Antropoloogia

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe
• Täiskoormusega bakalaureuseõpe on peamiselt loengute ja seminaride vormis, kus arutad erinevaid etnograafiaid, teadusartikleid või etnograafilisi filme.

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Vaata bakalaurueuseeksami juhendi slaide.

Loe bakalureuseeksami kirjeldust.

Olulised eriala- ja üldained

Antropoloogia ained jagunevad kolme moodulisse, millest esimesed kaks on kohustuslikud ka antropoloogia kõrvaleriala tudengitele.

Esimesse moodulisse kuuluvad antropoloogia teoreetilised alusained.

• Sissejuhatus kultuurantropoloogiasse aitab sul mõista, kuidas antropoloogia on teadusena panustanud võrdlevasse kultuuride uurimisse. Õpid analüüsima, kuidas antropoloogid on propageerinud kultuurrelativistlikku lähenemist, et sügavuti mõista kultuuridevahelisi sarnasusi ja erinevusi. Avastad, kuidas ja miks on antropoloogid välja arendanud etnograafilise välitöö ja osalusvaatluse meetodi, mis aitab inimkogemust mõista uuritava enda vaatenurgast.
• Antropoloogilise mõtte ajaloo kursus aitab sul mõista antropoloogia kui teaduse kujunemislugu. Uurime, kes olid antropoloogide varased eelkäijad ning kuidas erinevad antropoloogilised teooriad inimese ja kultuuri uurimisest kujunesid ja muutusid 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani.
• Nüüdisaegsed antropoloogilised ideed on kursus, kus käsitled erinevaid antropoloogilisi teemasid ja teooriaid alates 20. sajandi keskpaigast tänapäevani. Loengute ja arutelude käigus on sul võimalus mõista tänapäevaste teooriate ja lähenemiste tugevusi ja nõrkusi. Sa tutvud moodsate antropoloogiliste debattidega ning arendad oma isiklikku arusaama, milliseid teooriaid ja lähenemisi eelistad kasutada oma tulevastes uurimistöödes eri kultuuridest.
• Antropoloogia antropoloogiast on kursus, mille käigus õpid mõistma dilemmasid nii minevikust kui ka olevikust, mille üle on antropoloogid vaielnud. Näiteks on vaieldud selle üle, kas kultuuri ja loodust saab vastandada. Arutelude käigus õpid nägema seoseid nende dilemmade ja laiemate teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemide vahel, mis antropoloogias kui teadusdistsipliinis aset on leidnud.

Teise moodulisse kuuluvad loengud antropoloogia eri uurimisvaldkondadest.

• Antropoloogia erikursus: keskkonnaantropoloogia annab sulle ülevaate antropoloogia suunast, mis uurib inimese ja keskkonna vastastikmõju. Tänapäeval nimetatakse seda haru keskkonnaantropoloogiaks. Keskkonnaantropoloogia osutab, et inimese ja keskkonna suhe on kahepoolne ning sõltub nii ajaloolisest ja kultuurilisest taustast kui ka sotsiaalsetest ja majanduslikest tingimustest. Loengus vaatame, kuidas keskkond, olgu see sotsiaalne, looduslik, kultuuriline, füüsiline või tehislik, on pidevas vastastikmõjus inimeste tegemiste, uskumuste ja arusaamadega.
• Kogemusantropoloogia uurib kuidas meie tajumisviisid on tegelikult sotsiaalselt, poliitiliselt ja kultuuriliselt vormitud ning seega aja jooksul pidevas muutumises. Erinevate etnograafiliste näidete abil saad teada, kuidas eri ühiskondades võivad inimesed oma meeli kasutada meie omast väga erineval moel.
• Majandusantropoloogia kursus käsitleb majandust antropoloogilisest vaatepunktist läbi etnograafiliste tekstide ja filmide analüüsi, arutelude, harjutuste ja grupitööde. Analüüsitakse majandust kui sotsiaalseid suhteid, mis on tihedalt põimunud igapäevaeluga ja leiavad aset globaalse kapitalismi kontekstis. Vaatame lähemalt  teemasid nagu kingi-ja kaubavahetus, raha ja turud, võlg ja finantsialiseerumine, võitlus tööjõu ja kapitali vahel, klassi, rahvuse, soo jm põhised ebavõrdsused, sotsialistlikud ja postsotsialistlikud ühiskonnad. Uurime, millised on võimalused heaks eluks ja elatise teenimiseks kaasaegse kapitalismi tingimustes ning arutleme alternatiivide ning inimliku majanduse üle.
• Uurimismeetodid antropoloogias on kursus, mille käigus õpid tundma antropoloogilisi uurimismeetodeid, nagu osalusvaatlus, intervjuud, fookusgrupid jne. Kursus võimaldab sul analüüsida erinevaid osalemise viise välitööl ja representatsiooni tähendust hilisemas kirjatöös. Õpid mõistma, kuidas need erinevad viisid määravad uurimistöö iseloomu.

