiga - kuidas luua õppematerjalide jaoks pilkupüüdvat graafika-, pildi- ja videomaterjale (T-412)

Töötoas tutvustatakse OpenAI tekstist video loomise lahendust Sora, piltide loomise lahendusi NightCafe Studio, Midjourney või Dall-E2. Töötoas võib soovi korral kaasa teha oma sülearvuti abil. NB! Mõnel juhul tuleb osalejal luua kasutajakonto ning tasuta katseperioodi kasutamiseks on vaja lisada krediitkaardi kinnitus. Kontode loomine on vabatahtlik. Töötuba viib läbi Andres Jõesaar Balti filmi, meedia ja kunstide instituudist. Töötoas on piiratud osalejate arv.

Koosõppimise päeva korraldab Tallinna Ülikooli personaliarenduskeskus. 

Lisa küsimuste korral palun pöörduda:

Krista Hallik
personaliarenduse peaspetsialist
personaliarendus@tlu.ee

TLÜ õppejõud kogunesid 11.juunil Nova kohvikusse koosõppimise piknikule, et arutada selle üle, kuidas tehisintellekt, eelkõige tekstirobotite kasutamine, on mõjutanud lõputööde koostamist ja kaitsmist. Vabas õhkkonnas, kolleegidega arutledes tõid osalejad välja olulised mõtted ja ettepanekud, mida uueks õppeaastaks tasuks tehisintellekti ja lõputööde osas tähele panna.

Koosõppimise pikniku galerii

Millele peaks tähelepanu pöörama ülikooli tasandil?

• Olulised on ülikoolis ühised arusaamad ja kokkulepitud TI kasutamise raamistik (ka instituudi tasandil)
• Uute süsteemide kasutamine ja muudatuste tegemine peab olema läbimõeldud ja mõtestatud
• Jätkata TI kasutamisvõimaluste tutvustamise ja töötajate oskuste arendamisega
• Arvestama peab, et TI kasutamine võimendub ning ülikool peab selleks valmis olema.
• Kaitsmisprotsess ei saa muutuda automatiseerituks, oluline on väärtustada ning soodustada loovust

Millele peaks tähelepanu pöörama instituudi tasandil?

• TI kasutamine sõltub valdkonnast, arvestada tuleks valdkonna eripäraga
• Toetada oma valdkonna raames tehnoloogiate tundmist 
• Väärtustada suulist diskussiooni
• Vaadata üle lõputööde hindamiskriteeriumid

Millele peab tähelepanu pöörama õppejõud ise?

• Arutelud inimeste vahel muutuvad aina tähtsamaks ehk tagasi Sokratese juurde!
• Oluline on üliõpilaste juhendamine, kuidas kasutada TI konstruktiivselt ja eetiliselt
• Arutada koos üliõpilastega ning jõuda ühiste kokkulepeteni (fookuses eetiline vastutus, akadeemiline eetika)
• Leida ise võimalusi ning harjutada TI kasutamist, sh suunata üliõpilasi kasutama mõne ülesandega, mis toetab õppimist konkreetses aines

Lisaks andis haridustehnoloogia professor ja TLÜ tehisintellekti nõukoja eestvedaja Kairit Tammets lühiülevaate TI nõukoja tegemistest ning tutvustas põgusalt Tartu Ülikoolis 2024. aasta veebruaris läbi viidud küsitlust “Tartu Ülikooli õppejõudude praktikad ja probleemid seoses tekstirobotite kasutamisega õppetöös.” Tartu küsitluse tulemused näitavad, et enam kui pooled vastanutest ei kasuta tekstiroboteid mitte millekski, vähemus üritab tekstirobotite kasutamist kuidagi oma ainetes reguleerida ja/või õppetööd tekstirobotitele vastavaks kohendada. Õppetöö raames on populaarseimad tekstirobotite kasutusviisid: õppetöö ettevalmistamine ning üliõpilastel iseseisvates töödes tekstiroboti kasutamise lubamine. Tekstirobotite kasutamisest hoidutakse, kuna puudub kindlus nende efektiivse kasutamise osas ja usaldus tekstirobotite vastu, samuti ei pruugi tekstirobotid iga aine õpetamiseks sobida. Koolitustel oodatakse praktilisi (sh eesmärgipäraseid, konkreetseid, erialapõhiseid) soovitusi, aga ka võtteid oma töö tõhustamiseks tekstiroboti abiga. Unustada ei tohi ka õiguslikke ning eetilisi aspekte.

