Integreeritud loodusteadused, BSc
Kas sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas? Sellel õppekaval ei pea Sa enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteadustega (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning tead, et õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.
Pole oluline, kas Sa tead juba, millisele konkreetsele loodusteaduslikule erialale keskenduda soovid. Sellel erialal saad spetsialiseeruda füüsikale, keemiale, bioloogiale, geograafiale ning neid erialasid omavahel kombineerida. Samas on õppekavale väga oodatud ka juba väga selge plaaniga üliõpilaskandidaadid ning ei tohiks arvata, et õppekava ülesehitus piiraks kuidagi nende paika pandud eesmärkide saavutamist.
Keda ootame õppima?
- Sind huvitavad loodusteadused, kuid soovid mitmekülgsemat haridust kui on võimalik saada vaid ühte kitsast eriala õppides.
- Soovid mõista looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil.
- Tahad anda oma panuse keskkonnaprobleemide lahendamisse ja jätkusuutlikku arengusse.
- Sind huvitavad nii infotehnoloogia kui ka selle rakendused loodusteadustes või keskkonnaprobleemide analüüsil ja lahendamisel.
Kui vastasid vähemalt ühele eelnevatest küsimustest jaatavalt, on Integreeritud loodusteaduste õppekava mõeldud just Sinule.
Vaata läbi küsimused ja vastused, et teada saada, kas see eriala võiks just Sulle huvi pakkuda.
Miks tulla meile õppima?
- Uuringud on näidanud, et tulevikus eeldavad töökohad laiapõhjalist haridust, milles on integreeritud mitmed erinevad baasteadused. Täpselt sellist haridust see õppekava Sulle pakubki!
- Tegemist on Eestis ainulaadse loodusteadusliku õppekavaga, mis pakub Sulle võimaluse komplekteerida valikmoodulitest just selline loodusteaduslik bakalaureuseharidus, mis lähtub Sinu huvidest ja tulevikuplaanidest.
- Sa ei pea kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist teadma, millist eriala täpselt õppida tahad. Esimesel semestril läbivad kõik õppekavale astunud loodusteaduste üldained ning alles teiseks semestriks tuleb Sul endale valida üks kolmest peaerialast.
- Õppekavas on interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide või ühise probleemi lahendamisse. Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.
Stipendium
Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust on võimalik taotleda integreeritud loodusteaduste õppekaval õppides. Avaldus tuleb esitada enne õpingute alustamist - ENNE immatrikuleerimist. Avalduse saab esitada e-töötukassa kaudu. Loe lisaks.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Õppetöö toimub valdavalt väikestes gruppides, mis võimaldab läheneda üliõpilaste huvidele ja õpivajadustele personaalselt. Üliõpilastel on ligipääs tänapäevastele e-õpikeskkondadele ning Eesti suurimale teadus- ja õpperaamatukogule.
Õppelaborid on varustatud kaasaegsete IT-põhiste lahendustega ning edasipüüdlikel üliõpilastel on võimalik juba bakalaureuseastmel toimetada ka TLÜ maailma tipptasemel teaduslaborites nii keemia, füüsika, bioloogia kui ka geograafia suunal.
Heida pilk meie Astra 5. korruse molekulaarteaduste laboritele.
Lisaks laboritele tehakse õppetööd ka välitingimustes - praktikumide raames tutvutakse nii soode, järvede ja randade, metsade ja niitude, parkide ja tänavate kui ka taevaste tähtede ja maa-aluste jõgedega. Jätkusuutliku arengu suunal toimub õppetöö koostöös ökokogukondadega.
Õppimist toetab ka üldine keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Ülikooli elule lisab värvi ning annab jõudu ka Loodus- ja terviseteaduste instituudi üliõpilasnõukogu (LTI ÜN), mille eesmärk on muuta üliõpilaste elu värvikaks, mugavaks, heaks ning meeldejäävaks. LTI ÜN korraldab temaatilisi üritusi nagu talvepidu, vastlapäev, kevad- ja sügismatk, rebaste ristimine ning paljud muid kultuuri- ja vaimuvärskenduse üritusi.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 3 aastat
- Õppevorm: päevaõpe
Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.
