6. Anekdoote teadlastest ning tsitaate kuulsustelt.

Anekdoote.
Tsitaate.



Anekdoote.

joachim.verhagen@xs4all.nl
Allikas: Paul Hoffman, de man die van 9etallen hield, 1998

Paul Erdösil (Ungari matemaatik, 1913-1996) oli oma eripärane keel:
* Kõrgeim Fashist = Jumal (KF)
   (isik, kes peidab oma sokke, prille, Ungari passi ja hoiab parimad võrrandid endale)
* otse õpikust = ilus, elegantne tõestus (KF-i õpikust)
* boss = naine
* ori = mees
* vangistatud = abiellunud
* vabadusse lastud = lahutatud
* taasvangistatud = taasabiellunud
* epsilon = laps
* jutlustama = matemaatika loengut pidama
* eksisteerima = matemaatikaga tegelema
* surema = lõpetama matemaatikaga tegelemise
* triviaalne olend = keegi, kes ei tegele matemaatikaga
* lahkuma = surema
* saabuma = sündima
* Joe = NSVL (Jossif Stalini järgi)
* Sam = USA (Onu Sami järgi)
* Sami ja Joe show = rahvusvahelised uudised
* Ned = Austraalia (Ned Kelly, kuulsa 19.saj Austraalia bandiidi järgi)
* János = Ungari (János Kádári järgi - Ungari juht 1956-1988)
* pikal lainepikkusel = kommunist (punase järgi)
* lühikesel lainepikkusel = fashist (punase vastand)
* müra = muusika
* mürk = alkohol
* mu aju on avatud = ma olen valmis matemaatikaga tegelema
* mis see oli, kui ta veel elus oli? = mis liha see on?

Kord kohtus Erdös ühe matemaatikuga ja küsis, kust see pärit on?. "Vancouversit," vastas matemaatik.
"Oh, siis peaksid sa tundma mu head sõpra Elliot Mendelsoni," ütles Erdös.
Vastus oli "Mina olen sinu hea sõber Elliot Mendelson."

Paul Erdösi versioon sellest, kuidas Kummer arvutas, palju on 7 x 9:
Kummer ütles endamisi: "Hmm, korrutis ei saa olla 61, sest 61 on algarv, ta ei saa olla 65, sest 65 jagub 5-ga. 67 on algarv, 69 on liiga suur - jääb vaid 63."


Wolfgang Pauliga koos töötamine oli imeline. Sa võisid talt küsida mida tahes. Polnud mingi muret, et mingi küsimus oleks rumal, sest ta arvas, et kõik küsimused on rumalad.
- Victor Frederick Weisskopf

Moodne füüsik on kvantteoreetik esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel ning gravitatsioonilise relatiivsusteooria tudeng teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Pühapäeval pole ta kumbki, vaid palvetab oma Jumala poole, et keegi, soovitavalt tema ise, leiaks tee mõlema vaate ühendamiseks.
- Norbert Wiener

Füüsika on muutunud nii uskumatult keeruliseks, et võtab üha rohkem ja rohkem aega füüsiku välja õpetamiseks. See võtab nii kaua aega, et selleks, et õpetada füüsik tasemele, mil ta mõistab füüsikaliste probleemide olemust, on ta juba liiga vana, et neid lahendada.
- Eugene Wiener

Alexander Vinogradov - aevin@mail.cytspb.rssi.ru

Lugu juhtus endise NSV Liidu Teaduste Akadeemia istungil. Kurikuulus agronoom Lõssenko ("loova darvinismi" rajaja) pidas kõne omandatud tunnuste (järglastele) pärandamise kohta. Kui kõne oli läbi, küsis kuulus füüsik Lev Landau:
"Nii, te väidate, et kui lehma kõrv ära lõigata, ja nii ka tema järeltulijal jne, siis varem või hiljem hakkavad sündima kõrvata lehmad?"
"Jah, õige."
"Siis, kuidas te selgitate seda, et ikka veel sünnivad neitsid?"


Lugesin Hardy Ramanujani'i kohta: "Nagu keegi on öelnud, iga positiivne täisarv oli üks tema isiklikest sõpradest."
Minu reaktsioon oli järgmine: "Huvitav, kes seda ütles, soovin, et see oleks olnud mina." Järgmine lause, mida sealt lugesin, oli "See oli Littlewood, kes ütles..."
J.E.Littlewood (1885-1977)
A Mathematicians's Miscellany, Methuen Co. Ltd, 1953.


Ernst Eduard Kummer (1810 - 1893), saksa algebraist, oli aritmeetikas väga nõrk. Kui ta iganes ka seletas midagi tudengitele, sai ta ikka neilt abi. Kord pidi ta leidma, palju on 7 * 9.
"Seitse korda üheksa," alustas ta. "Seitse korda üheksa on hmm... ee... ahh seitse korda üheksa on ..."
"Kuuskümmend üks," ütles üks tudeng.
Kummer kirjutas tahvlile 61.
"Sir," ütles teine tudeng. "See peaks olema kuuskümmend üheksa."
"No noh, dzhentelmenid, see ei saa olla mõlemat," väitis Kummer. "See peab olema kas üks või teine."

