ÜTI Riigiteaduste ja HÄK tudengite seminar-praktikum

Esimene kohtumine toimus Regionaal-  ja Põllumajandusministeeriumis. Esimese asjana panid karastanud HÄK tudengid tähele, et seekord Superministeeriumis kommi ei pakutud. Arusaadavalt on riigil ka mõnevõrra raskemad ajad kui viimasel külaskäigul

Meiega vestles kantsler Marko Gorban. Kantsler räägib meile ministeeriumi töödest ja tegemistest, tööst, rollist ja prioriteetidest. Pärast sissejuhatust räägime valitsusliidu praegustest eesmärkidest, milleks on julgeoleku kindlustamine, riigirahanduse jätkusuutlik tagamine, rohereformide läbiviimine piirkondliku mahajäämuse vähendamine, sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine ja tervelt elatud aastate ning eluea pikendamine, personaalse riigi väljaarendamine ning kvaliteetse hariduse tagamine. Piirkondliku mahajäämuse vähendamine on sellest nimistust eelkõige Regionaal-  ja Põllumajandusministeeriumi valdkond.

Räägime veel ministeeriumi põhiülesannetest – põhiliseks  eesmärgiks on poliitika kujundamine läbi erinevate valdkondlike arengukavade, rahastamise, elluviimise jne. Ministeeriumid töötavad välja erinvaid õigusakte ning korraldavad valitsemisalast rahvusvahelist koostööd, sh EU otsustusprotsessides osalemine. Igapäevaselt tegutseb Regionaal-  ja Põllumajandusministeerium selle eest, et igas Eesti piirkonnas oleks hea elada ja Eesti toit oleks hinnatud. Selleks on loodud biomajanduse programm, toiduohutuse programm, maa- ja ruumiloome programm, ühistranspordi programm ning regionaalarengu programm.

Struktuurilt on ministeeriumis 5 asekantslerit, kellel igal ühel on umbes 60-70 inimest juhtida. Laienenud valitsemisala alla kuuluvad ka pajud valitsusasutused, riigiasutused, äriühingud ning sihtasutused. Ka mõni kummalisem asutus – nagu näiteks SA Pokumaa – on ministeeriumi hallata, sest keegi teine ei taha seda üle võtta.

Kantsler tutvustab meile erinevaid läbi viidud reforme ning nad ise peavad ennast reformide tegemisel eeskujuks. Arutleme veel ka globaalsete makrotrendide üle ning räägime ka 2023 tehtud töödest, näiteks KOV tulubaaside ülevaatamine, erinevad planeeringud, Maa- ja Ruumiameti loomise heakskiit, Ida-Viru esindaja, erakorralised toetusmeetmed põllumajandussektorile ja näiteks mahe koolitoidu programmi eelarve suurendamine.

Kõige viimaks kutsub kantsler meid  kõiki ka ministeeriumisse tööle.

Regionaal- ja põllumajandusministri nõunik Neeme Suur räägib RPM kohast täidesaatva riigivõimu struktuuris.  Parasjagu on regionaal- ja põllumajandusministri ametitool kõikumas ning see tähendab ka ministri nõunikule keerulisemaid aega. Räägime, kuidas poliitikast sõltuv töö on pigem ebastabiilne. Ministeeriumite struktuur on mingil moel poliitika väljendus – need muutuvad dünaamiliselt, kuid mõned strateegilised ministeeriumid on alati olemas. Nii on ka Regionaal- ja põllumajandusministeerium ühel või teisel kujul alati olemas olnud. 

Praeguse valitsuse moodustamisel ministeeriumite määramisel oli prioriteet Kliimaministeeriumi loomine seoses Eesti eesmärkide ja Euroopas aktuaalsete teemadega. Regionaal- ja põllumajandusministeerium on samuti aktuaalse vajadusega, kuid kindlasti on seal sees ka veidi poliitilist ambitsiooni. Ehkki regionaalministri vajalikkuses on eri aegadel kaheldud, siis 2024 aastal on regionaalminister endiselt vajalik ja oluline. Meil oli võimalus ka mõnele küsimusele, millele nõunik hea meelega vastas.

Sellega lõppes meie kohtumine regionaal- ja põllumajandusministeeriumis ning edasi suundusime õiguskantsler Ülle Madise ning tema vanemnõunik Vallo Ollega kohtumisele. Kantseleist avanes imeilus vaade Tallinnale. 