Spetsialiseeruda saab vähemalt kahe erialamooduli raames füüsikale, keemiale, bioloogiale ja geograafiale. Edasiste erialaainete õpingute raames saab kas 1) süvendatult õppida valitud eriala edasi kolmandat moodulit ja viimane moodul panna ise kokku loodusteaduste või matemaatika ainetest, 2) valida mõne teise üks loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia või matemaatika) eriala moodul tervikuna ja viimane moodul panna kokku ise loodusteaduste ainetest või 3) õppida teise loodusteaduse või matemaatika kaks moodulit.
Klassikalised loodusteadused
Klassikaliste loodusteaduste peaerialal saad Sa õppida korraga kuni kahte erinevat eriala. Erialad on jaotatud põhi- ja lisavalikuteks. Põhivalikud on bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia.
Spetsialiseerudes bioloogiale saad teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta. Mitmete suviste välipraktikumide ajal õpid põhjalikult tundma peamisi Eesti looduses esinevaid liike ning süvendad loengutel omandatud teadmisi nende praktilise rakendamise käigus.
Spetsialiseerudes füüsikale saad uurida ja analüüsida füüsikanähtusi nii eksperimentaalselt kui ka teoreetiliselt. Õppetöös on oluline osa laboripraktikumidel, kus omandatakse oskused erinevate laboriseadmetega tegutsemiseks, mõõtmiste sooritamiseks ning eksperimendi tulemuste analüüsiks. Katsete ja vaatluste põhjaliku range analüüsi ning uute teadmiste sünteesi oskus on vajalik ka neile, kes edaspidi füüsikaga väga tihedalt kokku ei puutu.
Spetsialiseerudes geograafias õpid mõistma looduse erinevate elus ja eluta komponentide omavahelisi seoseid, ökosüsteemide toimimist ja maastikke kujundavaid protsesse. Samuti saad teada, kuidas on neid kõiki mõjutanud inimtegevus, nii minevikus kui ka tänapäeval. Õppetöös kombineeruvad erinevad praktilised õppevormid sh õppekäigud ja välipraktikumid teoreetiliste teadmistega.
Spetsialiseerudes keemiale õpid mõistma keskkonnas toimuvaid keemilisi protsesse ning seoseid keemia ja teiste loodusteaduste vahel. Saad tundma ainelise maailma sügavamaid tahke, mis aitab tajuda ja mõista seaduspärasusi looduses. Õpid tundma kaasaegse keemia arengusuundi ning väljundeid, mis annavad võimaluse edasisteks valikuteks.
Vastuvõtutingimused
- Vastuvõtueksam 100%.
- Vastuvõtulävend on 65 palli.
Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
Vastuvõtueksam
Integreeritud loodusteaduste ning bioloogia (kõrvalerialaga) vastuvõtueksam toimub koos.
Kandidaadid jagatakse väiksematesse gruppidesse (kell 10.00, 10.30, 11.00, 11.30 jne), täpse aja saab teada SAISis pärast avalduse esitamist. Bioloogia ja integreeritud loodusteaduste jaoks on koostatud eraldi küsimused. Kui kandideeritakse mõlemale õppekavale, valitakse mõlemast nimekirjast üks küsimus, vaid ühele neist erialadest kandideerimisel valitakse 2 küsimust vastavalt erialaküsimuste nimekirjast. Küsimuste kirjalikule ettevalmistamisele järgneb vestlus, milles hinnatakse kandidaadi loodusteadustealaseid teadmisi ja motivatsiooni õpinguteks.