Kolmas moodul koosneb ainetest, mis on mõeldud ainult antropoloogiat peaerialana õppivatele tudengitele. Nendeks aineteks on antropoloogilised meetodid, akadeemiline kirjutamine ja etnograafiate tõlgendamine.

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist. 

Kõrvaleriala

Lisaks antropoloogiaõpingutele on sul võimalik valida kõrvaleriala. Antropoloogiat saab hõlpsasti siduda näiteks ajaloo, sotsioloogia, kultuuriteaduse, digihumanitaaria ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate erialadega. Need võimaldavad sul omandada laiapõhjalist haridust ning saada mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

• Meie antropoloogid korraldavad koostöös tudengite algatatud Antropoloogia MTÜ-ga konverentse, töötubasid, talve- ja kevadkoole, festivale, seminare ning antropoloogia õppetööd keskkoolides. 
• Antropoloogia osakond organiseerib regulaarselt nii tudengitele kui ka instituudi õppejõududele avatud seminaride seeriat "Inimkond", kus oma antropoloogia või lähivaldkondade uurimistööst räägivad külalised nii Eestist kui ka teistest riikidest.
• Igal aastal toimuvad mõnes looduslikus paigas antropoloogia talve- või kevadkoolid, mis toovad kokku tudengeid nii Tallinnast, Tartust kui ka Riiast ja Helsingist.
• Antropoloogia magistrikava audiovisuaalse etnograafia suuna eestvedamisel toimuvad üritused, kus esitletakse etnograafilist tööd teistel viisidel kui akadeemiline tekst: näiteks helietnograafia projekt, etnograafiliste filmide festivalid, Tuned City festivalil osalemine (Kultuuripealinn 2011), Kopli liinide festival 2016. aasta juunis jms.
• Tallinna ülikoolis antropoloogiat õppides on sulle avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.
• Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Tutvu ülikoolilinnakuga siin.

Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Hetkel on tal käsil doktoritöö kirjutamine, mis uurib kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Lisaks kalurikogukondade ja kliimaaktivistide uurimisele, töötab Joonas ka Eestimaa Looduse Fondis säästliku kalanduse eksperdina. Ennekõike defineerib Joonas end kui keskkonnaantropoloogi, kes püüab läbi oma teadmiste inimese ja keskkonna vahelistest koosmõjust muuta maailma paremaks kohaks, kus elada. 

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, loodus- ja keskkonnakaitse, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.

Carlo Cubero kaitses oma doktoritöö visuaalantropoloogias Manchesteri ülikoolis ja see keskendus kaasaegsele Kariibi mere piirkonnale ning visuaalsetele meetoditele antropoloogias. Ta on Tallinna Ülikooli antropoloogia dotsent ja sotsiaalantropoloogia ja audiovisuaalse etnograafia magistrikavade juht. 

Tema uurimistöö üks valdkond keskendub audiovisuaalsete ja praktikapõhiste meetodite arendamisele antropoloogilises uurimistöös. Ta mitmete dokumentaalfilmide ja helitööde, sealhulgas auhinnatud dokumentaalfilmi „Mangroovimuusika“ režissöör ja produtsent. Oma viimase dokumentaalfilmi „Uus tõus, vana mõõn“ Piirissaare elanikest tegi ta ETV-le. Carlo on kureerinud etnograafiliste filmi programme  Euroopa antropoloogide assotsiatsiooni, Rahvusvahelise etnoloogia ja folkloori seltsi ja Soome antropoloogiaühingu konverentside jaoks. Samuti on ta iga-aastase Riias toimuva Riia Pasaules filmifestivali peakuraator.

Tema uurimisteemade teine pool on analüüsib Kariibi mere saarte kompleksset olukorda parakoloniaalses ning globaalses kontekstis. Tema 2017. aastal ilmunud raamat Caribbean Island Movements: Culebra's Trans-insularities tutvustab transinsularismi mõistet, mis aitab lahti mõtestada vastukäivusi, mis iseloomistavad Kariibi mere saarte identiteete. Raamat võtab vaatluse alla Kariibi saarte elu transinsulaarsuse keskendudes saarte ajaloolistele suhetele imperialismiga, maa kasutamisega seotud konfliktidele turismi kontekstis, meregeograafiale ning muusikale. Monograafia põhineb pikaajalisel välitööl Culebra saarel  Kariibi mere kirdeosas. 

Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa. 

• Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel siit.
• Carlo Cubero tutvustab antropoloogia eriala lähemalt humanitaarblogis.
  

