Pikivahe probleemiga konverentsile
8. oktoobril toimuval tudengite liiklusohutuse teemaliste lõputööde konverentsil astub pikivahe hoidmise teemal üles Haapsalu Kolledži lõpetanud Mihkel Selberg.
Selberg esitleb oma lõputööd "Pikivahe märgistuste seos pikivahe nõudest kinnipidamisega", toob välja põhjused, miks just sellise teema valis ning viitab liikluskultuuri valupunktidele seoses pikivahe hoidmisega.
„Pikivahe korrektne hoidmine on selge probleem,“ nendib Selberg. Paljud sõidukijuhid ei tea nimelt, milline on korrektne pikivahe. Aga ka need, kes seda teavad, hoiavad tihti teadlikult väiksemat vahet, kuna ei taju sellest tulenevat tegelikku ohtu.
Võimaluse korral näitab Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala vilistlane konverentsil ka mõnda videot sellest, mis võib juhtuda ohtlikult väikese pikivahe tagajärjel. „Ja muidugi tutvustan enda uurimuse tulemusi ehk seda, kas ja kui, siis kuidas pikivahe märgistustega lõikudel hoitakse ohutumat vahet,“ kinnitab Selberg. Samuti plaanib ta lühidalt peatuda teiste Euroopa riikide praktikatel, kuidas mõjutada sõidukijuhte ohutut pikivahet hoidma nii läbi teekattemärgistuste kui ka liiklusjärelevalve.
Kehva koolitust veel palju
Liiklusõppe tasemest Eestis on Mihkel Selbergil suures plaanis veel vara rääkida, kuna kogemusi selles valdkonnas veel napib. Samas tunneb ta, et just autokoolides on kehva koolituse taset kahjuks küllaltki palju.
„Pahatihti olen kuulnud – ja natukene ka näinud – koolitusi, kus ei tehta midagi õpilase aktiveerimiseks,“ nendib ta. Õpilane on suures osas passiivse kuulaja rollis, mille tõttu ei ole võimeline olulist informatsiooni vastu võtma. Ka sõiduõppes on näha veel mentaliteeti, et õpitakse rohkem eksami marsruute kui reaalset suurt liiklust, õpilase käitumist ja selle põhjuseid liikluses. „Tunnen muret ka selle üle, et uusi, hästi koolitatud ning motiveeritud õpetajaid on vähe peale tulemas,“ lausub Selberg.
Rääkides liiklusõppe tasemest üldhariduskoolides usun vastne kolledžilõpetaja aga, et Maanteeameti ennetustöö tulemusel olukord muutunud paremaks, kui tema enda kooliajal rohkem kui kümme aastat tagasi.
Kolledžist saab palju kaasa
„Oluline panus Eesti liikluskultuuri arendamisse on minu arvates Haapsalu kolledžil,“ nendib vastne vilistlane Selberg. „Kolledži liiklusohutuse õppekava vilistlaste hulgast näeme inimesi, kes teevad igapäevast põhjalikku tööd, et liiklus meie teedel oleks ohutum. Seda kohtab nii Maanteeameti ennetustöö osakonnas, erinevate kohalike omavalitsuste liikluskorralduste osakondades kui ka liikluskoolitajate näol autokoolides.“
Selberg ise sai Haapsalu kolledžist väga olulised teadmised nii liiklushariduse kui ka autokoolide valdkondades – enne kooli oli tal nendest valdkondadest kogemused ainult üldhariduskooli ning autokooli õpilasena. Põhitõdedena saab ta kaasa võtta teadmised, milline üks hea koolitus välja näeb, kui oluline on selle ettevalmistamine ning kuidas kogu koolitus peaks olema korrektselt planeeritud, eesmärgistatud ning läbi viidud.