TÜ küsitluse tulemused peegeldavad ilmselt sarnaseid trende ka Tallinna Ülikoolis.

Personaliarenduskeskus tänab kõiki õpisündmustel osalejaid ning loodab kohtuda juba peagi järgmistel koolitustel ja sündmustel. Sügissemestri koolituskalender on registreerumiseks avatud!

Algus oli justkui kriisijuhtimine. Kiiresti oli vaja juhiseid, kuidas õppejõude toetada, kuidas erinevad ChatGPT versioonid loovad uusi võimalusi ja teevad sellega õppejõudude elu keerulisemaks. Aga mingi hetk see kriis vaibus ja küsimused läksid sügavamaks. 

Täna me ei tea, kui palju meie õppejõudest selle tehnoloogiaga on tuttavaks saanud. Meie ei viinud teadlikult läbi uuringut, kuidas Generatiivse TI kasutamine on levinud, kuigi arutasime seda küll pikalt. Tartu Ülikool viis ja me usume, et laias laastus need tulemused on meile ülekantavad. Vastas 17% õppejõududest, kellest omakorda pooled ütlesid, et nad ei ole tekstiroboteid kasutanud õppetöös, 22% ütles, et õpilastel laseb kasutada, aga ise pole oma õppeprotsessi kohandanud. 12% kasutab ja on oma õppeprotsessi kohandanud. 4% keelab.

Kõige enam kasutavad Tartu õppejõud GenAId õppetöö ettevalmistamiseks.

Põhjuseid, miks mitte kasutada oli mitmeid. Kõige enam oli põhjus see, et pole kindel, kas üldse osatakse tõhusalt kasutada. Järgmiseks toodi esile, et ei usalda tulemusi või aine ei sobi kasutamiseks. Vähem toodi esile, et pole kooskõlas eetiliste põhimõtetega, traditsioonilised meetodid on paremad jne.

TLUs kaitsti ka käesoleval aastal mõned lõputööd. Mina vaatasin kahte BA tööd, mis vaatasid GenAI kasutamist õpilaste vaatevinklist. Kuigi valimid olid väikesed ja tulemused pole üldistavad. Siiski oli paar asja, mida ma välja tooks - tudengid üldjuhul kasutavad küll, nii tööde struktureerimiseks, teema põhjalikumaks mõistmiseks kui ka lihtsalt kiireimini töödega hakkama saamiseks.

Üliõpilased tõid välja, et generatiivse TI lahendused on „On aidanud saada tõrgetest üle. Kui mõni töö üldse ei edene, siis on aidanud mõtteid suunata” ning on tõstnud õpimotivatsiooni, sest saab kiiremini, saab abi ja saab kõik teemad põnevaks disainida. Küll aga polnud üliõpilased veendunud, et juturoboti kasutamine aitab kaasa teadmiste kinnistamisele - oli neid, kes nõustusid sellega, aga oli ka neid, kes leidsid, et „Üldiselt ei jää juturobotiga vesteldes saadud teadmised pikaks ajaks meelde.“ Teises töös leidsid tudengid, et suurim kitsaskoht on tagastatava info ebatäpsust, mis vajab eraldi üle kontrollimist ning peamiseks raskuseks – sellise sisendi koostamist, et programm mõistaks mida sellelt oodatakse. Seega on ka üks teema, millest rääkisime meie KoosÕppeJõu päeval, et peame ehk aitama õpilastel küsida õigeid küsimusi.

Haridusteaduste MA töö (Marika Jahilo ja Diana Veskimägi) uuris õppejõudude ja üliõpilaste vaateid ja sealt leiti, et vestlusroboti kasutamine täiskasvanud õppija õpipartnerina arendab õppija kognitiivseid oskusi. Mõned uuringus osalenud üliõpilased märkisid, et võivad kasutada TI ülesannete ära tegemiseks, hinde saamiseks kui puudub õppimisvajadus ning see aitab aega kokku hoida muude olulisemate ülesannete jaoks. Järelikult tehakse vestlusroboti abil sooritusena ära vaid neid ülesandeid, mille osas õppijad ei tunneta õppimisvajadust või mida ei peeta oluliseks õppida.