  ---

   

Eeva Kesküla on Tallinna ülikooli antropoloogia dotsent. Eeva kaitses doktoritöö Goldsmithsis Londoni ülikoolis ning tegi järeldoktori Max Plancki etnoloogiainstituudis Halles, Saksamaal.

Eeva on majandusantropoloog, kelle põhifookuseks on töö. Viimased kümme aastat on ta uurinud Eesti ja Kasahstani kaevanduspiirkondi ja eriti seda, kuidas pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on venekeelse kaevurikogukonna hulgas muutunud rahvuse, klassi ning sugudevahelised suhted, töötingimused ning töölispoliitika. Selle põhjal valmib võrdlevast perspektiivist kirjutatud raamat, mis räägib nõukogudejärgse töölisklassi elust. Lisaks sellele juhib ta nelja-aastast Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti, mis keskendub tööohutustehnika ja riski kultuurilisele analüüsile rasketööstuses.

Peale tööle tööstuses huvitub Eeva Kesküla ka töö ja selle tulevikuga seotud küsimustest laiemalt. Eeva on uurinud ka Eesti õpetajaid ning globaalseid diginomaade.

Uurimisteemad: majandusantropoloogia, töö tööstuses ja kaugtöö, tööohutus, sugu ja töö, sotsiaalne klass ja teised ebavõrdsused, endine Nõukogude Liit, eriti Kesk-Aasia ja Baltimaad. 
 

• Eeva Kesküla uurimistööde kohta loe veel siit.
• Eeva Kesküla "Killustamis- ja kurnamiskapitalism  Eesti ja Kasahstani kaevandustes" (Vikerkaar, juuli 2018)

Intervjuu Eeva Keskülaga.

Polina Tšerkassova on antropoloogia lektor, kes töötab osalise koormusega Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Ta kirjutab doktoritööd jutuvestmisest, õppimisest, muusikateraapiast ja keha praktikatest türgi sufide seas, keskendudes eriti Istanbuli piirkonnale, kus viis läbi etnograafilise välitöö. Üheks tema doktoritöö osaks on helietnograafia. Polina õpetab Tallinna Ülikoolis sissejuhatavaid antropoloogia aineid. Oma loengutes käsitleb ta tihti etnograafilist jutuvestmist ja kirjutamist.

Polina on professionaalne jutuvestja ja muusik. Ta on avaldanud neli audioraamatut oma reisidelt kaasa toodud lugude ja omakirjutatud muusikaga, kasutades kultuurispetsiifilisi muusikainstrumente ja stiile. Polina annab jutuvestmise töötube loenguid ja esinemisi erinevates Eesti piirkondades.

Uurimishuvid ja piirkonnad: jutuvestmine, mälu, performatiivsus, heli, helietnograafia, õppimine, keha ja tunded, religioon, muusika, sufism, Türgi, Lähis-Ida, Iraan. 

Maarja Kaaristo on antropoloogia dotsent. Bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas ta Tartu ülikoolis etnoloogia ning doktorikraadi Manchesteri linnaülikoolis turismiuuringute erialal. 

Tema peamisteks uurimisteemadeks on inimese ja veekogude suhted peaasjalikult Suurbritannia kanalite ja jõgede näitel, vee- ja maaturism, kohaloome ja kvalitatiivsed uurimismeetodid. Maarja on veidi kirjutanud ka Eesti etnoloogia ajaloost ning inimeste ning loomade vahelistest suhetest. Teoreetiliselt tunneb kõige suuremat sidet uue mobiilsusparadigma ja praktikateooriaga.

Jaanika Vider on muuseumiantropoloog ning Tallinna Ülikoolis antropoloogia lektor.

Jaanika omandas doktorikraadi Oxfordi Ülikoolis, keskendudes 20. sajandi alguse Briti antropoloogiale ja naiste rollile välitöödel. Pärast Oxfordis veedetud 15 aastat naasis ta Eestisse, et osaleda Maastiku ja kultuuri keskuse projektis, uurides kultuuriturismi Ida-Virumaal.

Hetkel on ta ka Viini Ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia osakonna Marie Słodowska-Curie Actions (MSCA) REWIRE programmi järeldoktorant. Tema uurimisteemad hõlmavad antropoloogia ajalugu, visuaal-, materiaal- ja muuseumiantropoloogiat ning põhjarahvaste etnograafilist kirjeldamist. Praegune projekt "Capturing the Arctic" uurib Arktika etnograafilisi kogusid ja antropoloogilise diskursuse arengut ning oma töös küsib, kuidas neid teadmisi on kogutud ja populariseeritud.

