Sirje Virkus, Tallinna Pedagoogikaülikool, Infoteaduste osakond
23.-25.juunini 1997.aastal toimus Budapesti Tehnikaülikoolis Euroopa Kaugkoolitusvõrgu (European Distance Education Network/EDEN) kuues konverents teemal "Avatud õpe ja kaugkoolitus: sild üheksakümnendatest aastatest aastasse 2000: saavutused ja tulevikuväljavaated" (Open and Distance Learning: A bridge from the 90s to the year 2000 and beyond: Achievements and Perspectives). Eestit esindasid nimetatud konverentsil Tallinna Pedagoogikaülikooli andragoogika õppetooli õppejõud Larissa Jõgi ettekandega "Kaugkoolitus Eesti täiskasvanute ja ülikoolihariduses" (Distance Education in Estonian Adult and University Education) ja infoteaduse õppetooli õppejõud Sirje Virkus ettekandega "Eesti kaugkoolitus võrgukeskkonnas" (Distance Learning in a Networked Environment in Estonia).
Euroopa Kaugkoolitusvõrgu esimene konverents toimus Krakovis 1992.aastal 120 osavõtjaga. Peamisteks teemavaldkondadeks olid sotsiaalsed muutused ja vajadus kaugkoolituse järele ning institutsionaalsed mudelid, tehnoloogiad ja finantseerimismehhanismid.
Nimetatud teemadel oli esinejaid üheteistkümnest Ida-, Kesk- ja Lääne Euroopa riigist.
1997.aasta konverentsil Budapestis osales ligikaudu 250 inimest. Kolmkümmend üheksa ettekannet oli Ühendatud Kuningriigist, nelikümmend neli Lääne-Euroopast (välja arvatud Ühendatud Kuningriigid, viisteist riiki), kakskümmend kolm ettekannet Kesk- ja Ida Euroopast (üheksa riiki) ja kaheksa ettekannet väljaspoolt Euroopat (seitse riiki). Ühendatud Kuningriigi ettekannete arvukust põhjendati kauaaegsete kogemustega kaugkoolituse vallas ning avatud õppe ja kaugkoolituse kõrge kvaliteediga.
Traditsioonilistelt ülikoolidelt oli konverentsil viiskümmend kaheksa ettekannet, avatud ülikoolidelt kuusteist, erasektorist kaheksa, kutsekoolidest kaheksa, rahvuslikest ja rahvusvahelistest konsortsiumidest kuus ning uurimis- ja valitsussektorist kuus ettekannet.
Konverentsil käsitleti järgmisi teemavaldkondi:
1)õppijatega seotud probleemid: uuringud õppimisest, õppijate vajadustest, erinevatest õppurite tüüpidest, kaugõppija käitumisest ja iseloomulikest tunnustest, kaugõppijate stimuleerimisest, julgustamisest ning erinevate sihtgruppide vajaduste rahuldamisest. Selle temaatikaga olid seotud 15 ettekannet;
2) nõuded õppepakettide kujundamiseks: mida vajatakse kaugkoolitusmaterjalide kujundamiseks, kuidas sobitada õppija, kursuse sisu, tehnoloogia, soovitud õpiväljund, hindamismeetodid ning individuaalne ja institutsiooni toetus efektiivselt õppepaketti (16 ettekannet);
3) õppija tugiüsteem: käsitleti teatud kursuse või programmi elemente ja õppeasutuse rolli kaugõppija abistamisel kursuse või programmi omandamisel (2 ettekannet);
4) kommunikatsioonitehnoloogia roll: analüüsiti kõiki vähem või rohkem arenenud tehnoloogiaid, mida võib kasutada kaugkoolitusprotsessis informatsiooni edastamiseks ja vahetamiseks nii hariduslikel kui administratiivsetel eesmärkidel (17 ettekannet);
5) kaugkoolituse majandusprobleemid: ettekanded olid pühendatud kaugkoolituse arendus- ja levikuludele, kokkuhoiuvõimalustele, kulude võrdlevale analüüsile jne. ( 2 ettekannet);
6) õppeasutuste struktuur ja koosseisud: käsitleti kaugkoolituse rakendusi, korraldust, rolli väärtustamist ning selle mõju õppeasutustele ja nende isikkoosseisule. Sellesse valdkonda kuulus kolmteist ettekannet kaugkoolitust rakendavatest traditsioonilistest ülikoolidest ja virtuaalsete ülikoolide loomisest;
7) marketing: kaugkoolituskursuste nõudlusest ja pakkumisest, tulemusliku marketingi strateegiatest ja strateegilise arengu lähtekohtadest (4 ettekannet);
8) institutsioonidevahelised seosed: partnerlus, koostöö, resursside jagamine ja konkurents olid selles valdkonnas käsitletavad aspektid (15 ettekannet);
9) väljaõpe: kaugkoolituse tehnoloogia kasutamiseks vajalikud oskused ning nende õpetamine (2 ettekannet);
10) Euroopa Liidu programmide mõju kaugkoolituse arengule (6 ettekannet).