Berholet oli nii uhke oma Auleegioni medali üle, et tegi oma laborikitlisse augu, läbi mille kõik tema medalit võisid silmitseda.



Paul Erdos, üks kõige viljakamaid matemaatikuid kogu ajaloos, teeb alati nalja selle üle, kui vana ta on.
(Näiteks. Ta ütleb, et ta on kaks ja pool miljardit aastat vana, sest tema nooruses teati, et Maa vanus on kaks miljardit aastat vana ja nüüd on see teadaolevalt 4,5 miljonit aastat vana).

Ühel päeval märkas ta, et auditoorium paisub tema loengute ajal üha suuremaks ja suuremaks, kuni selleni, et nad täidavad nii suure ruumi, et tema vana ja nõrk hääl on vaevukuuldav. Erdos spekuleeris selle põhjuste üle.
Ta ütles: "Ma arvan, et asi peab olema selles, et igaüks tahaks öelda 'Ma mäletan Erdost; no kuidas siis, ma olen isegi tema viimases loengus käinud!' "



Walter Nernsti laboris oli alati suur segadus. Tema assistent läks tööle teise laboratooriumisse: kord sai ta taas kokku oma vana ülemusega.
"No rääkige," palub Nernst, "kuidas teil seal uues kohas ka asjad on?"
"Oh, härra professor, seal on sihuke kord - mitte see, mis teie juures. Igal kapil, igal kastil on sildike, millel kirjas, mis seal on. On isegi selline silt "Kummitorukesed"."
"Noh, ja mis selles kastis on?"
"Te ei suuda seda endale ette kujutadagi, härra professor! Seal on tõepoolest kummitorukesed!"

Kord pidas Paul Dirac loengut ning tegi valemit tahvlile kirjutades mingi vea. Üks tudeng söandas professori kirjutamise ajal
öelda: “Professor Dirac, ma ei saa aru valemist 2.”
Kuid Dirac jätkas kirjutamist ilma mingi reaktsioonita. Tudeng tõstsis veel korra häält: “Professor Dirac, ma ei saa aru
valemist 2.”
Ikka ei mingit reaktsiooni. Lõpuks otsustas üks üliõpilane esimesest reast vahele segada ja ütles: “Professor Dirac, see
noormees seal küsis ühe küsimuse.”
“Aaah,” kostsis Dirac seepeale. “Ma arvasin, et see oli konstanteering.”

See juhtunud ajal, mil Albert Einstein oli tegev professorina. Üks üliõpilane tuli tema juurde ja ütles: “Selle aasta eksami
küsimused on samad, mis eelmiselgi aastal!”
“Õige,” vastas Einstein. “Aga vastused on teised.”

Niels Bohr oli vanemas eas välja töötanud tähelepanuväärse meetodi rasketest küsimustest kõrvalehoidmiseks. Kui keegi
suutis ta loengu või kollokviumi ajal oma küsimusega nurka suruda, siis võttis ta tikutopsi, ilmselt selleks, et piipu põlema
panna, kuid tegelikult (nagu kogenud kuulajad juba teadsid) pillas selle põrandale. Hiljem võttis pisut aega enne kuni ta tikud
kokku kogus. Siis jätkas oma loenguga, mille kohta keegi, kõige vähem küsija, ei mäletanud, oli sellel midagi ka küsimusega
pistmist.

Üks kvantmehaanika loojatest on Erwin Schrödinger. Teooria loomise ajal juhtunud temaga järgmine lugu.
Kevadel võttis Erwin Schrödinger paar nädalat puhkust, et segamatult oma teooriaga tegelda. Ta võttis kaasa kaks virsikut,
paberi ja pliiatsi ning sõitis oma neiuga Alpidesse puhkama. Alpikülakeses üüris ta toa, pani seal oma alasti tütarlapse
voodisse inspiratsiooniks, toppis virsikud kõrva, et segavaid helisid vältida, võttis enda ette paki paberit ja asus tööle.
Schrödinger seisis raske ülesande ees - ta pidi välja töötama uue teooria ning samal ajal mitte jätma oma tüdrukut
rahulolematuks. Kuid kokkuvõttes tuli ta mõlema ülesandega suurepäraselt toime.

Alexander Vinogradov aevin@link.cytspb.rssi.ru
Albert Einstein olevat kord väitnud, et väga raske on õpetada kolledzhites, kus poisid ja tüdrukud koos õpivad, sest poisid
vahivad vaid tüdrukut ja ei kuula õpetajat. Nad peaksid  kuulama TEDA väga tähelepanelikult ning unustama ära kõik
tüdrukud. Kuid sellised poisid pole väärt mingit õpetamist.