Marje Ermel on antropoloogia lektor. Huvi antropoloogia vastu tekkis tal Kanada Põliselanike Ülikoolis, kus ta õppis vahetusüliõpilasena kohalikku põliselanike ajalugu ja kaasaegseid ühiskonnaprobleeme ning uuris Saskatchewani põliselanike kultuuriidentiteeti. Pärast õpinguid Kanadas ja rännakuid Austraalias ja Aasias alustas ta antropoloogiaõpinguid endises Eesti Humanitaarinstituudis ning täiendas end Šotimaal Aberdeeni Ülikoolis. Praegu on tal käsil uurimistöö rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis, Indias. Selles uurimistöös tunneb Marje Ermel huvi selle vastu, kuidas heli ja erinevad kuulamispraktikad mõjutavad inimese tajuprotsesse ja heaolutunnet. Samuti juhib ta hetkel antropoloogia osakonna ja Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu koostööprojekti, mille raames intervjueerivad antropoloogiatudengid eesti mesinikke. Uurimistöö eesmärgiks on välja anda raamat Eesti mesinduse ajaloo kohta, mis keskendub ennekõike mesinike mälestustele, teadmistele ja kogemustele.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.

Hetkel viibib Marje Ermel lapsehoolduspuhkusel.

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• Vastuvõtueksam on 60% (motivatsioonikiri 30% ja vestlus 30%).
• Vastuvõtulävend on 65 punkti

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

• Kirjalik osa on kandidaadi motivatsioonikiri (kuni 500 sõna), mis esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Üleslaaditava faili nimi peab olema kandidaadi enda nimi. Kirjaliku osa tulemuste alusel kutsutakse vestlusele need kandidaadid, kes saavad motivatsioonikirja eest vähemalt 30 punkti. Vestlusele kutsumise või mittekutsumise info saavad kandidaadid SAIS-i kaudu 04.07.2024.
• Loe soovitusi motivatsioonikirja koostamiseks SIIT.
• Suulises osas toimub vestlus, mille käigus räägitakse kandidaadi taustast ja motivatsioonist ning arutletakse kandidaadi poolt varem loetud erialase artikli üle. Osa vestlusest toimub inglise keeles ja kandidaadil tuleb arvestada, et antropoloogia bakalaureusekaval toimub mõnes aines õppetöö inglise keeles. Individuaalne aeg teatatakse kandidaadile SAIS-i kaudu hiljemalt 04.07.2024. Vestlus kestab umbes 15 minutit.

Vastuvõtuvestluseks loe läbi üks järgnevatest artiklitest:

• Gabrielle Hecht. Aafrika antropotseen. Vikerkaar 2019
• Terje Toomistu. Sugu, rahvus ja urbanism indoneesia Waria’de kehadel. Vikrekaar 2019 4/5
• Aet Annist. Elu mõtet kolides: hargmaised eestlased ja ilmajätu varjud. Vikerkaar 2016.
• Eeva Kesküla. Vene kaevur, afrovenelane. Klass ja rahvus Eesti kaevandustes. Vikerkaar. 4/5, 2013 

Vastuvõtueksami punktid: motivatsioonikirja hinnatakse 50 punkti skaalal ja minimaalne positiivne tulemus on 30 punkti. Vestlust hinnatakse 50 punkti skaalal.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Kirjaliku töö puhul hinnatakse oskust põhjendada eriala ja õppekava valikut, huvi humanitaaria vastu ning oskust põhjendada isiklikke eelistusi õppekava valikul, oskust näha ja hinnata tulevikuperspektiive. Suuline osa jaguneb kahte ossa: arutelu loetud teksti kohta ning intervjuu mõistmaks tudengi motivatsiooni ja sobivust erialale. Arutelu puhul hinnatakse oskust mõista teksti tähendust ja keskseid seisukohti, oskust näha seoseid loetud teksti ja õppekava vastava suuna vahel ning selgitada, kuidas tekstis kajastuvad antropoloogia olulised aspektid. Hinnatakse ka oskust arutleda teksti teemal ning esitada oma seisukohti, seostada tekste ja neis esitatud seisukohti isiklike huvivaldkondadega ja muude varem loetud tekstidega ning ühiskonna aktuaalsete teemadega. Intervjuu puhul hinnatakse oskust põhjendada eriala ja õppekava valikut, huvi antropoloogia vastu, silmaringi, lugemust ja oskust põhjendada isiklikke eelistusi õppekava valikul, oskust näha tulevikuperspektiive.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoni liikmed kandidaate esitatud materjalide alusel individuaalselt, sisestades oma punktid tabelisse, mis kalkuleerib kandidaadi keskmised punktid. Keskmiste alusel otsustatakse kandidaadi vestlusele kutsumine või mittekutsumine. Vestlusele kutsutakse kandidaadid, kes on saanud vähemalt miinimumpunktid (30 punkti). Vestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoniliikmed võivad küsida küsimusi. Osa intervjuust toimub inglise keeles. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu, kuid punktid igale kandidaadile sisestab komisjoni liige tabelisse individuaalselt ja see kalkuleerib kandidaatide keskmise tulemuse ja summaarse lõpptulemuse.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