Kandidaadid, kes kandideerivad nii bioloogia kui psühholoogia erialale, saavad psühholoogia eksami esimese osa, kirjaliku testi lävendit (51%) ületava tulemuse võrdsustada bioloogia vastuvõtukatsega.
100% suuline eksam, millele eelneb kirjalik eriala küsimuste vastuste ettevalmistuse aeg. Suulisel vestlusel hinnatakse ka õppija eesti keele oskuse taset (väljendus, arusaamine) ja motivatsiooni.
Hinnatakse protsendipunktidega. Hinne kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete tulemusel. Juhul kui tudeng on tõestanud erialase vabatahtliku töö kogemust, lisatakse 3 punkti.
Hinnatakse erialateadmisi keskkooli programmi mahus. Ettevalmistuseks korrata loodusteaduste teemasid keskkooli riikliku õppekava mahus.
Vt ka eritingimused: https://www.tlu.ee/eritingimustel-vastuvott
Stipendium
Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust on võimalik taotleda integreeritud loodusteaduste õppekaval õppides. Avaldus tuleb esitada enne õpingute alustamist. Avalduse saab esitada e-töötukassa kaudu. Loe lisaks.
Õppejõud
Kokku on õppekava erinevates moodulites olevate ainetega seotud enam kui 70 õppejõudu ja teadlast. Valik õppejõududest, kellega võid õppekavale õppima asudes kokku puutuda on järgnev:
Katrin Laas
Optika ja astronoomia lektor ja õppekava kuraator
Katrin Laas annab loenguid ning praktikume nii füüsikas kui ka astronoomias. Astronoomia osas korraldab õppetöö ja huvitegevuse raames päris ehtsaid vaatluspraktikume ka teleskoopidega nii tähtede, planeetide ja süvataeva objektide vaatlemiseks kui ka Päikese uurimiseks. Amatöörastronoom on olnud ta üle 10 aasta.
Teadustöös on Katrin Laas kaitsnud oma doktoritöö teoreetilise füüsika stohhastiliste protsesside valdkonnas (stohhastiline ja murrulise tuletisega ostsillaatorid), kuid lisaks stohhastikale tegeleb ta ka kõrgtemperatuurilise plasma- ja materjalide uuringutes pinnadefektide multifraktaalanalüüsiga. Enesetäiendamist välislähetuste raames on toimunud nii Euroopas kui Aasias.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Jaanus Terasmaa
Ökohüdroloogia professor
Jaanus Terasmaa on Ökoloogia keskuse juhataja ja ökohüdroloogia professor. Teaduslikud huvid: Peamiseks uurimisvaldkonnaks on paleolimnoloogia, sedimentoloogia, pinna- ja põhjavee vahelised seosed, Eesti ravimudadega seonduv ning laiemalt loodusressursside hoidmise ja majandamisega seotud küsimused ja lähenemine ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni kaudu. Kõik need erinevad teemad seob omavahel kokku soov mõista ja mõtestada enda jaoks meie ümber toimuvaid protsesse ja põhjus-tagajärg seoseid, mis leiavad aset erinevates aja ja ruumi skaalades. Uute temaatikatena on viimastel aastatel lisandunud keskkonnakommunikatsioon, mitteformaalne haridus ja digitaalsed õppevahendid (J. Terasmaa üks avastusrada.ee loojatest).
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kalle Truus
Anorgaanilise ja üldkeemia emeriitdotsent.
Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.
Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
- Miks peaks taimedes sisalduvaid aineid uurima?
- Keemiadoktor Kalle Truus: närvimürkidest – nii sellest, mida kasutati Skripalide puhul, kui ka teistest
Erkki Soika
Stohhastiliste ehk juhuslike protsesside vanemteadur.
Kõik kõrghariduse etapid (bakalaureusest kuni doktorikraadini) on Erkki omandanud Tallinna Ülikoolis ning tema doktoritöö käsitles juhuslike mõjude rolli ökoloogilistes süsteemides.