Kaugkoolitusekspertide arvates olid konverentsil esindatud kõik olulisemad kaugkoolituse valdkonnad ja uurimissuunad. Jälgides ettekannete esindatust erinevates kaugkoolituse valdkondades nähtub, et edasine tegevus peaks intensiivistuma üliõpilaste tugisüsteemide arendamise, kaugkoolituse ökonoomia, marketingi ja kaugkoolitajate väljaõppe valdkonnas. Siiski leiti, et neid võib vaadelda rohkem kui turumajandusele orienteerituid valdkondi kaugkoolituses ning interpreteerida kui fakti, et traditsioonilised ülikoolid ei ole veel kohandunud infoühiskonna vajadustele.
Konstanteeriti, et ülikoolid on oma olemuselt veel küllalt staatilised ning kontrastina ärimaailmale kohandavad väga aeglaselt uut tehnoloogiat efektiivseks hariduse pakkumiseks. Aeglus suurendab aga riski jääda turukonkurentsis alla mittetraditsioonilistele koolitus- ja väljaõppepartneritele, kes on juba ilmunud kaugkoolitusturule.
Rõhutati vajadust pöörata tähelepanu uutele sihtgruppidele eluaegse õppimise kontekstis. Konverentsil oli rida ettekandeid seotud alternatiivsete sihtgruppide nagu puuetega inimesed, töötud jne. vajadustega. Kuna kaugkoolitus on jõudmas mittetraditsiooniliste sihtgruppideni, siis osutuvad eriti olulisteks uuringud õppurite tugisüsteemide arendamiseks, arvestades tehnoloogilisi, pedagoogilisi ja organisatsioonilisi aspekte. Tulevikus loodetakse näha rohkem uuringuid virtuaalse telemaatikaülikooli efektiivse korraldamise ja juhtimise valdkonnas.
EDENi Budapesti konverentsil valiti uus president Euroopa Kaugkoolitusvõrgule: senine president Budapesti Tehnikaülikooli professor Tamas Lajos andis oma ülesanded üle professor Valerio Grementierile Assotsiatsioonist CAMPO (Associazone CAMPO) Itaaliast.
Konverentsi korralduslik külg oli igati heal tasemel: plenaaristungid vaheldusid mõistliku arvu (kolm või neli) paralleelsektsioonidega, mis kõik toimusid Budapesti Tehnikaülikooli peahoones ning vajaduse korral oli võimalik kuulata huvipakkuvaid ettekandeid erinevatest sektsioonidest. Istungite vaheaegu ilmestas tihe erialane suhtlemine ja kontaktide sõlmimine PHARE kaugkoolituskursuste moodulite programmi "The PHARE Multi-Country Programme in Distance Education: Development of Distance Education Course Modules" tarbeks. Konverentsi sekretariaadist oli võimalik pidevalt saada asjatundlikku teavet kõikide konverntsiürituste kohta. Konverentsikülalistele korraldati ekskursioone tutvumaks suviselt kauni Budapestiga, vastuvõtt Gellert hotellis, Ungari rahvuslik õhtu Borkatakomba restoranis ning galaõhtu Doonau jõel.
Larissa Jõgi ja Sirje Virkuse osavõtt Euroopa Kaugkoolitusvõrgu kuuendast konverentsist Budapestis sai teoks tänu Eesti Rahvusliku PHARE Kaugkoolituse Kontaktpunkti toetusele.