"Enesele teadmatagi hakkas antropoloogia mind paeluma ajal, kui elasin Austraalias koo Saudi-Araabia üliõpilastega. Jõudsin tõdemuseni, et vaatamata erinevale taustale ja uskumustele, oleme me mingis mõttes väga sarnased, näiteks Titanicu lõpustseen võttis meil kõigil pisara kõigil silma. Pärast sellist positiivset kogemust tekkis mul tunne, et tahaksin veel rohkem teada, kes me oleme ja miks me oleme. Antropoloogiaõpingutel suutsid õppejõud mind peaaegu igapäevaselt üllatada viisidega, kuidas kultuurilisi nähtusi käsitleda või kui kompleksne on inimene. Meil oli väike kursus, paar kindlat antropoloogia õppejõudu ja kolm aastat möödusid intiimses ja sõbralikus keskkonnas. Õpingute alguses huvitusin ma peamiselt religioonidest. Nii sain ma kõik oma esseed endale huvipärase teemaga siduda. Mida aeg aga edasi, seda rohkem hakkas mind hoopis kõnetama keskkond.

See päädis lõputööga, kus käisin koos Tallinna prügisukeldujatega pimedal ajal poodide prügikastides tuhnimas. Soovisin mõista, kes või miks on prügisukelduja. Lõputöös näitasin, vaatamata üldlevinud eelarvamustele, tegutsevad selles valdkonnas vägagi (keskkonna)teadlikud inimesed ja tegevus ise ei ole sugugi nii räpane. Peale antropoloogiaõpinguid ei saanud ma enam kunagi kindlalt väita, et miski on must või valge, sest olin õppinud mõtlema variatsioonidele, sellele hallile alale, mis jääb musta ja valge vahele. Just selletõttu sain ma tänase töökoha ühes Eestis ihaldatuimas ettevõttes: kandideerimise tagasisides mainiti, et minu esitlus oli ’nii kastist välja’."

"Antropoloogiat õppima sattusin esimest korda seda ülikoolis koreograafia kõrvalt vabaainena võttes, kuid siis sidusin kursuselt saadud mõtteid pigem tantsuloomega. Aga erinevad maailmavaated ja ühiskonnad, eriti just põlisrahvad ja nende traditsioonid, on mulle alati huvi pakkunud ning nii tuli hilisem otsus alustada antropoloogia õpinguid üpris lihtsalt. Ülikoolis meeldis mulle enim keskkonnaantropoloogia. Ilmselt seetõttu, et kliimamuutused, sellest tulenevad fenomenid ja probleemid, aga ka kliimapoliitika on minu jaoks intrigeerivad teemad. Antropoloogilisest vaatenurgast saab kliimamuutustele läheneda kui väga inimkesksele ja sotsiaalse mõõtmega probleemile, nõnda sidusingi bakalaureusetöös mulle kaks südamelähedast teemat - kliima ja põlisrahvad. Täpsemalt kirjutasin, kuidas põlisrahvaste keskkonnaalaseid teadmisi teadusel põhineva globaalse kliimapoliitika kujundamisel kasutatakse. 

Praegu õpin Kopenhaagenis magistriõppe esimesel kursusel migratsiooniuuringuid. Tegemist on interdistsiplinaarse programmiga, millest suure osa moodustab just antropoloogia. Tänu Tallinna Ülikoolist saadud tugevale baasile ja õpitud antropoloogilse mõtlemis- ja analüüsioskusele tunnen ennast migratsiooni teemadega tegeledes palju kindlamalt. Kuigi põlisrahvad ja kliima pole mu õpingutes esiplaanil ning magistritöö mõtted liiguvad hoopis migratsioonipoliitika suunas, saan nende juurde alati tagasi pöörduda. Või ehk toob tulevik hoopis midagi uut. Antropoloogia juures ongi vahva just see, et see hõlmab endas põhimõtteliselt kõike inimesega seonduvat. Igaüks võib leida teema, mis temas huvi äratab ja põnevat uurimismaterjali pakub!"

"Minu jõudmine antropoloogiaõpinguteni oli pigem õnnelik juhus kui teadlik valik. Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõpingute ajal huvitusin keskkonnaantropoloogiast ja kirjutasin oma lõputöö inimese-mere vahelisest suhtest, täpsemalt hobipurjetajate
suhestumisest merekeskkonnaga. Magistriõpingutele suundusin Kanadasse, Memorial University of Newfoundland’i, kui sealsesse interdistsiplinaarsesse projekti otsiti just antropoloogiataustaga tudengit, kes uuriks erinevate kogukondade arusaamist kliimamuutustest.