Einstein paistis olevat sünge. Tema sõber küsis talt, milles asi.
"Minu naine ei saa minust aru," vastas Einstein.



Millalgi 70.-ndate alguses õppis Stanfordis tõenöosusteooriat magistratuuris üks sell. See tudeng hilines alailma. Ükskord jõudis alles üsna tunni lõpuks, nägi tahvlil mingit 7 probleemi ja kirjutas need kähku maha. Nädala pärast hakkas sell paanikasse minema: matemaatika osakond on seal kaunikesti tugevalt võistlev (omavahel) ning tema ei osanud mingit täiesti lihtsat kodutööd valmis teha! Kui järgmine tund tuli, oli ta kõigest 2 ülesannet ära lahendanud ning kuigi ka kolmanda kohta oli idee olemas, polnud ta ajapuuduses jõudnud seda lõpetada.
Kui ta lõpuks oma osalise kodutöö professori lauale viskas, päris professor: "Mis see on?"
"Kodutöö."
"Mis kodutöö?"
Ja siis tuli välja, et see, mis professor oli tahvlile kirja pannud olid hoopis 7 seni lahendamata tähtsaimat probleemi ses valdkonnas.

Kuigi see kõlab mitmetes versioonides, ollakse siiski üldiselt üksmeelel, et see oli Stanfordi Ülikooli lõpetanud George B. Danzig. Probleemid käisid statistika kohta. 


Järgneva probleemi saab lahendada kas kergel või raskel viisil.
Kaks rongi hakkavad 200 km kauguselt teineteisest liikuma teineteise poole, kumbki kiirusega 50 km/h. Kärbes hakkab lendama ühe eest teise suunas, jõuab sinna, siis tagasi jne. kiirusega 75 km/h. Ta teeb seda niikaua, kuni rongid kohtuvad ja lömastavad kärbse. Millise vahemaa peab kärbes läbima?
Tegelikult puudutab kärbes kumbagi rongi lõpmatu arv kordi, enne kui nad põrkuvad ja selle ülesande lahendamiseks raskel viisil paberi ja pastaka abil tuleb liita lõpmatu vahemaade jada. Kerge viis on järgmine: kuivõrd rongid on algul 200 km kaugusel ja hakkavad sõitma kiirusega 50 km/h, siis läheb kokkupõrkeni aega 2 tundi. Et kärbes lendab kiirusega 75 km/h, siis läbib ta selle kahe tunni jooksul 150 km.
Kui see ülesanne esitati John von Neumannile, siis vastas ta kohe: "150 km."
"Väga kummaline," ütles esitaja, "kuid peaaegu igaüks üritab liita lõpmatut rida."
"Mida te selle all mõtlete, kummaline?" küsis von Neumann. "Just nii ma tegingi!" 


Kord peatas üks MIT-i (Massashushetsi Tehnoloogiainstituut) tudeng John von Neumanni koridoris.
Üliõpilane: "Vabandage, professor von Neumann, tohin ma paluda teie abi ühe arvutusülesande lahendamisel?"
John: "OL. Kuid väga kiiresti, mul on tõesti vähe aega."
Üliõpilane: "Mul on probleeme selle integraaliga."
John: "Las ma vaatan." Paus. "Jah, selle vastus on 2/5."
Üliõpilane: "Ma tean seda, sir, vastus on taga olemas - mul on selle lahendamisega probleeme."
John: "OK. Las ma vaatan veel korra." Teine paus. "Vastus on 2/5."
Üliõpilane (lootusetult): "Uh, sir, ma tean vastust, ma ei tea vaid seda, kuidas seda lahendada."
John: "Mida sa õieti tahad, ma ju just lahendasin selle ülesande kahel erineval viisil!" 


John von Neumannil oli komme kirjutada koduse töö vastused tahvlile (lahendusmeetod oli nähtavasti ilmselge), kui talt küsiti, kuidas neid ülesandeid lahendada. Kord üritas üks üliõpilane saada rohkem kasulikku infot, küsides, kas on ka teine meetod selle lahendamiseks. Von Neumann vaatas tahvlile mõne hetke, mõtles ja siis vastas: "Jah." 


