Noorsootöö

Õppevormi kirjeldus

Sessioonõppes toimub õppetöö sessioonidena – viiel korral semestris toimub õpe nädalase õppesessioonina (esmaspäev–laupäev) ning kuni kahel korral semestris kahepäevase õppesessioonina (esmaspäev–teisipäev); õppetöö graafikuga saab tutvuda siin. Olulise osa õppest moodustavad erisugused praktikad, millega saad tutvuda siin. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

• üleülikoolilised ained; 
• erialased valikained;
• noorsootöö alused;
• noorsootöö keskkonnad ja meetodid;
• noorsootöö korraldamine;
• noorsootöö praktika;
• uurimistöö;
• valdkondlik võõrkeel; 
• vabaained; 
• lõpueksam.

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse  probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti - olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Noorsootöö aluste moodul annab ülevaate eriala põhimõistetest ja lähtekohtadest ning loob valmisoleku elukestvaks õppeks ja professionaalseks arenguks. 

Moodulis "Noorsootöö keskkonnad ja meetodid" tutvustatakse erinevaid noorsootöös rakendatavaid keskkondi ja põhimõtteid nende loomiseks. Ühtlasi tutvustatakse ajakohaseid töömeetodeid ja mitteformaalõppe praktikaid. 

Noorsootöö korraldamise moodulis antakse ülevaade  noortepoliitikast ja selle toimimise mehhanismidest, räägitakse noorte osalusest ja noorsootöötaja rollist noorte kaasamisel ning tutvustatakse erinevaid osalusvorme ja noorte kaasamise praktikaid. 

Noorsootöö õppekaval on viis erinevat praktikat. Õpingute algul on vaatluspraktika, mille eesmärgiks on anda ülevaade tudengitele noorsootöö erinevatest toimealadest ja noortevaldkonnas olemasolevatest organisatsioonidest/asutustest/võrgustikust. Vaatluspraktika raames tutvub tudeng õppekäikude käigus noorsootöötaja tööga, tema ülesannetega ja rollidega. Esimese aasta lõpul suvel sooritatakse laagripraktika Eesti suvelaagrites. Teisel õppeaastal on kaks praktikat: noortegrupi juhendamise ja kohaliku omavalitsuse noorsootöö praktika. Noortegrupi juhendamise praktika käigus juhendab üliõpilane noortegruppi, sh planeerides, viies läbi, tagasisidestades ja analüüsides tegevusi. Kohaliku omavalitsuse noorsootöö praktika eesmärgiks on õppida tundma kohaliku omavalitsuse (volikogu, valla- või linnavalitsuse) igapäevatööd, sh dokumendihaldust, asjaajamist, arengukavade koostamist, nende korrigeerimise ning elluviimise mehhanisme, erinevate komisjonide töökorraldust. Õpinguid lõpetatakse mahuka noorsootöö praktikaga. 

Lähemalt saab praktikate sisuga tutvuda järgnevast videost.

Uurimistöö moodul aitab mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Õpingutele tõmbab joone alla lõpueksam, mis näitab parimast küljest üliõpilase seni omandatud teadmisi ja oskusi. 

Tutvu õppekavaga

Ilona-Evelyn Rannala on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö korralduse dotsent. Lisaks õppejõutööle tegutseb ta ka Tallinna Linnavalitsuse spordi- ja noorsooametis juhtivspetsialistina, vastutades seal noorsootöö arendamise, kvaliteedi ja rahvusvahelise koostöö eest.

Ülikoolis õpetab ja juhendab ta nii rakenduskõrgharidustaseme kui ka magistritaseme noorsootöö üliõpilasi. Lisaks osaleb aktiivselt rahvusvahelises koostöös nii Soome, Iirimaa, Suurbritannia kui ka Austraalia suunal.

Oma doktorikraadi kaitses Ilona-Evelyn Rannala 2014. aastal Tallinna Ülikoolis, teemaks "Dialoogi olulisusest töös riskikäitumisega noortega. Alaealiste komisjonide näitel". Ta on mitmete publikatsioonide autor ning aktiivne noortevaldkonna organisatsioonides, näiteks noorsootöötaja kutseala kutsekomisjonis ja Eesti Noorsootöötajate Kogus. 