Teaduslik huvi on seotud matemaatika rakendamisega erinevates valdkondades, põhiliselt küll looduses toimuvate protsesside kirjeldamises diferentsiaalvõrrandite abil, ja koolifüüsika didaktikaga seotud problemaatikate lahti mõtestamine ja koostöös füüsika õpetajatega lahenduste leidmine. Erkki kuulub füüsika eksami ja õppematerjalide koostamise komisjoni (SA Innove) ning on mitmete õpilasteadustööde juhendaja ning füüsika olümpiaadide korraldusmeeskonna liige.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Mihkel Kangur
Jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur.
Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.
Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Reimo Rivis
Loodusgeograafia dotsent
Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.
Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Neeme Lumi
Füüsika hariduse lektor.
Oma kõrghariduse olen omandanud Tallinna Ülikoolis. Doktorikraadi kaitsesin aastal 2015. Valdkonnaks teoreetiline füüsika, juhuslikud protsessid. Dissertatsiooni kirjutasin teemal: “Värvilise müra indutseeritud üleminekud mittelineaarsetes populatsiooni kasvumudelites”. Juhendajad Romi Mankin, Astrid Rekker.
Kõik 23 aastat pärast bakalaureusekraadi kaitsmist olen töötanud haridussüsteemis. Nendest 18 aastat koolijuhina. Seepärast oman laiemat ülevaadet Eesti hariduse rõõmudest ja muredest. Valutan südant meie õpetajate järelkasvu pärast. See on suur ja tõsine väljakutse Eesti hariduses lähiaastatel. Siit tulenevalt minu soov jätkata karjääri Tallinna Ülikoolis ja panustada meie hariduse jätkusuutlikkusse. Töötan selle nimel, et pikemas vaates üldhariduskoolides jaguks professionaalseid ja motiveeritud õpetajaid, kes heal tasemel haridust edasi kannaksid.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Tõnu Ploompuu
Botaanika ja mükoloogia õpetaja.
Tõnu Ploompuu on botaanika ja mükoloogia õpetaja, Eesti parim botaanik mükoloogide seas ja parim mükoloog botaanikute seas. On hästiuuritud elustikuga Eestile leidnud juurde nii soontaimede, sammalde kui seente uusi liike ja tähelepanuvärseid vorme. Floristiliste ja fungistiliste käsitluste kõrval armastab uurida ka Eesti kooslusi – omadega rappa minna, pärandkooslusi lahata, teiste rikutud elupaikades selgust saada, inimeste jäetud kaudseid jälgi otsida. Viimastega seostub ka inimese elukeskkonna mõtestamine, linnaruumi toimimise käsitlemine.
Teiseks suunaks tema tegevuses on evolutsiooni probleemide teoreetiline lahendamine. Elu tekke ja oluliste organismirühmade tekkeks vajalike muutuste kirjeldamine, barjääride ja nende võimalike ületusteede täpsustamine. Geneetilised muutused evolutsioonis on informatsiooniliselt põhimõttelt samasugused kui seda on inimese sotsiaalsetes infosüsteemides toimuvad, sellest tuleneb inimese sotsiaalsete süsteemide evolutsiooni käsitlemine. Viimasest lähtuvalt ei ole Tõnul võimalik suud kinni hoida, kui poliitikud hakkavad perpetum mobile kasutamist inimestele kohustuslikuks muutma.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kairi Koort
Süsteemibioloogia lektor ning õppekava kuraator
Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.
Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.
Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
- Teadlane teab: Mis on mikrobioota? (Kairi Koort)
- Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle? (Kairi Koort)
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Loodusteaduslik kõrgharidus võimaldab töötada spetsialistina nii avalikus kui ka erasektoris, ametnikuna riigi- või kohaliku omavalitsuse struktuurides, panganduses, õpetajana nii üldhariduskoolides kui ka mitteformaalset haridust pakkuvates asutustes (nt keskkonnahariduskeskustes), teadurina uurimisasutustes või alustada tööd ettevõtjana. Üldjuhul on nendel ametitel töötamiseks vaja läbida ka magistriõpingud ning teaduriks saamiseks ka doktoriõpingud.