Tänaseks olen akadeemiast liikunud tehnoloogiaettevõttesse ning fookus on läinud keskkonnateemadelt hoopis inimese ja tehnoloogia vahelise suhte mõtestamisele. Olen kaks aastat töötanud idufirmas Veriff kliendi- ja kasutajakogemuse uurimisega. Igapäevaselt on “inimene” mu töös väga kesksel kohal ning minu roll ettevõttes on olla inimkeskse lähenemise, disaini ja tootearenduse eestkõneleja. Muuhulgas on mu tööülesanneteks intervjueerida nii ärikliente kui ka kasutajaid, et aru saada, mis on nende vajadused ning seeläbi tuua kasutajasõbralikumat lähenemist tehnilisse tootearendusprotsessi.
Väga kiiresti muutuvas start-up’is töötamine nõuab paindlikkust, kohanemisvõimet ja
häid analüütilisi võimeid, mis on kõik antropoloogidele omased jooned. Ehkki tehnoloogiafirmas töötamine tähendab paljuski asjade õppimist käigu pealt, siis just antropoloogia õppimine andis mulle väga olulise vundamendi ning innustan ka teisigi antropolooge nii tehnoloogia kui ka kasutajakogemuse maailmaga lähemalt tutvust
tegema."

"Mina leidsin antropoloogia enda jaoks õige lihtsal viisil. Tegin nimekirja asjadest, millega tahaksin tulevikus igapäevaselt tegeleda - töötada erinevates riikides, õppida põhjalikult tundma erinevaid kultuure, maailmavaateid ja elamiseviise. Soovisin teha tööd, mis loob inimestele paranenud elutingimusi, mitte töötada "heategevuslikele" või "arenguabi" organisatsioonidele, mis kohalikele läänelikke käitumismustreid peale suruvad, õppida keeli ja suhelda maailma kaugeimais paigus just kohalike "päris" inimestega (mitte nendega, kes on töölepingu tõttu sunnitud minuga suhtlema, näiteks hotellitöötajad). Samas ei tahtnud ma ka olla elukutseline backpacker. Nii hakkasin otsima eriala, mis sellist igapäevaelu võimaldaks. 

Minu kirg oli ja on Aafrika manner. Tänu paindlikule ja mitmekülgsele õppekavale ja toetavatele õppejõududele TLÜs sain Aafrika ikka oma õpingutesse sisse põimida. Antropoloogia muutis minu maailmapilti ning aitas mul mõista minu varasemaid kogemusi Aafrikas. Nii saigi minu kirg "auru juurde" ning jätkasin oma õpinguid Londonis Aafrika Uuringute magistriprogrammis. Täna töötan Londonis ettevõttes, mis korraldab üle-Aafrikalisi ja energiavaldkonna konverentse, foorumeid investeerimisvõimalusi tutvustavaid kõrgetasemelisi kohtumisi. " Loe edasi siit.

• Loe ka Karmeni vilistlaslugu blogist!
• Kuula järele Raadio 2 saadet "Reispass", kus Karmen Tornius rääkis oma seiklustest Malawis.

   

"Oma bakalaureusetöös uurisin Tallinna aserbaidžaanlaste kodutunde loomist, korraldatud abielude rolli kodutunde tekkimisel ning hargmaisusega kaasnevaid väljakutseid. Pärast lõpetamist läksin aga USAsse Lähis-Ida uuringute magistrisse, kus vaatlesin Iraani tänapäeva müstitsismi transformeerumist. Ka seal kasutasin tänapäeva Iraani sufisid uurides paljuski antropoloogilisi meetodeid.

Praegu töötan Postimehes reisiportaali Reisile.ee toimetajana. Kirjutan igapäevaselt reisimisega seotud artikleid ning juhin reisiteemalist podcast'i "Reisikaja". Antropoloogiast omandatud analüüsivõime ning oskus iga tavapärasena tunduvat ühiskondlikku nähtust justkui kõrvaltvaatajana mõtestada on minu arvates ajakirjanikutöös asendamatu. Olen veendunud, et mitmed intervjuud on mul õnnestunud just tänu antropoloogiast saadud omadusele hinnangut andmata ja siiralt huvi tundes inimestele läheneda. Teen justkui lõputut välitööd, kus iga päev on uued informandid." Loe veel siit. 