Ilona-Evelyn Rannala Eesti Teadusinfosüsteemis

Tanja Dibou on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi noorsootöö dotsent ja noorsootöö rakenduskõrgharidusõppe õppekava juht. Noortevaldkonnas on ta töötanud varem Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses ja Tallinna Noorte karjäärikeskuses noorteinfo- ja karjääriinfospetsialistina.

Tanja kaitses oma doktorikraadi 2019. aastal  Tallinna Ülikoolis teemal “Noortepoliitika Eestis: toimetulek ühendatud valitsemise väljakutsetega mitmetasandilise valitsemise kontekstis“. Haridusteaduste instituudis õpetab ta selliseid aineid nagu "Noortepoliitika ja noorsootöö korraldus", "Mitmekultuuriline ja mitmekeelne õpikeskkond", “Uurimisseminar” ja   juhendab noorsootöö praktikaid. Lisaks õppetööle on ta Eesti Noorsootöötajate Kogu liige, mitmete noorsootöö teematiliste artiklite autor ning  panustanud aktiivselt erinevatesse noortevaldkonna arendustegevustussse nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 

Tanja Dibou Eesti Teadusinfosüsteemis

Lianne Teder on Tallinna Ülikooli noorsootöö nooremlektor, kelle huviks on noori kaasav mitteformaalõppe praktika.

Lianne on baasharidusena lõpetanud kasvatusteaduste magistritaseme õpingud Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ning on oma uurimisteemad sidunud noorteühendustes toimuva õppe- ja kasvatustegevusega. Kasvanud noorteühenduses osalejast noortejuhiks, jätkab Lianne õpetamistöö kõrvalt noorsootöö praktikuna noortega tegevusi läbi viies.

Doktoriõpingute raames Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis uuris Lianne kõrvaltööga õpetajaid ning kuidas kõrvaltöö kogemused on põhikohaga õpetajatööd puudutanud. Laiemalt on Lianne huvitatud kodanikuühiskonnas toimuvast. 

Lianne Teder Eesti Teadusinfosüsteemis

Kristi Jüristo on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur ning tema uurimisteema on üliõpilaste professionaalse identiteet ja agentsuse areng õpingute jooksul.

Noortevaldkonnas on ta aktiivselt panustanud ligi kolm kümnendit, olles peamiselt seotud noortele ja noorsootöötajatele suunatud koolituste läbiviimisega. Seejuures on teemad nagu mitmekesisus, noorte osalus ja kaasamine tema eriliseks kireks.

Haridusteaduste instituudis õpetab ja juhendab Kristi rakenduskõrghariduse, aga ka magistritaseme noorsootöö üliõpilasi. Lisaks panustab jõudumööda rahvusvahelises valdkondlikus koostöös ja uurimisprojektides.

Kristi Jüristo Eesti Teadusinfosüsteemis

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam 100% (riigieksamid ei ole nõutud, vastuvõtulävend on 65 punkti) koosneb alljärgnevatest osadest.

• Sisseastumistest (50%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas (vajalik konto olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit, iga õige vastus annab ühe punkti, valed vastused miinuspunkte ei anna. Tutvu näidistestiga siin.

• CV koos motivatsioonikirjaga (5%) lisatakse SAISis avaldusele. CV-s (vt CV vorm) tuuakse välja haridus, töökogemus, oskused ja seosed noorsootööga. Lisaks põhjendab üliõpilaskandidaat soovi õppida noorsootöö erialal ja näitab kirjalikku väljendusoskust. CV maksimaalne tulemus on 5 punkti.

• Kutsesobivusvestluse (45%) käigus hinnatakse kandidaadi huvi noorsootöö vastu, eriala valiku põhjendamist, tulevikuvisiooni noorsootöö valdkonnas töötamisest, motivatsiooni, vabatahtlikku tegevust, valdkonnaga kursis olemist, suhtlemist (sealhulgas grupis suhtlemist/arutelu), ajaplaneerimise oskust, samuti hinnatakse üliõpilaskandidaadi üldist oskust arutleda ja enda seisukohti argumenteeritult väljendada. Kutsesobivusvestluse maksimaalne tulemus on 45 punkti. Enne kutsesobivusvestlust palume kandidaatidel tutvuda: 

• Noorsootöö õppekava.
• Haridusblogi artikkel “Miks õppida noorsootööd”.
• Jüristo, K. (2023). Kuidas saada professionaalseks noorsootöötajaks. Õpetajate leht.
• Dibou, T., Rannala, I., Teder, L. (2018). Noorsootööharidus – kust sa tuled, kuhu lähed ja kellega koos? Mihus nr 23, lk 35−40. 
• Rannala, I. (2018). Aga mina olen noorsootöötaja. Noortegija ajakiri. 
• Sada kakskümmend viis põhjust valida noorsootöö. (2018). Mihus nr 25. 

