Doktoriõpe

Doktoritöö: mõtestatud mobiilse õuesõppe tegevused aitavad õpilastel luua püsivaid teadmisi

Nutiseadmete kasutamine õppetöös võib muuta õppimist huvitavamaks ning igapäevaeluga seotumaks, kuid tihtipeale saab õpilasest hoopis passiivne info tarbija. Kadri Mettis selgitas oma doktoritöös välja, kuidas loodusainetes mobiilset õuesõppet planeerida ja rakendada, nii et see oleks mõtestatud ja toetaks õpilaste teadmiste kujunemist.

Kadri Mettis

Esimeses järgus, kaardistas Kadri Mettis, milliseid õpperadasid mobiilseks õuesõppeks luuakse. Uuringu käigus leidis ta, et paljude loodud õpperadade puhul jäeti kasutamata ümbritseva keskkonna kasutamise ja nutiseadme tehnilised võimalused. Samas leidis Mettis ka häid näiteid õpperadadest, mis olid probleemipõhised, lõimisid erinevaid aineid, moodustasid loogilise terviku ja suunasid õppijat ümbritsevaga suhestuma.

Järgnevas uurimistöö etapis keskendus Mettis õpilaste õpitegevuste toetamise uurimisele mobiilse õuesõppe käigus. Selleks lõi ta õpperajad, mis järgisid mõtestatud õppimise põhimõtteid. Loodud õpperadu katsetati õpilastega ning uuriti nende mõju õpilaste teadmiste kujunemisele ning suhtumisele. Uuringu tulemused näitasid, et mõtestatud õppimise põhimõttel põhinevad rajad aitasid õpilastel luua püsivaid teadmisi teema kohta ning õppetegevus oli õpilastele huvitav ja meeldiv.

Kadri Mettise sõnul andsid doktoritöö raames tehtud uuringud uusi teadmisi ja nende põhjal ka soovitusi mobiilse õuesõppe kavandamiseks ja rakendamiseks õppetöös. Töö tulemused võiksid huvi pakkuda nii õpetajatele, arendajatele kui ka lapsevanematele. Mettis loodab, et edasised uuringud kaasavad rohkem valdkondi ja kontekste, et laiendada teadmisi mobiilse õuesõppe mõjust ja võimalustest erinevates tingimustes.

Digitehnoloogiate instituudi doktorant Kadri Mettis kaitses oma doktoritöö „Designing And Implementing Meaningful Mobile Outdoor Learning In Science Education“ („Mõtestatud mobiilse õuesõppe tegevuste loomine ja rakendamine loodusteaduslikes ainetes“) 15. augustil. Doktoritöö juhendaja oli Terje Väljataga, oponendid olid Hollandi Avatud Ülikooli dotsent Ellen Rusman ja Caterbury Ülikooli dotsent Kathryn MacCallum.