"Inimesed on ühed põnevad ja paeluvad olendid! Minus on alati olnud huvi mõista inimest – kogu tema keerulisuse ja samas lihtsuse juures. Mõtestada lahti meid igapäevaselt ümbritsevaid ja tihti iseenesest mõistetavaid protsesse. Kui sindki huvitab, miks on meie ümber palju teistsuguseid ja tihti mõistetamatuid seisukohti ja sa tahad mõista nende tagamaid, siis just see ongi suuresti see, millega antropoloogia tegeleb.

Täna töötan ma Riigikantseleis, et korraldada meie kõigi ühist sünnipäeva – Eesti 100. sünnipäeva. See Eesti on suur, kirju ja mulle hästi armas! Tihti ei oskagi ma näha, kui palju on antropoloogia õpingud mind mõjutanud, aga tajun seda just oma töös ja suhtumises.

Antropoloogia aitab mõtestada, mõista ja näha ning on suurepärane alus selleks, et ükskõik millises valdkonnas tegutseda."

"Sattusin antropoloogiat õppima oma onu mõjutusel. Ülikoolis huvitasid mind eriti poliitiline antropoloogia ja tänase globaalse maailma elanike identiteedi ja kuuluvuse teemad. Välisüliõpilasena Taanis uurisin Erasmuse tudengite rahvuslikkust ja kosmopoliitsust. Magistri välitöö tegin Sitsiilias, uurides ilma dokumentideta immigrantide toimetulekut.

Täna olen ettevõtja Ugandas ning töötan osalise koormusega Eesti MTÜ Mondo ridades arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. Arengukoostööd on tohutult palju kritiseeritud, ka antropoloogide poolt. Inimesi aidates tuleb arvestada väga paljude aspektidega, mis nende inimeste toimetulekut mõjutavad. Samuti tuleb pidevalt peeglisse vaadata ja hinnata enda tööd kriitiliselt. Seda mõlemat oskan teha paremini tänu antropoloogia õpingutele. Ettevõtjana on antropoloogiast tohutult kasu turunduses ja meeskonna juhtimises, eriti võõras ühiskonnas. Inimeste käitumise analüüsimine aitab mul leida parimaid meetodeid meeskonna motiveerimiseks ning tarbijatele suunatud reklaami planeerimisel."

Foto autor: Anna Udre

Antropoloogia ei ole eriala, vaid viis näha, kogeda ja mõista maailma. See annab sügavama arusaama inimkäitumisest ja kultuurilisest mitmekesisusest ning oskused vahendamaks seda mõistmist ka teistele. Sa õpid märkama väikeseid detaile, nägema mustreid tohututes infohulkades ning seda süvitsi analüüsima. Omandad kogemuse suhtlemaks väga paljude erinevate inimestega: julguse igast uksest sisse kõndida, võõras inimhulgas tutvusi luua ning usaldust võita. Suudad võõra teemaga end kiiresti kurssi viia, näha tervikut ning luua seoseid. Selliseid oskusi saab rakendada väga paljudes valdkondades ja erinevatel ametikohtadel. 

On heameel näha, et Eestis on jõudsalt levimas teadmine, kes on antropoloogid ning milles peitub nende väärtus. Mind värvati just antropoloogia tausta tõttu tööle Eesti avaliku sektori innovatsioonitiimi, kelle ülesandeks on inimkesksete ja kasutajasõbralike teenuste disainimine. Enne seda juhtisin kaks aastat Rakendusliku Antropoloogia Keskust, mille tehtud töid sirvides saab hea ettekujutuse, kuivõrd mitmepalgelisi teemasid jõuab antropoloogi lauale.

Näen igal sammul, kui väärtuslik on võime aidata avada inimkäitumise tagamaid, tuua välitöödelt ära taipamisi, mis defineerivad ümber teenuse või terve strateegia. Minu tänane töö on liikuda nendest taipamistest ka edasi ning kasutades disainmõtelmise meetodeid, arendada välja ja katsetada uusi lahendusi. Näiteks on meie tiimi väljamõeldud Rahunemispeatuse katsetus Eesti teedel, mis põhines intervjuudest kõlama jäänud hoiakul, et inimesed väärtustavad aega rohkem kui raha.

Iga projekt on viinud mind maailma, millest ma mitte midagi varem ei teadnud. Seetõttu tundub mulle vahel, et antropoloogia on nagu mingi sala-hack elada korraga mitut elu.

Kerli Saarelaid kaitses bakalaureusetöö "Kasu vabatahtlikust tööst Tallinna Erasmus  Student Networki näitel" 2018. aasta kevadel.

• Mida sa oma bakalaureusetöö raames uurisid?

Uurisin oma bakalaureusetöö raames noorte vabatahtlikku tööd tudengiorganisatsioonis ESN Tallinn.

• Miks valisid just selle teema?