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
- sisseastumistest sooritatakse ülikooli arvutiklassis, testi täpse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades;
- kutsesobivusvestlusele lubatud kandidaatide nimekirjad saadetakse SAISi kaudu hiljemalt 3. juulil kell 14.00. 
Kui kandidaadil on erisoov kutsesobivusvestluse aja osas, palume see edastada hiljemalt 1. juulil kell 15.00 vastuvott.haridus@tlu.ee pärast SAISis avalduse esitamist. Võimalusel arvestatakse sooviga väljakuulutatud eksamiaja piires.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda: vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Noorsootöö õpingutel omab olulist rolli erialane kirjandus. Eesti parimate noorsootöö praktikatega tutvumiseks ja teooria mõistmiseks kasutatakse õppetöös sageli ajakirja Mihus artikleid. Noorsootöö õppekavade õppejõud ja üliõpilased on ka ise aktiivselt Mihusesse panustanud – nii artiklite autoritena kui ka sisu loomesse.

MIHUS on Eesti noortevaldkonna ajakiri ja häälekandja. MIHUS ilmub aastast 2009 ja alates 2019. aastast kolm korda aastas ainult digiajakirjana. Ajakirja eesmärk on tuua noortevaldkonna teemadest (sh noortest) huvitatud lugejale kätte aktuaalsed teooriad, arvamused, uuringud ja praktikad ehk kõik, mis võiks mõtet sütitada ja noortevaldkonnas töötavat inimest toetada. MIHUS on Euroopa üks loetumaid noortevaldkonna ajakirju! 

2019.–2024. aastate TLÜ noorsootöö õppejõu artiklid noortevaldkonna olulistel teemadel:

• Dibou, T. (2024). Digiteadlikkus noortevaldkonnas 15 aastat tagasi ja praegu – kuhu oleme teel.
• Rannala, I-E. (2023).  Noorsootöötajaks kujunemise ja olemise teekonnad.
• Jüristo, K. (2023). Noorsootöö ja jagatud suutlikkus.
• Allaste, A-A. (2023). Noorte osaluse kujunemine ja kujundamine.
• Kötsi, K. (2020). Kas noored on noorsootöötaja peegel?
• Kötsi, K. (2019). Kuidas võib professionaliseerumine mõjutada vabatahtlikele tugineva noorsootöö eriilmelist maastikku?
• Rannala, I-E., Dibou, T. (2019). Noorteinfo ja kriitilise mõtlemise roll noorsootöös.
• Rannala, I-E. (2019). Noorsootöö on eetiline praktika ja see väljendub noorsootöötaja kaudu.
• Teder, L. (2019). Noorsootöötaja eneseanalüüsi mitmekülgne kasu.

Noorsootööd õpetatakse eesmärgiga valmistada ette noorsootöö spetsialiste, kes on pädevad töötama noortega vanuses 7–26. Töö võib sind oodata omavalitsustes, noorsootöö asutustes, koolides, huvi- ja spordiklubides, mittetulundusühingutes. Õpingud annavad esialgsed teadmised, mis võimaldavad asuda soovitud valdkonda tööle, ent tasub teada, et konkurentsivõime tõuseb pärast sobiva magistriõppe lõpetamist. Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistriõppekavadel.

Millistel erialadel võin tulevikus tööd leida?

Noorsootöö eriala spetsialiste õpetatakse Eestis juba ligi 30 aastat. Eriala lõpetanuid võib kohata riigiasutustes, maavalitsustes ja kohalikes omavalitsustes juhatajate ja spetsialistidena, noorsootöö asutustes, mittetulundusühingutes, huvikoolides, haridusasutustes, koolides, noorsootöö õppejõududena ning koolitajatena mitteformaalse õppe valdkonnas.