Norbert Wiener oli tegelikult väga hajameelne. Järgnev lugu räägib temast nii:
Kui nad kolisid (tema perekond) Cambridge'st Newtonisse, siis tema naine, teades, et ta on kolimisel absoluutselt kasutu, saatis ta ülikooli, kuniks tema kolimist juhatab. Et ta oli kindel, et Norbert Wiener unustab ära, et nad kolisid ja kuhu nad kolisid, siis kirjutas ta uue aadressi paberile ja andis Wienerile. Loomulikult, päeval tabas Norbertit inspiratsioon. Haaras oma tasku järele, leidis paberi, kirjutas sellele kiiresti mõned märkmed, mõtles siis järele, leidis, et see polnud õige ja viskas siis paberi minema. Õhtul läks ta koju (loomulikult omal vanal aadressil) . Kui ta sinna jõudis, meenus talle, et nad olid ära kolinud ja et ka paber aadressiga on ammu läinud.
Õnneks inspiratsioonisähvatus! Üks nood tüdruk oli mööda tänavat tulemas ja Norbert Wiener otsustas küsida, ega tema ei tea, kuhu nad kolisid. Küsis siis:
"Vabandage, võib-olla te tunnete mind. ma olen Norbert Wiener ja me kolisime just ära. Ega te ei tea, kuhu kohta me kolisime?"
Mille peale noor tüdruk vastas: "Jah, issi, ema arvaski, et sa unustad selle ära."
------
Loo esitaja väitis, et ta küsis seda ka Norbert Wieneri tütrelt (tüdruk loos) selle loo tõesuse kohta, mitu aastat hiljem. Ta ütles, et see polnud päris õige - ta ei unustanud iial, kes ta lapsed olid. Kõik ülejäänud olevat siiski küllalt lähedane sellele, mis tegelikult juhtus. 


Kui suur poola matemaatik Waclaw Sierpinski oli juba vanemas eas, oli ta küllaltki hajameelne. Kord pidid nad mingil põhjusel kuhugi mujale kolima. Tema naine ei usaldanud teda eriti, niisiis, kui nad tänaval oma asjade kõrval seisid, ütles naine:
"Nii, sina seisa nüüd siin ja vaata meie kümmet kompsu kuni mina takso kutsun."
Naine läheb, jättes mehe neid kümmet kompsu vahtima. Tuleb siis mõne aja pärast tagasi (ilmselt oli takso kohale kutsunud). Waclaw Sierpinski ütleb, imeliku helgiga oma silmis:
"Ma arvasin, et sa ütlesid, et siin on 10 kompsu, kuid mina sain neid kokku kõigest 9."
"Ei, neid on 10!"
"No loeme üle: 0, 1, 2, 3, ..." 


Kui Boltzman pidas loengut ideaalsetest gaasidest, kasutas ta sundimatult keerukaid arvutusi, mis ei valmistanud talle mingeid raskusi. Tema tudengid ei suutnud jälgida kiiret matemaatikat ja palusid tal arvutused tahvlil teha. Boltzman mõtsikles ja lubas järgmine kord paremini teha.
Järgmine loeng algas: "Härrad, kui me kombineerime Boyle'i seaduse Charlesi seadusega, saame me võrrandi:
p V = p0 V0 ( 1 + t). Nüüd on selge, et kui Integraal f(x) dx võrdub 0-ga, siis p V = R T .
See on niisama selge, kui see, et üks pluss üks on kaks. Siis meenus talle oma lubadus ja ta kirjutas tahvlile kohusetundlikult: 1 + 1 = 2 ning jätkas peast oma keerukate arvutustega. 


Albert Einstein rääkis ühe oma kolleegiga kvantmehaanikast. Kolleeg kasutas kvantfenomenidest kõneledes klassikalisi termineid. Lõpuks ütles Einstein: "Ma pole kindel, kas ma teist õigesti aru saan, sest te kasute valesid sõnu." 


Albert Einsteini autojuht istus Einsteini loengute ajal alati auditooriumi tagumises reas ja mõne aja pärast mainis Albertile, et ka tema võiks ilmselt seda loengut pidada, kuivõrd ta on seda nii tihti kuulanud. Niisiis, ringsõidu järgmises peatuses vahetasid autojuht ja Albert Einstein kohad ja Albert istus auditooriumi tagumises reas autojuhi vormis. Autojuht pidas loengu täiesti sujuvalt. Lõpus küsis üks auditooriumist detailse küsimuse kõnealuse materjali kohta, mille peale lektor kostis: "Jah, selle küsimuse vastus on küllalki lihtne, ma arvan, et isegi minu autojuht, kes istub seal tagumises reas, võiks sellele vastata ..." 


Keegi oli hakanud õppima geomeetriat Eukleidesega. Kui ta oli selgeks saanud esimese teoreemi, päris ta Eukleideselt: "Aga mida, ma saan kui ma neid asju õpin?"
Selle peale kutsus Eukleides oma orja sisse ja ütles: "Anna talle kolm münti, kuni ta leiab, mida õpib." - Stobaeus



Tsitaate.


George Polya (1887-1985)
Populaarse legendi traditsiooniline matemaatikaprofessor on hajameelne. Tavaliselt ilmub ta avalikkuse ette kadunud vihmavari mõlemas käes. Ta eelistab olla näoga tahvli poole ja pöörata klassile selg. Ta kirjutab a, ütleb b, mõtleb c, kuid peaks olema d. Mõned tema ütlemistest kanduvad edasi ühelt põlvkonnalt teisele.