Õppejõudude kahtlused, mida on ka TI nõukoda tõstatanud, on mitmekülgsed: ressursinõudlikkus, mida suurte keelemudelite arendamine nõuab. Saime ka soovitusi ülikoolina:

• Võtta eesmärgiks toetada õppijate tervikliku arengut, et vastutus õppimise eest liiguks õppijale.
• Integreerida vestlusrobotite kasutamise õpetus ainetesse, näiteks esimese aasta ülikooli õpingutesse sissejuhatavale ainekursusele, vähendades sellega õppejõudude koormust. Õpetada üliõpilastele vestlusrobotite kasutamist (TI kirjaoskus) ja viitamist.
• Kaasata üliõpilasi TI kasutamist suunavate juhendite täiustamisele, selgitamaks välja, millist tuge õppijad vajavad TI eetiliseks kasutamiseks.
• Toetada õppejõude vestlusrobotit avatult kaasama, et nii õppejõududel kui õppijatel kujuneksid kogemused, mis aitavad tuua nii üliõpilased kui õppejõud ühiste arusaamade väljale.

Samas MA töös andsid üliõpilased soovitusi ka õppejõududele, mille seas oli ka soovitus loobuda osalisest kontrollist, usaldada õppijate õpitahet ja anda vastutus õppimise eest õppijale, ja julgustada vestlusrobotite kasutamist õppeprotsessis, et võimaldada toetavas keskkonnas eetilist praktiseerimist.

Ka meie kohendasime meie TI nõukojas juhiseid.. Proovisime kohandada lähenemist, kus TI kasutamist tuleks vaadata kui õppejõu-üliõpilase vahelisi kokkuleppeid. See oli ka kõige suurem õppetund minu enda jaoks, midagi, milleks ma polnud valmis, et meil tulevad lauale hoopis sellised küsimused, mis puudutab õppejõudude ja üliõpilaste vahelist usaldust. Aga meie ettepanek oli läheneda kokkulepetele kolmes kategoorias:

• I kategooria: Õppijate keerulisemate oskuste (nt. kriitiline mõtlemine, sünteesimine, probleemilahendus) eesmärgil, võivad õppijad võivad kasutada generatiivset TId üksnes keele- ja kirjutamisabi saamises. See hõlmab akadeemilise kirjutamise elemente nagu teksti struktuur, sujuvus, grammatika, õigekiri ja kirjavahemärgid. Kui aga tarkvara soovitusel tehakse tekstis sisulisi muudatusi, võib seda käsitleda akadeemilise väärkäitumisena. Ülesannetes, kus tehisintellekti kasutamine ei ole asjakohane konkreetsete õpieesmärkide või oskuste hindamisel, on olulised oskused, nagu meeldejätmine, mõistmine, kriitilise mõtlemise arendamine ja omandatud teadmiste praktikasse rakendamine.
• II kategooria: Õppijatel on lubatud kasutada generatiivse TI tööriistu konkreetsetel eesmärkidel teatud ülesannete jaoks ja oskuste arendamiseks, näiteks andmeanalüüsi või erinevate vaatenurkade genereerimiseks,  järgides õppejõu juhiseid. Õppejõu roll ja selge ülesande püstitus on siin oluline, aidates õppijatel tehisintellekti õigesti kasutada.
• III kategooria: Generatiivne TI on õppeprotsessi (sh lõputöö koostamise) osa ning õppijaid toetatakse, suuntakase ja julgustatakse TId kasutama. Õppijad näitavad, kuidas nad oskavad TI tööriistu kasutades keerukaid probleeme lahendada, teadlikke otsuseid teha ja loovaid lahendusi välja pakkuda. Õppejõu roll on õppijaid TI kasutamisel toetada ja juhendada.

Aga ka need juhised pole lõplikud, need vajavad siiski veel tööd ja juurde ka näiteid, mida loodame ka teie abiga koguda ja kokku koondada. Veel peame mõtlema edasi, kuidas lahendada olukordi, et kokkulepped on küll olemas, aga on kahtlus, et õppija ei ole pidanud kinni kokkulepetest, oleme soovitanud lahendada olukorda sarnaselt mistahes akadeemilise tava rikkumise juhtumiga Aga reaalselt see olukord on natuke sõna-sõna vastu ja paigutab üliõpilase madalamale positsioonile.

Teemasid, mis meile lauale tulid ja millega läheme edasi, on mitmeid. Me tahame veelgi enam selgitada välja, millega me juba ülikoolis tegeleme nii õppe- kui teaduse valdkonnas. Teame, et palju toimub, aga peame selle kokku koondama. Soovime analüüsida erinevaid stsenaariumeid, kuidas me ise võiksime ülikoolis edasi liikuda, võttes arvesse aspekte, mis on seotud TI eetilise, jätkusuutlikku kasutamisega, mõtestades ümber õppimist ja õpetamist.”