Meie vilistlased
Kertu Lepiksaar
Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi laborant ja teaduse populariseerija
"Nüüd tagasi vaadates võin öelda, et see on mulle andnud oskust keskenduda sisule ja leida igast asjast niiöelda „asja uba“. Väga tihti kohtab kahjuks seda, et pannakse palju rõhku sellele, kuidas mingi asi väliselt paistab. Seetõttu kulutatakse tohutult palju energiat turundusele ning asja sisu arendamiseks enam jaksu ei jätku. Ideed päriselt toimimiseks, on oluline sisu." Loe lähemalt Kertu õpingutest meie blogist.
Svetlana Kalvan
Integreeritud loodusteaduste vilistlane ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi õpetaja
"Kõige enam meeldis õppekava juures see, et integreeritud loodusteadused annavad võimaluse valida ja koostada just enda jaoks sobiva õppeprogrammi, nagu konstruktor. Ise valisin klassikalist loodusteaduse, mille raames õppisin geoökoloogiat ja keemiat."
Sander Trofimov
Kvaliteedi insener ettevõttes Stoneridge Electronics
"Usaldage oma sisetunnet. Õppige seda, mis teile huvi pakub. Ülikoolis õppimine on raske, kuid seda leevendab huvi õpitava vastu. Kui teil on suur huvi loodusteaduste vastu ning ei tea millele spetsialiseeruda, siis integreeritud loodusteadused on just see õige. Sul on suurepärane võimalus kombineerida erinevaid õppekava mooduleid, et käsitsi valmistada just sulle sobilik hariduskäik."
Karoliina Roots
Starship Technologies pakirobotite operatsioonilise kui ka tehnilise toe pakkuja ning robootikaõpetaja
"Teadsin, et tahan enda lõputööks teha midagi, mis paneb mul silmad särama. Kui teise aasta lõppedes mul endiselt ühtegi briljantset ideed pähe tulnud ei olnud, kõndisin meie bioloogiaõppe kuraatori Kairi Koorti kabinetti ja esitasin jabura idee, et soovin lõputööd teha tuulegeneraatoritest ja nende mõjust elukooslustele. Selle peale õppejõud Koorti kabinetis istus härra küsis mult väga sügavamõtteliselt „Aga mis sind tegelikult huvitab?“. Nii lõpetasingi enda bakalaureuse kaitsmise rääkides ikkagi südamelähedasest rakendusest, mis suutis mõõta laboris analüüsitud Läänemere pinnakihi mitmekesisust."
"Otsige endast välja initsiatiiv, aktiivsus ja julgus. Kui on soov teha, annab ülikool võimaluse teha. Unistage suurelt ja ärge kartke küsida ka kõige rumalamaid küsimusi."
Edasiõppimisvõimalused
Bakalaureuseõpe on esimene aste loodusteadusliku kõrghariduse omandamiseks ning selle loogiliseks jätkuks on magistriõpingud. Tallinna Ülikoolis ootavad Sind edasiõppimiseks teadusele või õpetajakoolitusele orienteeritud magistrikavad: Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia või Loodusteaduste õpetaja.
Klassikaliste loodusteaduste peaerialal lõpetajad saavad magistriõppes jätkata üldjuhul nende erialade õppekavadel (nii teaduse- kui õpetajakoolituse suunal), mida nad on bakalaureuseõppes õppinud vähemalt kahe mooduli mahus. Täpsemate vastuvõtutingimustega saab tutvuda konkreetsete õppekavade juures.
Kõigi peaerialade lõpetajatel on lisaks võimalik jätkata õpinguid paljudel avatud või osaliselt avatud magistriõppekavadel erinevates ülikoolides Eestis ja välismaal.