"Selleks, et lahendada seda diferentsiaalvõrrandit, vaadake seda kuni lahendus end teile ilmutab."
"See printsiip on nii täiuslikult üldine, et mitte mingisugused üksikud rakendused pole võimaliku.d"
"Geomeetria on teadus, kus korrektsed järeldsed tehakse mittekorrektsetest joonistest."
"Minu meetod sellest raskusest ülesaamiseks on minna sellest mööda."
"Mis vahe on meetodil ja vahendil? Meetod on vahend, mida sa kasutad kaks korda."

"How to Solve It." Princeton: Princeton Univ. Press. 1945.


Tõestatakse, et röntgenkiired on nali.
- Lord Kelvin, kui oli Royal Society president.

eclayton@trincoll.edu - Edward Clayton
"Õhust raskem lennumasin on võimatu."
- Lord Kelvin, Royal Society president, 1895.


eclayton@trincoll.edu - Edward Clayton
"Professor Goddard ei tea seoseid mõju ja vastumõju (kehade vahelise mõju) vahel ja selles, et on vaja midagi paremat kui vaakum, millele mõjuda (toetuda). Tal paistavad puuduvat meie koolis saadavad elementaarteadmised."
- 1921, New York Times, Robert Goddard'i revolutsioonilisest raketialasest tööst.

beady@together.org - John Beaderstadt (13.04.1999)
"Parandus: nüüdseks on ilmselgelt näidatud, et rakett saab toimida vaakumis. 'Times' tunnistab viga."
- NY Times, Juuli 1969.

Meditsiin teeb inimesed haigeks, matemaatika teeb nad kurvaks ja teoloogia teeb nad patusteks.
Martin Luther (1483-1546)


Gaussi kõvera kohta:
Eksperimentaatorid arvavad, et see on matemaatikaline teoreem, samal ajal kui matemaatikud usuvad, et see on eksperimentaalne fakt.
Jules Henri Poincare (1854-1912)


Matemaatika seisneb kõige ilmselgemate asjade tõestamises kõige vähem selgemal moel.
N.Rose Mathematical Maxims and Minims. Raleigh NC: Rome Press Inc.


""Ilmne" on matemaatikas kõige ohtlikum sõna.
Eriv Temple Bell (1882-1960)

"Universumi looja töötab müstilistel meetoditel. Kuid ta kasutab põhiliselt kümnendsüsteemi ja armastab ümmargusi numbreid."
Scott Adams

chrisbrown2643@my-deja.com
Sageli on öeldud "loodus on lihtne" - see on illusioon! See on meie mõistus, mis otsib lihtsust hoidumaks pingutustest.
L. Brilloiun, Scientific Uncertainty and Information

Don Olivier - don@hsph.harvard.edu
Minu õpingud spekulatiivsest filosoofiast, metafüüsikast ja kogu teadusest üldse on kokku võetavad hiire kujutisena, keda kutsutakse inimeseks ning kes jookseb sisse ja välja Kosmose igast august ajades taga Absoluutset Juustu.
Edmund Burke

Mark Gingrich grinch@rahul.net
Teadusel pole mingit shansi kuni inimesed ei õpi kandma oma intelligentsi sama moodi nagu James Dean hoidis oma sigaretti.

Gabriel Neve - neve@up.univ-mrs.fr
"Teaduslikud teooriad räägivad meile, mis on võimalik. Müüdid räägivad meile, mis on soovitav. Mõlemad on vajalikud, et viia sobiva tegevuseni."
John Maynard Smith - Science and myth

Casper Lans - cdlans@cs.ruu.nl
Kes on ütles, et miski on võimatu Mõned inimesed teevad seda (neid asju) iga päev.
Alfred E. Neuman

Sam Hobbs - samhobbs@mindspring.com
Teadust võib kirjeldada kui süstemaatilise ülelihtsustamise kunsti.
Karl Popper

"Ed C" - zendam@snet.net
Matemaatika on mäng, mida mängitakse kindlate, lihtsate reeglite kohaselt mõtetute märkidega paberil.
- David Hilbert (1862-1943)

E.Landau (kui tal paluti Emmy Noetheri austamisõhtul lausuda mõned sõnad suure naismatemaatiku auks, ütles:):
Ma võin kinnitada, et ta on suur matemaatik, aga kas ta on naine, seda ma vanduda ei või.

Richard I. Pelletier - bitbucket@home.com
On kahesuguseid matemaatikaraamatuid: ühed, mida ei saa lugeda pärast esimest lauset; teised, mida ei saa lugeda pärast esimest lehekülge. - C.N Yang (Nobeli füüsikapreemia 1957)

Tõde on veidra kui väljamõeldis, kuid seda seepärast, et väljamõeldis peab olema seotud võimalikkusega, tõde mitte. - Mark Twain.

Füüsika on nagu seks. Loomulikult on ka füüsikal, nagu seksilgi, mõningaid praktilisi eesmärke, kuid see pole see põhjus, miks me sellega tegeleme. - R. Feynman.

Viga teoorias on miski, mida näevad ja usuvad kõik, peale inimese, kes selle teooria lõi.