Vilistlaste lood

Tessi Ilustrumm, noorsootöö vilistlane 2018, aasta noorsootöötaja 2021, Kohila noortekeskuse noorsootöötaja 2015–2018

Alustasin Tallinna Ülikooli noorsootöö erialal õppimist aastal 2015 ehk kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Tänu sellele, et valisin tsükliõppe, oli mul paar kuud pärast õpingute alustamist võimalus Kohila Avatud Noortekeskusesse tööle minna. Samal ajal õppimine ning noorsootöötajana töötamine on andnud mulle palju kogemusi – sain uusi teadmisi ja ideid koheselt rakendada. Tagasi vaadates näen, et erinevad ülesanded, praktikad, sündmused, koolitused ja olukorrad on andnud mulle palju võimalusi õppida. 2018. aastal usaldati mulle noortekeskuse juhataja roll ning see tõi palju põnevaid ülesandeid ja võimalusi, millega ma enne kokku puutunud polnud. Panustan südamega piirkonna noorte heaolusse ja neile pakutavate võimaluste laiendamisse. Olen aidanud algatada nii kohalikke projekte kui panustanud üleriigilistesse arendustesse nii noorteinfo kui rahvusvahelise noorsootöö osas.

Loe ka: "2021. aasta noorsootöötaja on Tessi Ilustrumm"

Regiina Kaima, noorsootöö vilistlane 2022, Tapa vallavalitsuse noorsootöö spetsialist 

Noorsootöö õppekava õpingud on laiapõhjalised ning annavad hulgalisi teadmisi sellest, kes me oleme (minapildi loomine, enesearengu toetamine, väärtused, noorsootöötaja identiteet jne), kuidas osata noori mõista ja kaasata, millised on mitteformaalse õppimise meetodid, kuidas tulla toime kultuuridevahelise suhtlemisega ja palju muud. Eriti meeldisid mulle erinevad praktikavõimalused, läbi mille sain ma rakendada koolis õpitut ja luua suhteid noortega. Eriala andis võimaluse töötada noortekeskuses, laagrivahetustes, näha, mida tehakse ennetustöös ning milliste väljakutsetega tulevad noorsoopolitseinikud toime. Sain tutvuda kooli huvijuhi tegemistega, mobiilse ehk tänava noorsootööga ja ka kohaliku omavalitsuse tööga, millest viimane on tänaseks juba kaks aastat minu ametlik töökoht Tapa vallas – noorsootööspetsialist. Minu ülesanneteks on korraldada kohalikul tasandil noorsootööd, toetada noortevolikogu toimimist ja noori, olla toeks noorsootöötajatele, teha valdkonnas uuringuid ja luua noortele võimalusi noorsootööst osasaamiseks ning palju muud. Siinkohal meenutan, et alustasin ülikoolis õpinguid puudulike teadmistega, kuid mõistan täna oma ametikohal töötades, kui palju on olnud abi koolis saadud oskustest ja teadmistest, mis on andnud mulle arusaama ja nägemuse sellest, milline on üks hea ja hästi toimiv noorsootöö (minu jaoks aus, siiras, kõikidele noortele avatud, noori kaasav ja nende vajadustest lähtuv). Näen ka seda, milliseid teadmisi ja oskusi annaksid juurde magistriõpingud, et hoida valdkonna areng ja selle kvaliteet jätkusuutlikuna. 

Lisanne Lindre, noorsootöö vilistlane 2022, Lääne-Virumaa NEET noorte projekti juhtumikorraldaja

Ma olen alati väga loov inimene olnud. Kooliajal tantsisin, laulsin, mängisin pilli ja tegelesin palju noortega, korraldades tantsulaagreid ja andes trenne. Tol hetkel neid tegevusi nautides ei olnud mul õrna aimugi, et see, mida ma teen, on noorsootöö. Töötan praegu juhtumikorraldajana NEET noorte õppimist ja tööle asumist toetamise projektis, mille eesmärk on suunata noori, kes ei õpi ega tööta, aktiivsesse kogukonnaellu. Tegelikult on väga keeruline noorte mõttemaailma, tundeid ja vajadusi tundma õppida ning neid kokku koondada, et neile kõige paremat pakkuda. Samas on see nii huvitav, et annab meie tööle lisamissiooni, mida iga päev lahendame. Mida rohkem ma noorsootöö kohta õpin, seda rohkem näen selle võimalusi. Õpitu rakendamine on siiani ainult häid emotsioone toonud, sellepärast soovin ka jätkata. Kindlasti tean ma seda, et noorsootöö on nii praegu kui ka tulevikus noortele väga vajalik ning igav meil ei hakka. 