Õiguskantsler Ülle Madisel on tihe ajakava, kuid õnneks saab ta meiega pool tunnikest juttu teha. Ma arutleme kaastudengite poolt esitatud küsimuste üle, millest osad on konkreetsemad ja teised filosoofilisemad. Näiteks küsime milliseid strateegiaid ja meetmeid kavatseb Õiguskantsler rakendada, et tagada õigusriigi põhimõtete järgimine ning demokraatia tugevdamine riigis. Siinkohal palus Ülle Madise ka meie nõu – see küsimus peegeldabki tema igapäevast tööd. Jõuame järeldusele, et õigusriigi püsimine on ainus kindel tagatis sellele, et me saame kõik elu elada turvalises raamis ja et meie põhiõigusi austatakse. Pikaajalises perspektiivis on õigusriik siin ainukene tagatis. 

Ühe huvitava teemana käsitleme ka võistluslikkusest haridussüsteemis, mida Õiguskantsler heaks ei kiida ning tema hinnangul on võistluslikkus Eesti haridussüsteemise üle igasuguse määra läinud. 

Räägime pikemalt ka vene kodanike hääletusõiguse äravõtmisest, milles Ülle Madisel on kindel seisukoht, et see on põhiseadusvastane.  Räägime ka suurimates töövõitudest ja väljakutsetest, milles ühe näitena võiks näiteks välja tuua inimeste põhiõiguste rikkumise vältimise koroonapandeemia ajal. 

Kui küsitakse, kas Õiguskantsler Ülle Madisele tehtaks ettepanek hakata järgmiseks Eesti presidendiks, siis kas ta võtaks selle vastu – mille peale Ülle Madise naeris ja vastas, et loodab, et talle sellist pakkumist ei tehta.

Edasi rääkisime vanemnõunik Vallo Ollega, kes tegi meile üldisema sissevaate milliste teemade ja valdkondadega Õiguskantsler tegeleb. Õiguskantsler ei tohi anda välja kantseliiti, vaid inimesed peavad aru saama sellest, mis neile on öeldud. Kantselei ei saa eeldada, seda, et inimestel on spetsiifilised õigusalased teadmised. Õiguskantsleri poole pöördutakse igasuguste küsimusega, on saripöördujaid ning on ka palju korduvaid küsimusi. Siiski üritatakse vasta või vajadusel suunatakse teema edasi vastavale asutusele või valdkonnale arutamiseks. 

Kantselei inimesed peavad käima ka kohapeal, kõiki asju ei saa kaugelt lahendada. Näiteks on käidud loomade õiguseid kontrollimas, või kurioossematest juhtumitest ka näiteks muru pikkust mõõtmast.

Õiguskantsleri kantselei kohtumise lõppedes liikusime edasi Tallinna Linnavolikokku kus meid võttis vastu esinaine Maris Sild.  Oleme saabunud külla loetu päevad enne linnapea umbusaldushääletust.. Võtame sisse istekohad volikogu liikmete kohtadel ning satun ise istuma Taavi Aasa kohale. Maris Sild on ühtlasi ka HÄK-i eriala lõpetanud ning kasutame ka võimalust pärida tema ülikoolikogemuse kohta. Vajalikud nõuanded käes, asume teema kallale.

Alguses tutvustab Maris Sild meile Tallinna linna juhtimise struktuuri ning ka Linnavolikogu lähemalt. Linnavolikogus on 79 liiget. Lisaks rääkisime ka Tallinna Linnavolikogu kantseleist, kus on 29 töötajat kes on erinevate komisjonide nõunikud, juristid, avalike suhete juht jne.

Kuna ees oli terendamas tollase linnapea Mihhail Kõlvarti umbusaldamine rääkisime ka tollasest koalitsioonist ning umbusaldusvalduse menetlemisest.

Saame teada, et Linnavolikogu ainupädevuses on linna eelarve vastuvõtmine ja muutumine, kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine, toetuste andmine, Tallinna arengukava vastuvõtmine, linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine, linnapea valimine ja ametist vabastamine ning linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine.  Arutasime ka veidi Tallinna eelarvestrateegiast ning finantseesmärkidest – linna olulisim tuluallikas on tulumaks, mida Tallinn prognoosib konservatiivselt nagu ka kõiki muid tulusid – vajadusel saab alati lisaeelarveid teha, sest puuduvat raha (nagu riigil) on raskem leida. Maris Sild tutvustab meile erinevaid investeeringuid ning saame küsida ka erinevaid küsimusi.