Iga suur teaduslik tõde areneb välja läbi kolme astme. Esmalt ütlevad inimesed, et see on vastuolus piibliga. Siis ütlevad nad, et see on juba varem kellegi teise poolt avastatud. Viimaks ütlevad nad, et nad on seda alati uskunud. – Louis Agassiz (Šveitsi loodusteadlane, 1807 – 1873).

Sümbolid on nii illumineerivad, et tõsiasi, et tekst ei sobi nendega, ei loe suurt midagi. – A. N. Prior.

Üliõpilaste tähelepanu võib püüda demonstratsioonkatsega, kus on olemas võimalus, et õppejõud võib surma saada. – Jearl Walker.

Teadus on parim viis rahuldada oma uudishimu valitsuse arvel. – Lev Artsimovitš (1909 – 1973).

Kõige erutavam fraas, mida võib kuulda teaduses ning viitab uuele avastusele, pole mitte “Heureka!”, vaid pigem “hmm… tõesti imelik…” – Isaac Asimov

Ekspert on inimene, kes teeb kõik oma vead, mida võib teha, väga kitsas valdkonnas. – Niels Bohr (1885 – 1962).

Õige väite vastand on vale väide. Kuid sügava tõe vastand võib olla sama hästi mingi teine sügav tõde. – Niels Bohr.

Teaduses üritab iga teadlane rääkida teistele inimestele viisil, mida igaüks mõistaks, asju, mida mitte keegi pole varem teadnud. Aga poeesias on täpselt vastupidi. – Paul Dirac.

Tulemused! Ma olen saanud väga palju tulemusi. Ma tean tuhandeid asju, mis ei hakka tööle. – Thomas Alva Edison (1847 – 1931).

Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogum on samavõrd teadus, kui kivihunnik on maja. – Henri Poincare.

Teadus on differentsiaalvõrrand. Religioon on ääretingimus.

Ära iialgi alahinda inimeste rõõmu, mille nad saavad, kui kuulevad midagi, mida nad juba teavad. – Enrico Fermi (1901 –1954).

Tõenäosus on muutnud moodsa teaduse tõe kasiinoks. – Bart Kosko hajusloogika (fuzzy logic) kohta.

Statistikud on nagu bikiinid – seda, mida nad näitavad, on väga sugestiivne, kuid see, mida nad varjavad, on ülioluline. – Aaron Levenstein. Elektron ei ole nii lihtne kui näib. -  (William) Lawrence Bragg, (inglise füüsik 1890-1971)

Teaduse suur tragöödia -ilusa hüpoteesi minepühkimine inetu fakti poolt.- T.H Huxley, (inglise teadlane 1887-1975)

Ma ei mõelnud, ma eksperimenteerisin. - Wilhelm Röntgen (saksa füüsik, 1845-1923)

Ära iialgi alahinda inimeste rõõmu, kui nad kuulevad midagi, mida nad juba teavad. - Enrico Fermi (1901 - 1954)

" Matemaatik võib rääkida, mis talle meeldib, kuid füüsik peab kasvõi mingil määral jääma terve mõistuse juurde. "
J.W. Gibbs New Haveni matemaatikaklubi istungil.

Minu eesmärk on lihtne. See on täielik arusaamine universumist, miks ta on selline, nagu ta on, ning miks ta üleüldse
eksisteerib. – Stephen Hawking

Kellavärgi seadusi võib rakendada sellistele tuttavatele asjadele nagu piljardipallid. Aga kui jõuame aatomiteni on reeglid
needsamad, mis ruletis. –  Paul Davies "God and the New Physics"

Millest ma kavatsen teile nüüd rääkida, on see, mida me õpetame oma kraadiõppetudengitele kolmandal või neljandal aastal.
Minu ülesanne on teid veenda, et te seda kõrvale ei paneks, sest te ei saa sellest aru. Vaadake, ka minu üliõpilased ei saa
sellest aru... See on sellepärast, et ka mina ei saa sellest aru. Mitte keegi ei saa. –
Feynman, Richard P. (1918-1988) b. Far Rockaway, New York
Richard P. Feynman, QED, The Strange Theory of Light and Matter, Penguin
Books, London, 1990, p 9. (1)

"Kvantmehaanika, hmmm... Panete kassi kasti, sinna sisse haamri, mürgi ja radioaktiivse isotoobi ... Ma olen unustanud, kuidas see käis. Igal juhul, hoidke sidemed käepärast, sest võin garanteerida, kass pole õnnelik." Jack-Jack Snyder.

