Kultuuriteadus

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe
• Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis.

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam, mis sisaldab nii kirjalikku uurimust kui ka suulist vestlust.

Olulised eriala- ja üldained

Peaerialaained annavad esiteks võimaluse omandada teadmised kultuuriteaduste alusainetest (kultuuriteooria, kultuuriajalugu, semiootika, populaarkultuur) ja teiseks omandada kultuurianalüüsi põhioskused (kultuurikeskkonna analüüs, tekstianalüüs, filmi- ja visuaalkultuuri analüüs, religioossete protsesside analüüs).

Kultuuriteooria praktilises õppes arendatakse kirjaliku eneseväljenduse, kriitilise lugemise, uurimistöö koostamise ja esitlemise oskusi. Üliõpilastel on kohustus läbida erialapraktika, mis eeldab omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist ülikooliväliselt (ajakirjanduslik kaastöö, kultuuriürituste korraldamisel osalemine, erialane esinemine jms).

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid), mille eesmärk on süvendada humanitaarseid teadmisi ning analüüsi- ja esinemisoskuseid. Neile lisandub ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Kõrvaleriala 

Nagu kõikidel erialadel, nii saavad ka kultuuriteaduse tudengid valida endale meelepärase kõrvaleriala. Kultuuriteadust saab siduda näiteks Aasia uuringute, ajaloo, antropoloogia, filosoofia või hoopis digihumanitaaria erialaga.

Kõrvaleriala võimaldab tudengil omandada laiapõhjalisemat haridust ja mitmekülgsemaid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

• Eriala omandamist toetab modernne ülikoolilinnak, kus on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
• Kultuuriteaduse eriala üliõpilastel on võimalus osaleda erialastel konverentsidel ja seminaridel. Üliõpilased on väga oodatud instituudi akadeemilistele üritustele: TÜHI saal, TÜHI teadusseminar, TÜHI pop-up seminar.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).

Kuula Rein Raua lühiloengut Teadlane teab: Mille poolest sarnanevad naiselikkus ja raha?

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:

• "Mis saab eesti kultuurist rändeajastul?", Päevaleht (4.06.2017)
• Kuula Marek Tamme lühiloenguid miks me oleme aina olevikukesksemad? ja mis saab kultuurist digiajastul?
• Vaata videointervjuud Marek Tammega

Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.

Lauri Linask õpetab kultuuriteooriat, semiootikat ja teisi nende valdkondadega seotud aineid. Teadustöös tegeleb semiootika teooriaga, uuribkultuuri, mõtlemise ja tunnetuse suhteid ning nende suhete kujunemist lastel semiootika vaatenurgast. Samuti paeluvad teda kultuuri ja tähenduslikkuse piirid ja suhted looduses, millesse kultuur on istutatud ja seotud.

Tõnis Kahu on humanitaarteaduste instituudi popkultuuri lektor. Ta on ka hinnatud muusikakriitik ja -ajakirjanik. Raamatu “Viis + sõnad: 40 Eesti parimat poplugu, isiklik” kaasautor (2006).

Tõnis Kahu meedias:

• Kultuur teeb inimesed paremaks, (ERR, 08.07.2020)
•  Peavooluline ja alternatiivne väitlev vastasseis, (Müürileht 06.04.2021)
• Tõnis Kahu ja Anu Välba meelemürkide kasutamisest popkultuuri loomisel, (ÖÖ TV, 29.09.2020) 
• Tõnis Kahu: mind ei huvita muusika, vaid see, mida ta inimesega teeb, (Eesti Päevaleht, 06.02.2010)

Daniele Monticelli on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitut uurimisseminari nii BA, MA kui ka doktoriõppe tasemel. Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad ka teoreetilise semiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirgede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses.

Julia Kuznetski on anglistika professor. Tema publikatsioonid (sh. Routledge, Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Taylor and Francis journals) käsitlevad soouurimust, ökokriitikat, ökofeminismi, kriisiuuringuid, diasporaa- ja migratsiooni kirjandust, kirjandusteooria, filmiuuringuid, düstoopia uuringuid. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (kuni C2+ tasemeni) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (briti kirjandus renessansist tänapäevani, maailmakirjandus, kirjandusteaduse metodoloogia, kultuurianalüüsi võtmemõisteid, naikirjanduse ja ökokriitika erikursused bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel, juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Kuznetski on mitme erialase seltsi liige: ESSE, FINSSE, ASLE, ENUT, Lexington Books kirjastuse  Ecocritical Theory and Practice sarja kolleegiumi liige. 

Tauri Tuvikene on  linnauuringute professor. Tema uurimissuundadeks on võrdlevad linnauuringud post-sotsialistlikest linnadest ja võrdlevatest meetoditest, millest ta on avaldanud rahvusvahelistes ajakirjades nagu IJURR, Current Sociology; ning linnaliikuvuse praktikad ja regulatsioonid (jalakäimine, autoliikuvus ja ühistransport) linnades, kasutades Tallinnat uurimisalana. Oma University College Londoni geograafia osakonnas 2015. a. kaitstud doktoritöös käsitles ta autostumist ja parkimise poliitilisust ning tegi järeldoktorit kõndimisest ja selle erinevatest seostest regulatsioonidega. Ta on raamatute Post-Socialist Urban Infrastructures (Routledge) ja If Cars Could Walk: Postsocialist streets in transformation (Berghahn) kaastoimetaja. Ta oli projektijuht HERA rahastatud PUTSPACE projektis ja juhib rahvusvahelist projekti CARIN-PT. Täielik CV ja publikatsioonide nimekiri ETIS-s.