Artiklid ja uuringud
Tehtud lõputööd
Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid TLÜ digitaalraamatukogus ETERA.
Olulisemad uuringud, huvitavamad artiklid, silmapaistvad tudengitööd
-
Oliver Koit, magistritöö, Tuhala karsitala hüdroloogiline ja hüdrogeoloogiline uuring, 2016 - Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss II preemia.
-
Tanel Vahter, magistritöö, Krohmseente rakendamine taimekasvu soodustava meetmena, 2016 - TLÜ üliõpilaste teadustööde konkurss II koht.
-
Sander Paekivi, magistritöö, Modelling the competition between three linguisticgroups, 2016 - TLÜ üliõpilaste teadustööde konkurss III koht.
-
Marten-Ingmar Merivee, magistritöö, Neurotoksilise neonikotinoidse insektitsiidi tiametoksaami subletaalsete dooside mõju metsa- ja põllumajandusmaastikel levinud kasuliku röövtoidulise putuka, süsi-ketasjooksiku käitumisele, 2016 - TLÜ üliõpilaste teadustööde konkurss III koht.
-
Karl Markus Wåhlberg, bakalaureusetöö, Liivase pinnasega rannikutel esinevad Natura 2000 elupaigad ja nende seisund Eestis, 2016, TLÜ üliõpilaste teadustööde konkurss I koht.
-
Hanna-Liisa Kappel, bakalaureusetöö, Samblakooslused erinevatel katusematerjalidel Tallinna näitel, 2016 - TLÜ üliõpilaste teadustööde konkurss II koht.
-
Siim Ots, bakalaureusetöö, Kurtna järvestiku järvede veetasemete aegridade ruumianalüüsi kaardirakendus, 2016 - TLÜ üliõpilaste teadustööde konkurss III koht
Ühe minuti loengud
- Jaanus Terasmaa - 1 Minuti Loeng - Mis on ökosüsteemiteenused?
- Rando Tuvikene - ühe minuti loeng vetikatest
- Mihkel Kangur - ühe minuti loeng inimtegevuse kahjulikust mõjust maakerale
- Jaanus Terasmaa - ühe minuti loeng ökosüsteemiteenustest
- Martin Küttim - ühe minuti loeng taimede kasvamisest talvel
- Kairi Koort - Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle? ning Teadlane teab: Mis on mikrobioota?
- Madis Metsis - Teadlane teab: Kas muld elab?
- Katrin Laas - ühe minuti loeng päikesetormidest ja ühe minuti loeng täiskuust.
- Tiit Land - Teadlane teab: mis andis perioodilisustabelile selle tänase ilme? ja Mis põhjustab pohmelli?
- Erkki Soika - loeng energia elukaarest
- Marko Vainu - teaduslik aparaat veevahetuse mõõtmiseks järve põhjas
- Tõnu Ploompuu - Eestis on ligi 160 erinevat liiki võililli
- Tiina Elvisto - 1 Minuti Loeng - Mis on sinu hambapastas?
- Liisa Puusepp - Teadlane teab: Kas mesilaste pidamine linnas on ohutu?
Võta ühendust!
Õppekava kuraator: Katrin Laas
Õppenõustaja-spetsialist: Marianne Paapstel
Sarnased erialad
Loodusteaduste õpetaja, MA
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.
Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia, MSc
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.
Bioloogia (kõrvalerialaga), BSc
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Bioloogia (kõrvalerialaga) õppekaval õppides saad loodusteadusi lõimiva hariduse, mille kujundamisel oleme jätnud tudengile valikuvabaduse. Bioloogia peaeriala saad kombineerida keemia, infotehnoloogia või inimeseõpetuse kõrvalerialaga. Meil õppides saad süvendatud teadmisi eluslooduse toimimise ja mitmekesisuse kohta.