Füüsik on aatomite viis teada saada aatomitest. - George Wadd

Kõik teadused jagunevad kaheks: füüsikaks ja markide kogumiseks. - E. Rutherford

Füüsikust kolleegi poolt esitatud paberil: "See ei ole õige. See pole isegi mitte vale." - W.Pauli

Füüsika ei ole religioon. Kui ta oleks, oleks meil palju lihtsam raha hankida. - L.Lederman

MIKS pean ma seda selle mõõteriistaga klassikaliselt ringi käima?? Mis minuga juhtub, kui ma ei tee seda?? - Eugene Wigner

Teadus ilma religioonita on jõuetu, religioon ilma teaduseta on pime. - A.Einstein

Füüsika ei ole keeruline, ta on lihtsalt veider. - Vincent Icke "The Force of symmetry" (1994)

Kogu teoreetiline keemia on tegelikult füüsika; ja kõik keemikud-teoreetikud teavad seda. -- Richard P. Feynman

Evolutsiooniteooria kummaline külg on see, et igaüks arvab, et ta saab sellest aru.
-- Jacques Monod "On the Molecular Theory of Evolution" (1974)

Orgeli teine seadus: Evolutsioon on targem kui sina oled.
-- Francis Crick quoted by Daniel C. Dennett in "Elbow Room" (1984) Kana on vaid munade moodus teha teist muna.
-- Samuel Butler "Life and Habit" (1877)

Kassi parim mudel on teine kass või veelgi parem, kass ise - N.Wiener

"Inimesed on DNA-de moodus teha rohkem DNA-d" - Edward O. Wilson, 1975)

Uurimisvaldkondade valesti nimetamine on nii üldine, et peaks viima üldise süsteemide seadusteni. Näiteks soovitas Frank Harald kord seadust, et iga valdkond, mille nimes esineb sõna "teadus", peaks kindlesti mitte olema teadus. Ta tõi suurepärased näited - militaarteadus, infoteadus, poliitiline teadus, sotsiaalteadus ja arvutiteadus. Arutlegem selle seaduse üldisusest ja selle ennustusliku jõu võimalikest põhjustest. - Gerald Weinberg. "An introduction to General Systems Thinking."

Esmalt te oletate. Ärge naerge, see on kõige olulisem samm. Siis te arvutate järeldused. Võrrelge järeldusi kogemustega. Kui need ei lange kokku kogemustega, on oletus vale. See lihtne väide on võti teadusesse. Pole oluline, kui ilus on teie oletus või kui tark te olete või mis on teie nimi. Kui see ei lange kokku kogemusega, on see vale.
The quote is from PBS show on Dr. Richard Feynman. He was describing to his class how to look for a new law of physics.

Ma arvan, et on kaugelt tõenäolisem, et teated lendavatest taldrikutest on maapealse intelligentsi tuntud irratsionaalsete omaduste tulemus, kui maavälise intelligentsi senitundmatud ratsionaalsed üritamised. - Richard Feynman

Ärge iial väljendage end selgemalt, kui te mõtlete. - N. Bohr.

Kui ma olen näinud teistest kaugemale, siis seda seetõttu, et ma seisin hiiglaste õlgadel. - Isaac Newton.
Teaduses oleme me kõik ühtemoodi privilegeeritud istuma külg külje kõrval hiiglastega, kelle õlgadel me seisame. - Gerald Holton.
Kui ma pole näinud nii kaugele kui teised, siis seetõttu, et teised seisid minu õlgadel. - Hal Abelson.
Arvutiteaduses seisame me üksteise jalgadel. - Brian K. Reid.

Kui me oleksime teadnud, mida me tegime, poleks seda ju kutsutud uurimiseks, kas pole? - A. Einstein.

Kaks asja on lõpmatud: univerusm ja inimese rumalus; ning selle esimese suhtes pole ma nii kindel. - A.Einstein.

Üldine arvamus on eelarvamuste kollektsioon, mis saadakse 18 eluaastaga. - A. Einstein.

Sa ei saa millestki ennem aru, kui pole seda oma vanaemale seletanud. - A. Einstein.

Mitte keegi, kes pole teinud ühtki viga, pole kunagi üritanud midagi uut.

Teadus on imetore asi, kui sellega ei pea elatist teenima.

Loovuse saladus on teadmine, kuidas oma allikaid peita.

Jumal ei muretse matemaatiliste raskuste pärast. Ta integreerib empiiriliselt.

Ma pole iial arvanud, et teised võtavad neid niivõrd rohkem tõsiselt, kui mina seda tegin. - A. Einstein oma teooriatest.

On tòsine viga teoretiseerida enne andmete saamist. Siis hakkate pöörama fakte, et neid sobitada teooriatesse selle asemel, et sobitada teooriaid kokku faktidega. - Sherlock Holmes.

See on teadus, mille abil me tõestame, kuid intuitsioon, mille abil me avastame. - Henri Poincare.