Joosep Susi õpetab kirjandustekstide lähianalüüsi, tekstitüüpe ja kirjalikku tekstiloomet. Joosep Susi teaduslik huvi on luule ja luuleõpetus ning tervikteose käsitlus. Joosep Susi uurib lüürilist luulet ning on õppinud Tartu Ülikoolis kirjandusteadust doktorantuuris. Joosep Susi on ka tunnustatud kirjanduskriitik, ajakirjanik ning nüüdiskirjanduse populiseerija.

Sara Barbo (Arumetsa) on humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja kultuuride uuringute doktorant. Tema uurimisvaldkonnad on sotsiaalsete liikumiste uuringud, kriitiline fenomenoloogia ning feministlik sotsiaal- ja poliitikafilosoofia. Oma doktoritöös uurib ta, kuidas sotsiaalset õiglust edendavad aktivistid kogevad, tajuvad ja taluvad kompromisse ja järeleandmisi ning nendega seotud moraalseid dilemmasid. Sellele lisaks tegeleb ta kohaliku kvääriajaloo uurimise ja trans-uuringutega.

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• Vastuvõtueksam on 60%.
• Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa on lühike (umbes pool lehekülge) motivatsioonikiri, milles võetakse lühidalt kokku põhjendused, miks soovitakse kultuuriteaduse erialale õppima tulla. Motivatsioonikiri esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas. Motivatsioonikiri peab olema PDF-formaadis ja faili nimi on kandidaadi nimi. Suulises osas toimub vestlus vastuvõtukomisjoniga, mille käigus hinnatakse kandidaadi kultuurialaseid teadmisi ja suutlikkust põhjendada erialavalikut.

Vastuvõtueksami osakaalud: kirjalik osa 20%, vestlus 80%. Vastuvõtupallide moodustamisel annab vastuvõtueksam 60% ja eesti keele riigieksam 40%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse kandidaadi väljendus- ja arutlusoskust eesti keeles ja motiveeritust valitud erialal õppimiseks. Vestlusega hinnatakse kandidaadi teadmisi kultuurist ja selle toimimisest ning oskust põhjendada erialavalikut.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoni liikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja koondhinne moodustub komisjoniliikmete hinnangute keskmisena. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

"Kultuuriteaduse erialal õppimine andis mulle laiema silmaringi ja alused erinevate maailma tõlgendamise võimaluste mõistmiseks. Mäletan õppimisajast, et rääkisin tihti pärast mõnda järjekordset inspireerivat loengut sõpradele, et võiksin lihtsalt magamiskoti kodust kaasa võtta ja ülikooli sisse kolida. Erinevad ainekavas olnud ained avardasid tuntavalt minu senist arusaama kultuurist selle kõige laiemas mõttes ning ärgitasid tihti ka omal käel lisainfot juurde uurima. Lisaväärtuseks olid kindlasti isikupärased õppejõud, kes julgustasid tudengeid dialoogi astuma ja arutlema nii ajalooliste kui ka tänapäevaste probleemide üle. Olen tänulik, et sain õppida tundma erinevaid nn tüvitekste, sest see on aidanud mul paremini tunnetada täna minu ümber olevate võimaluste paljusust ning teha oma valikuid teadlikumalt. Kultuuriteaduse erialal õppimine andis mulle eluks vajaliku õnge, mida olen saanud endale soodsates vetes kasutada õigete kalade püüdmiseks.”

"Kultuuriteaduse õpe on nagu raamatu lugemine, milles esitavad oma nägemuse toimunust erinevad karakterid. Variatsioonid on paratamatud, mälu valikud üllatavad. Kultuuriteaduses lähenetakse niimoodi igale nähtusele – saab keskenduda visuaalile, peidetud sõnumitele, nähtuse uurimisele kontekstis (ja selle konteksti muutumisele ajas). Saab süvendatult uurida tüvitekste, nende kriitikat ja uusi vaateid meid ümbritseva mõtestamiseks. Ja nii edasi. Ja kui ma ütlen „ja nii edasi“, siis valikud on tõesti lõputud. Ja see teebki selle õppe niivõrd huvitavaks ja ammendamatuks."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Kultuuriteaduslik haridus teeb igast lõpetajast hinnatud töövõtja kõikides nendes ametites, kus nõutakse häid analüütilisi ja suhtlemisoskuseid, laia silmaringi, head kohanemisvõimet ja uute teadmiste kiiret omandamist. Senised vilistlased on kõige sagedamini leidnud tööd eri ametites kultuurisfääris, ajakirjanduses, riigiametites, haridusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Edasiõppimisvõimalused

Kultuuriteaduslik alusharidus lubab edasi õppida väga paljudel erialadel, nii loomingulistel kui ka akadeemilistel, nii Tallinna ülikoolis kui ka teistes Eesti või maailma ülikoolides. Hea meelega näeme, et meie lõpetajad jätkavad õpinguid Tallinna ülikooli nüüdiskultuuri magistrikaval.