Edasti vestleb meiega Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

ELVL on ainus üleriigiline liit, mis koondab endas kõiki 79t omavalitsust. Tema eelkäijaks on Eesti Linnade Liit (ELL) ja Eesti Maaomavalitsuste liit (EMOL). ELVL hõlmab endast 15 linna ja 64 valda. Eesmärkideks on esindada ja kaitsta liikmete huve riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil. Tegevusvaldkond hõlmab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Lähim minister ELVL-le on regionaalmister, kes on nende jaoks nii-öelda first point of contact. 

Organisatsioon ise on juba 100 aastat vana. Õiguslikuks aluseks on Kohaliku omavalitsuste üksuste liitude seadus  Liidu kõrgeim organ on liikmete esindajate üldkoosolek mis koosneb 240 esindajast. Liidu liikmeid esindab volikogu. Saame jällegi küsida küsimusi ning arutleda ELVL tähtsuse üle. Parasjagu oli aktsuaalseim teema KOV-ide finantsautonoomia ning varade ümberjagamine. 

Viimasena kohtusime Harjumaa Omavalitsuste Liidu esindaja Andre Seppaga. Rääkisime temaga kohaliku omavalitsuse olemusest. Nendime, et Harjumaa, Tallinn ning Tallinna ümbrust ei saa võrrelda teiste Eesti osadega, vaid pigem teiste Läänemere pealinnade ja neid ümbritsevate regioonidega.

Harjumaa on märkimisväärse suuruse ja mõjuga, sest seal elab peaaegu pool Eesti elanikkonnast (47,65%) ning trend on kasvav. Saame teada, et kõik 16 Harjumaa omavalitsust kuuluvad liitu. Kuna oleme päevast juba väsinud, siis on antud kohtumine põgusam ning vabamas vormis. Saame arutleda meid huvitavate küsimuste üle ning saamegi kokku võtta sisuka ja väga mõnusa päeva, kus saime kohtuda erinevate valdkondade esindajatega ning ammutada uusi teadmisi

Kaastudengid arvasid kohtumistest veel järgmist:

Oli jälle hea klassiruumidest välja saada ja päriselt tutvuda institutsioonide tööga, mis edendavad kohalike kogukondade elu. Näha, mis roll on regionaalministril ning kuidas õiguskantsler kodanikke huve kaitseb põhiseaduslikul tasemel. Päev oli väga sisutihe ning silmi avav. Selline õppevorm on kindlasti väga vajalik ja kasulik ning inspireeriv läbi eluliste lugude, mis erinevad esinejad oma ettekannetes välja toovad. – Merje Tuus

Päev oli vahelduseks koolipingile põnevalt informatiivne, samuti oli vahva käia kohtades, kuhu tavakodanikuna ei pääse ja kohtuda edukate Eesti inimestega, kes meile, tudengitele, on vaid inspiratsiooniks! – Ivika Võrk

 Õppekäik oli väga hariv ja silmi avav. See pakkus võimalust saada ülevaade mitmetest olulistest teemadest ning kohtuda ja suhelda erinevate asutuste esindajatega. Mulle jäi eriti meelde Õiguskantsler Ülle Madise. Ja tänud õppejõud Sulev Läänele, kes oma ainet oskab nii hästi siduda praktiliste käikudega ametiasutustesse, mis rikastasid minu arusaama riigi ja kohalike omavalitsuste toimimisest ning õigusalastest küsimustest – Triinu Juurik 

Osalemine pakkus mulle hindamatu võimaluse saada ülevaade erinevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste toimimisest ning nende omavahelistest suhetest. Kohtumised erinevate esindajatega, nagu ministeeriumi kantsler, õiguskantsler, linnavolikogu esimees ja omavalitsuste liidu tegevdirektor, avardasid minu arusaama Eesti haldussüsteemist ning aitasid mõista olulisi küsimusi ja väljakutseid kohaliku omavalitsuse valdkonnas. – Deniss Possohhin

Galerii

Suur tänu õppejõule korralduse eest!