Twain, Mark (1835 - 1910).
175 aasta jooksul on Alam-Mississippi end ruumis lühendanud 242 miili võrra. See on keskmiselt pisut üle 1 1/3 miili aastas. Seetõttu, iga normaalne inimene, kes pole pime ega idioot võib näha, et Vanemal Siluri ajastul just miljoni aasta eest järgmise aasta novembrist, oli Alam-Mississippi 1 300 000 miili pikk ja oli kuni Mehhiko laheni nagu kalavõrk. Ja samast seosest võib näha, et 742 aasta pärast, praegusest ajast alates, on Alam-Mississipp ainult 1 3/4 miili pikk ja Cairo ning New Orleans võivad oma tänavad ühendada ning olla ühe linnapea ja ühe linnavalitsuse all. Teaduse juures on midagi võluvat. Võib teha selliseid kaugeleulatuvaid järeldusi tühiste faktide uurimisest.
"Life on the Mississippi" (1883) ch. 17.
Märkus: tõlge pole päris õige.

Ei saa olla edukas teadlane mõistmata, et kontrastina ajalehtede ning teadlaste emade poolt levitatavale populaarsele kontseptsioonile, on kaunis suur arv teadlasi, kes pole lihtsalt piiratud mõistusega jaigavad, vaid ka rumalad. - J.D. Watson. "The Double Helix"

Mitte miski pole liiga ilus, et olla tõsi, kui ta kuulub kokku loodusseadustega. - Michael Faraday.

Kui ma vaatan tagasi oma keemia ja füüsika haridusele, näen ma, et igal aastal, mil ma seda värki õppisin, õppisin ma ka, et eelmine aasta oli kas erijuht või palju üldisem teooria, aproksimatsioon või mõnel juhul suisa vale! Sellele vaatamata vajasin ma neid madalamat järku aproksimatsioone, et olla võimeline tunnetama palju üldisemat ja kontseptuaalselt palju keerukamaid formuleeringuid. - Don.A.Berkowitz.

Originaalsus:
Inimene uue ideega on veidrik, kuni ta saavutab edu. - Mark Twain.

Iga geeniuse töös tunneme me ära oma väljaütlemata mõtteid, nad tulevad meie juurde tagasi kindla võõrapärase hiilgusega. - Ralph Waldo Emerson.

Tunnusta oma geniaalsust (geeniust endas) ja ütle, mida sa mõtled. - R. W. Emerson.

Suutelisus taandada kõike lihtsatele fundamentaalteadustele ei tähenda suutelisust alustada neist seadustest ja siis konstrueerida universumit.
- Philip W. Anderson "More is Different". Science Magazine (1972).

Igal (reaalsuse hierarhilise struktuuri) astmel on vaja täiesti uusi seadusi, kontseptsioone ja üldistusi, mis nõuavad inspiratsiooni ning loovust just sama suureks astmeks, kui oli eelmine. ...
Psühholoogia pole rakendusbioloogia ega ka bioloogia rakenduskeemia.
- Philip W. Anderson "More is Different". Science Magazine (1972).

Pole tõde teisel pool maagiat ... reaalsus on imelik.

Paljud inimesed arvavad, et reaalsus on proosaline. Mina mitte. Me ei selgita asju, mis on teadusest eemal. Me läheneme müstikale.
- Brian Goodwin quoted by Roger Lewin in "Complexity" (1992).

Tähtis teaduslik uuendus teeb harva endale teed oma oponente järjest võites ja ümber pöörates: harva juhtub, et Saulusest saab Paulus. Mis juhtub, on see, et tema oponendid surevad järjest välja ning kasvav põlvkond on uute ideedega tuttav juba algusest peale.
- Max Planck "Philosophy of Physics".

Teadus on kultuuri lahutamatu osa. See pole mingi väline asi, tehtud saladusliku preesterkonna poolt. See on üks inimliku intellektuaalse traditsiooni ülistustest (glories). - Stephen Jay Could.

Me elame ühiskonnas, mis teravalt sõltub teadusest ja tehnoloogiast, milles vaevalt keegi teab midagi teadusest ja tehnoloogiast. - Carl Sagan.

Ainus võimalik järeldus, mida sotsiaalteadused võivad teha, on: mõned teevad, mõned mitte. - Ernest Rutherford.

Kõik, mis on tähtis, on öeldud juba varem kellegi, kes pole seda avastanud, poolt. - Alfred North Whitehead.

Milleks mõelda? Miks mitte üritada eksoerimenti! - John Hunter (kiri Edward Jennerile).

Universum pole mitte ainult nii veider, kui me ette kujutame. Ta on veidram, kui me oskame ette kujutada. - J. B. S. Haldane.

Füüsikutele meeldib mõelda, et kõik, mis te peate ütlema, on "need on tingimused, mis nüüd järgmisena juhtub"? Feynman, Richard P. (1918 - 1988)

Traadita telegraafist pole raske aru saada. Tavaline telegraaf on nagu väga pikk kass. Te pigistate teda sabast New Yorgis ja ta mjäub Los Angelesis. Traadita telegraaf on seesama, ainult ilma kassita. - Albert Einstein

Niivõrd, kuivõrd matemaatika seadused vastavad reaalsusele, pole nad usaldatavad (kindlad), ja niivõrd kui nad on usaldatavad (kindlad), ei vasta nad reaalsusele. -- Albert Einstein