Liis Tomasov, noorsootöö vilistlane 2022, Tallinna Südalinna kooli abiõpetaja

Teadmine, et soovin pärast gümnaasiumi ülikoolis õpinguid alustada, oli mul olnud juba pikka aega. Vähese kokkupuute tõttu erinevate valdkondadega ei olnud eriala valiku tegemine sugugi lihtne. Sellepärast oligi minu ainus variant tugineda enda sisetundele ja huvidele. Tutvudes erialavalikutega, torkas mulle koheselt silma noorsootöö eriala. Leidsin võimaluse siduda see enda huvidega, nähes võimalust töötada näiteringijuhendajana või korraldada näitelaagreid. Samuti on mulle alati meeldinud ürituste korraldamine ja planeerimine. Mõeldes tagasi enda seosele noorsootööga, mõistan, et olin sellega juba varasemalt seotud. Kuigi olin nooremana tagasihoidlik, meeldis mulle laagrites ja huviringides osaleda. Lõpuklassides olin juba ka ise laagris vabatahtlik ja juhendasin enda näitetruppi. Huvijuhi amet on alati üks mu erialavalikutest olnud. Mis muidugi kõige olulisem – olen alati pidanud noori inspireerivateks ja lahedateks! Kuigi tulin noorsootööd õppima, kui olin värskelt gümnaasiumi lõpetanud ja väikese kõhklusega, teadmata, mida täpselt teen, olen praegu sellega äärmiselt rahul. Pidades algselt noorsootööd noortega vaba aja tegevuste läbiviimiseks, olen avastanud, et selles algselt lihtsakoelise mulje jätvas erialas peitub nii-nii palju enamat. Töötan praegu koolis abiõpetajana, kus tegelen kogupäevakooliga, kus on formaalne ja mitteformaalne õppimine integreeritud üheks tervikuks. Iga päev toimuvad erinevad tegevused ja õpilastel on võimalus võtta osa huviringidest ja trennidest. Tunnen, et iga noorsootöös saadud kogemus muudab mind veel kindlamaks, et tahan tulevikus kindlasti noorsootöötajana tööd jätkata.

Erik Toomet, vilistlane 2021, jalgpallitreener

Olen õpingute käigus arenenud lisaks koolis õpitule ka inimesena. 3 aastat õpinguid Tallinna Ülikoolis on möödunud imekiiresti. Sain ka vahetusõpilasena elu välismaal kogeda. Arendasin enda väljendusoskust võõrkeeles, avardasin oma silmaringi, lõin sõprussuhteid inimestega üle kogu maailma ning õppisin tundma Ungari kultuuri ja hindama oma kodumaad. Noorsootöö õppekava ained on olnud aluseks minu professionaalse arengule. Õppe juures hindan kõige enam oskuste praktilist rakendamist. Õpingute jooksul olen töötanud laagrikasvatajana, noorsootöötajana ning noortetreenerina. Minu jaoks on tähtis, et trenn ei oleks lapse jaoks kuiv. Tal peab päriselt lõbus olema, et ta võtaks vastu selle, mida ma talle õpetada tahan. Noorte motiveerimise juures on tähtis just treeneri roll, sest tuleb luua keskkond, mis on turvaline ning kus soodustatakse noore arengut.

Vaata videot

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteadused, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning hariduse tugiteenused, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on ligi saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

TLÜ noorsootöö õppekavad tunnustuskonkursi „Noorte heaks tänu“ laureaat 2021

Noorsootöö 30

18. oktoobril 2022 tähistasime noorsootöö hariduse 30. aastapäeva Tallinna Ülikoolis ja Eestis laiemalt. Ürituse raames valmisid mitmed videod.

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!