Valisin selle teema, kuna olen ka ise päris tihedalt olnud seotud erinevate tudengitele suunatud vabatahtlike tööde ja tegevustega, kaasa arvatud ESN-is. Uurisin, millist rolli mängib tänases ühiskonnas vabatahtlik töö noorte jaoks, mis paneb noori tegelema vabatahtliku tööga ning missuguseid praktilisi oskusi ja teadmisi nad sealt endaga kaasa võtavad ja lõpuks, kuidas suhestub vabatahtlik töö noore tulevaste karjääriväljavaadetega.

• Mida oled õppinud kogemusest näha maailma antropoloogi pilguga?

Olen kindlasti õppinud rohkem inimesi kuulama ning jälgima, märkama pisidetaile ning süvenema asjadesse, mis jäid enne märkamatuks. Samuti olen õppinud looma seoseid ning nägema pealtnäha väikeste sündmuste, nähtuse ja sümbolite tähendusi ning kuidas need toovad kumulatiivselt kaasa suuri muudatusi ning on olulise tähtsusega. Antropoloogia on kindlasti õpetanud mind olema empaatilisem ning analüüsivam mind ümbritseva maailma ning selles toimuva suhtes.

Eva Antsov kaitses bakalaureusetöö "Algus ja lõpp: patsiendid vajavad võimalust ja arstid vajavad abi"  2018. aasta kevadel.

• Mida sa oma bakalaureusetöö raames uurisid?

Lõputööks sobivat allikat otsides leidsin, et võiksin mitteelustamise temaatikat ja inimese surelikkust antropoloogina jälgida. Avastades uurimistöö jaoks elu lõpu küsimused, taipasin ühtlasi, et oma varasemal haridusteel ja tööl, kuid ka lihtsalt Eestis elava inimesena ei olnud ma kokku puutunud mõistmisega, et inimeste suremise viisis võib olla valikulisust.

• Miks valisid just selle teema?

Tundsin tõmmet tegeleda niivõrd filosoofilise teemaga - elu lõpp ja selle võimalik juhtimine, kavandamine. Samuti olin ise arstina tegutsedes Elu Lõpu Juhiste huvigrupiga lähedalt seotud ja mul oli käepärane seda kogemust antropoloogia õpingute raames kasutada

• Mida oled õppinud kogemusest näha maailma antropoloogi pilguga?

Olen muutunud nii enesekindlamaks kui ka ettevaatlikumaks oma arvamuste esitamisel. Antropoloogid õpivad kunsti olema lahked teistsuguste maailmavaadete suhtes ja mõistma inimeste motiive. Kuid selle juures oskavad nad huvitavalt ja sageli vaimukalt näidata, mis just niimoodi asju vaadata saab. Antropoloogid seovad teooria-filosoofia ja inimeste tegevused-käibetõed ühte.

Pikemalt loe Kerli ja Eva välitööst humanitaarblogist

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetajana saad jätkata akadeemilise karjääriga või leida tööd avalikus- ja erasektoris. Antropoloogiaõpingutel omandatud oskused, nagu kriitiline mõtlemine, detailide märkamine ja analüüsivõime, teevad meie lõpetanu hinnatud spetsialistiks paljudele tööandjatele.

Antropoloogilised oskused ja teadmised leiavad rakendust nii teadusasutustes kui ka avalikus sektoris, rahvusvahelistes ettevõtetes ja organisatsioonides, uuringufirmades, arengukoostööprogrammides, ajakirjanduses, muinsuskaitses, turisminduses, kultuurikorralduses, muuseumides ja filmikunstis.

Selleks et aga süvendada antropoloogilise välitöö tegemise oskusi, soovitame jätkata õpinguid magistritasemel.

Edasiõppimisvõimalused

Antropoloogia bakalaureusekraad valmistab sind ette magistrantuuriks nii Tallinna ülikoolis kui ka mujal. Magistritasemel teevad tudengid esimese välitööl põhineva etnograafilise uurimuse, milleks saadakse bakalaureuseõpingute jooksul vajalikud alusteadmised. Samuti on magistritasemel võimalik valida audiovisuaalse antropoloogia suund. 

Paljud meie bakalaureusetudengid on jätkanud magistri- ja hiljem ka doktoriõpinguid tunnustatud välisülikoolides, nagu SOAS, Columbia ülikool, St Andrewsi ülikool, Edinburgh' ülikool, Austraalia rahvuslik ülikool, Amsterdami ülikool, The New School New Yorgis, Texase ülikool Austinis, Newfoundlandi ülikool jpt, ning võitnud õpinguteks mainekaid stipendiume (Foreign Fulbright Scholarship, Kristjan Jaagu nimeline stipendium ja välisülikoolide stipendiumid).